Sulam

Allikas: Vikipeedia
Teras on üks tuntumaid metallisulameid: selle põhikomponendiks on raud ja see sisaldab 0,02–2,14% süsinikku.

Sulam on kahe või enama metalli või metalli ja mittemetalli kokku sulatamisel või paagutamisel (paagutamine on peenepulbrilise metallide segu kokkupressimine rõhu abil kõrgel temperatuuril)[1] saadud aine.[2] Sulatamisel lisatakse sulanud metallile ühte või mitut metalli (mittemetalli), mis segunevad või reageerivad omavahel. Jahtumisel moodustavad nad tahke sulami. Kokku ei ole võimalik sulatada metalle, mille sulamistemperatuuride vahe on suur.[3]

Sulamite omadused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Sulamite füüsikalised omadused (kõvadus, tugevus, elektrijuhtivus, soojusjuhtivus, magneetilised omadused, korrosiooni- ja kuumus- ja kulumiskindlus) erinevad lähteainete omadustest. Sulamite füüsikalised omadused sõltuvad keemilisest koostisest ja struktuurist.

Enamasti on sulami sulamistemperatuur madalam, kui koostisosadel. Sulami värvus olla erinev kui lähteainetel.[3]

Klassifikatsioon[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ülal vasakul: puhas metall; ülal paremal: asendussulam; all vasakul: sisestussulam; all paremal:kombineeritud asendus-/sisestussulam.

Kristallide segu- Segu erinevate metallide kristallidest. Sulab madalamal temperatuuril, kui lähtemetallid. Näiteks: plii ja tina sulam.[3]

Intermetalsed sulamid- tekivad kui metallid (mittemetallid) reageerivad sulatades omavahel. Intermetalsete sulamid on tugevad, kõvad ja neil on väike elektrijuhtivus. Nendel ühenditel on korrapärane struktuur ja aatomite vahekord täisarvkordne, mistõttu saab intermetalsete sulamite koostise avaldada valemina. Näiteks: duralumiinium Al2Cu.[3]

Asendussulamid- Tekivad, kui ühe metalli aatomid asendavad kristallivõres teise metalli aatomid. Asendussulami metallide aatomid on enam-vähem ühe suurused, kristallivõred sarnased ja elektronegatiivsused ühesugused. Lahustunud metalli aatomid paiknevad juhuslikult (ebakorrapäraselt). Näiteks: messing.[3]

Sisestussulamid- Tekivad ühe metalli või mittemetalli sattumisel teise metalli kristallivõre vahele. Sisestunud metalli või mittemetalli aatomid peavad olema oluliselt väiksemad, põhimetalli aatomitest, et mahtuda kristallivõre vahele. Näiteks: erinevad terased (süsiniku aatomid raua kristallivõre vahel).[3]

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Eesti entsüklopeedia. 7. köide: NÕUK–RAH. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1994, lk 126, märksõna "paagutamine".
  2. Eesti entsüklopeedia. 8. köide: RAI–SUM. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1995, lk 688–689, märksõna "sulam".
  3. 3,0 3,1 3,2 3,3 3,4 3,5 Karik 2000, lk 135–137

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Hergi Karik (2000) "Üldkeemia. Anorgaaniline keemia". Koolibri, Tallinn ISBN 9985009932