Mittemetallid
 | See artikkel vajab toimetamist. (August 2006) |
Mittemetallid on suure elektronegatiivsusega elemendid, mis keemilistes reaktsioonides peamiselt liidavad elektrone.
Perioodilisustabelis asuvad need pea-alarühmades ülal paremal, nende hulgas ka vesinik, mis asub tavaliselt esimese elemendina ülal vasakul. Mittemetallide hulka kuuluvad ka väärisgaasid, kuigi need ei liida elektrone, sest nende väline elektronkiht on maksimaalselt täitunud.
Keemilistes reaktsioonides moodustavad nad teiste mittemetallidega tavaliselt kovalentse sideme, metallidega tavaliselt ioonilise sideme.
Mittemetallide lihtainete omadused[muuda | muuda lähteteksti]
- Ei juhi elektrit ja juhivad halvasti soojust,
- neil puudub metallidele iseloomulik läige;
- esinevad nii gaasi (vesinik, fluor, hapnik, lämmastik, kloor, väärisgaasid), vedeliku (broom) kui ka tahkisena (seleen, väävel, boor, räni, jood, fosfor, süsinik);
- nad on rabedad, ei ole sepistatavad;
- valdavat värvi ei ole, on hallikad.