Berüllium

Allikas: Vikipeedia
4





2
2
Be
9,0122
Berüllium

Berüllium on keemiline element järjenumbriga 4, metall.

Sümbol: Be (beryllium)

Aatommass: 9,012

Stabiilseid isotoope: 1, massiarvuga 9

Radioaktiivsetest isotoopidest stabiilseima massiarv on 10 ja poolestusaeg 1,5 miljonit aastat.

Füüsikalised omadused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Berüllium kujutab endast kerget ja tugevat, kuid habrast metalli.

Tihedus: 1,85 g/cm³ Sulamistemperatuur 1278 °C.

Berülliumi sulamitel on mitmed unikaalsed omadused, mille tõttu näiteks kõige paremad (mehaaniliste kellade jne) vedrud on valmistatud berülliumisulamist.

Keemilised omadused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Berüllium on keemiliselt aktiivne.

Stabiilsetes ühendites on ta oksüdatsiooniaste 2. Berülliumoksiid on amfoteerne, seetõttu lahustub ta leelistes. Ka on berülliumhüdroksiid nõrk alus ega lahustu vees; seetõttu pole berüllium leelismuldmetall.

Saamine ja leidumine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Berülliumi leiti esmakordselt mineraalist nimega berüll, mille järgi ta ongi nime saanud.

Universumis on berüllium vähelevinud, sest tema tuumad on energeetiliselt võrdlemisi ebasoodsad.

Ohutus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Berülliumi lahustuvad ühendid on inimestele mürgised. Samuti on mürgine berülliumisulamite mehaanilisel töötlemisel tekkiv tolm.


Keemiliste elementide perioodilisussüsteem
Metallid Poolmetallid Väärisgaasid Mittemetallid Leelismetallid Leelismuldmetallid Lantanoidid Aktinoidid

Berüllium - Magneesium - Alumiinium - Skandium - Titaan - Vanaadium - Kroom - Mangaan - Raud - Koobalt - Nikkel - Vask - Tsink - Gallium - Ütrium - Tsirkoonium - Nioobium - Molübdeen - Tehneetsium - Ruteenium - Roodium - Pallaadium - Hõbe - Kaadmium - Indium - Tina - Hafnium - Tantaal - Volfram - Reenium - Osmium - Iriidium - Plaatina - Kuld - Elavhõbe - Tallium - Plii - Vismut - Poloonium - Rutherfordium - Dubnium - Seaborgium - Bohrium - Hassium - Meitneerium - Darmstadtium - Röntgeenium - Koperniitsium - Ununtrium - Fleroovium - Ununpentium