Elektronegatiivsus

Allikas: Vikipeedia
Elementide elektronegatiivsused.png

Elektronegatiivsus on dimensioonita suurus, mis iseloomustab aatomi suhtelist võimet siduda endaga molekulis või keemilises ühendis elektrone. Kõrge elektronegatiivsusega elementide aatomid seovad tekkinud molekulides elektrone tugevalt. Kokkuleppeliselt võetakse ühikuks liitiumi aatomi elektronegatiivsus XLi = 1. Teiste elementide elektronegatiivsused leitakse võrdluse teel. Alljärgnev tabel toob ära mõnede elementide elektronegatiivsused.

0,7 0,8 0,9 1,0 1,2 1,5 1,6 1,7 1,8 2,0 2,1 2,4 2,5 2,8 3,0 3,5 4,0
Cs K
Rb
Na Li
Ca
Sr
Ba
Mg Be
Al
Pb Ge
Sn
Si
Sb
B
As
H
P
Te
Se
I
C
S
Br N
Cl
O F

Tinglikult saab elektronegatiivsuse põhjal eristada metalle ja mittemetalle. Elemendid elektronegatiivsusega alla 1,7 on metallilised, elektronegatiivsusega üle 1,7 mittemetallilised. Elektronegatiivsuste vahe alusel saab ka kindlaks teha valdava sideme liitaine molekulides ning ühendeis. Elemendid, mille elektronegatiivsuste vahe on alla 1,7, moodustavad kovalentse sideme, teised ioonilise sideme.

Ühendites täiendavad suurema elektronegatiivsusega elemendid oma välist elektronkihti kuni oktetini (8 elektronini) nende valentselektronide arvel, mida loovutavad väiksema elektronegatiivsusega elementide aatomid. Erandiks on vesinik, mis täiendab elektronide arvu kuni kaheni.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]