Johan Gadolin

Allikas: Vikipeedia
Portrait j gadolin.jpg

Johan Gadolin (5. juuni 1760 Turu15. august 1852 Mynämäki) oli soome keemik, füüsik ja mineraloog. Ta avastas 1794. aastal ütriumi ning tema töö viis haruldaste muldmetallide avastamiseni. Ta oli Soome teine keemiaprofessor ja teda peetakse keemia kui teadusharu rajajaks Soomes.

15-aastaselt hakkas ta õppima matemaatikat Turu Akadeemias. Peagi vahetas ta eriala ja asus õppima keemiat. 1779 jätkas ta õpinguid Uppsala ülikoolis. 1782 sai ta magistriks. 1792 hakkas ta uurima Vaxholmi vallast Ytterby kaevandusest pärit mineraali, milles ta tuvastas kaltsium- ja alumiinimoksiidi meenutava tundmatu metalli oksiidi, mille ta nimetas leiupaiga järgi ütriumiks. 1785 sai tast Turu Akadeemia erakorraline professor.

Tema uuritud mineraal nimetati 1800. aastal gadoliniidiks. 1880 avastatud keemiline element sai tema järgi nimeks gadoliinium.