Vanainglise keel

Allikas: Vikipeedia

Vanainglise keel ehk anglosaksi keel on inglise keele varajane vorm, mida kõneldi praeguse Inglismaa ning Lõuna-Šotimaal alal 5.12. sajandil.

See on läänegermaani keel ning sarnaneb vanafriisi ja vanasaksi keeltega.

Vanainglise keelt mõjutasid keldi keeled ja viikingite kõneldud vanapõhja keel.

Seda kasutati alates anglosaksi vallutusest kuni normannide sissetungini aastal 1066. Pärast seda hakkas keel suuresti muutuma: käände- ja pöördelõpud kadusid, kinnistus kindel sõnajärg.

Anglosaksi eepos "Beowulf" on kirjutatud vanainglise keeles.

Keelenäide[muuda | redigeeri lähteteksti]

Meieisapalve

Fæder ure þu þe eart on heofonum,
Si þin nama gehalgod.
To becume þin rice, gewurþe ðin willa,
on eorðan swa swa on heofonum.
urne gedæghwamlican hlaf syle us todæg,
and forgyf us ure gyltas, swa swa we forgyfað urum gyltendum.
and ne gelæd þu us on costnunge, ac alys us of yfele.
soþlice.