Halogeniidid

Allikas: Vikipeedia

Halogeniidid ehk haliidid on keemilised ühendid, mis sisaldavad üht või mitut halogeeni aatomit. Vastavalt halogeenile nimetatakse neid fluoriidideks, kloriidideks, bromiidideks, iodiidideks ja astatiidideks. Ühes molekulis võivad esineda ka erinevad halogeeni aatomid.

Haliidid jagunevad kahte suuremasse klassi: anorgaanilised ja orgaanilised halogeniidid.

Anorgaanilistest haliididest on tuntuimad metalli ja halogeeni aatomitest koosnevad ühendid, mis kuuluvad soolade klassi. Metall-halogeen aatomite vahel on ioonsed sidemed ja nende molekulides esinevad positiivsed metalliioonid ja negatiivsed halogeniidioonid (F-, Cl-, Br-, I-, At-). Haliidide näiteid: naatriumfluoriid NaF, ammooniumkloriid NH4Cl, kaaliumjodiid KI, alumiiniumkloriid AlCl3, tionüülkloriid SOCl2.

Märkus: mineraloogias tähendab termin "haliit" kivisoola (põhiliselt NaCl).

Orgaaniliste haliidide korral kasutatakse ka nimetust halogeeniühendid ehk halogeenderivaadid. Nende hulka kuuluvad ainete klassid nagu alküülhaliidid, allüülsed haliidid, halogeenalkoholid, halogeeneetrid, bensüülhaliidid, halobenseenid jpt. Näiteid esindajatest (R tähistab alküülrühma): primaarsed alküülbromiidid RCH2Br, tertsiaarsed alküülkloriidid R3CCl, allüülsed kloriidid RCH2=CHCH2Cl, klorometüülalküüleetrid ROCH2Cl, bensüülkloriid C6H5CH2Cl, bromobenseen C6H5Br, kloroform ehk triklorometaan CHCl3.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]