LED-ekraan

Allikas: Vikipeedia

LED-ekraan on ekraan, mille kujutis luuakse valgusdioodide ehk LED-ide (inglise Light-Emitting Diode, 'valgust kiirgav diood') abil. Valgusdioodid on vastavalt ekraani tüübile kas ühe- või mitmevärvilised. Mitmevärvilise ekraani puhul on kasutusel RGB-lahendus ehk videopildi loovad punased, rohelised ning sinised dioodid. Selle tehnoloogia eelisteks on dioodide pikk kasutusiga ning madal voolutarve.

1500 jalga (460 m) pikk LED-displei Fremont Street Experience'is on praegu maailma suurim.
LED-displei Taipei Arenal näitab reklaame ja filmide treilereid.
Linna troll LED-displeiga

Tüübid[muuda | redigeeri lähteteksti]

LED-paneele on kaht tüüpi: tavalistest LED-idest paneelid ja pindliitekomponentidest (SMD) paneelid. Enamik välisekraanid ja mõned sise-ekraanid on moodustatud eraldi LED-idest. Punastest, sinistest ja rohelistest dioodidest koostakse täisvärvilised pikslid (tavaliselt ruudukujulised). Need pikslid moodustavad maatriksi (rastri). Suurim LED-ekraan maailmas on üle 1500 jala (457,2 m) pikk ja asub Las Vegases. Suurim LED-televiisor maailmas (Center Hung Video Display Cowboys Stadium’il) on 160×72 jalga (49×22 m ehk 1070 m²).

Enamik siseruumidesse müüdavad ekraanid on ehitatud SMD-tehnoloogia järgi, mis on nüüd laienemas ka välisekraanidele. SMD piksli punastest, rohelistest ja sinisest dioodist paketidl paigaldatakse trükkplaadile. Üksikud dioodid võivad olla väiksemad kui nõelapea ja seetõttu on võimalik valmistada suure resolutsiooniga (eraldusega) paneele.

Siseruumides kasutamiseks mõeldud ekraanide heledus on üle 600 kandela ruutmeetri kohta (cd/m²). See on tavaliselt enam kui piisav laiatarbeliste rakenduste jaoks, kuid eriotstarbeks, nt moe- ja autonäitustel võib olla vajalik suurem heledus. Seevastu telestuudios kasutamiseks on sageli vaja just madalamat heledustaset ja vastavalt madalamat värvitemperatuuri, enamasti alla 6500 K.

Väljas kasutamiseks on enamikus olukordades vajalik heledus vähemalt 2000 cd/m². Ekraanid heledusega kuni 5000 cd/m² on hästi nähtavad isegi otsese päikesevalguse käes. (LED-paneelide heledust saab vastavalt vajadusele ka alandada.)

Sobivad kohad suurte paneelidega ekraanide jaoks tehakse kindlaks selliste tegurite põhjal, nagu vaateväli, kohaliku omavalitsuse poolt esitatud planeerimisnõudeid (kui ekraan jääb paika pikemaks), transpordivahendite juurdepääs, elektritoitevõrgu olemasolu, ekraanialuse pinnase sobivus (kas on torusid, madalat kanalisatsiooni, tunneleid, mis ei pruugi vastu pidada suurtele koormustele) ja ekraani kohale jäävad takistavad objektid.

Teleri LED-ekraan[muuda | redigeeri lähteteksti]

Võimalik, et esimest LED-ekraani demonstreeris J. P. Mitchell 1977. aastal. [1] See ¼-tollise läbimõõduga õhuke lameekraankoosnes sadadest MV50-tüüpi LEDidest ja äsja saadavale tulnud TTL-mälust. Prototüübi teaduslik dokumentatsioon oli eksponeeritud 29. ISEF expo’l mida sponsoreeris „Society for Science and Public“ Washingtonis mais 1978. Ekraani tehnilist teostust tunnustati auhindadega. [2] Monokromaatiline LED-prototüüp on endiselt töökorras. Dokumentatsioonis oli samuti viidatud LCD- (vedelkristall-) maatriksile kui alternatiivsele ekraanitehnoloogiale tulevikus. Dokumentatsioonis esitatud digitaalne x-y-laotussüsteem on aidanud kaasa nüüdisaegse televiisori "kahanemisele" oma praegusesse õhukesse vormi.

Kulus kolm aastakümmet ja orgaanilisi elektroluminestsentsmaterjale, kuni Sony lasi 2009. aastal müügile OLED-ekraaniga televiisori.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Viide „International Science and Engineering Exposition“ "book of abstracts" 29. numbris, lk 97, avaldatud "Science Service", Washington DC mai 1978.
  2. "Honorable Mention" – NASA, 29. ISEF "Announcement of Awards", lk 4, 13 mai 1978, avaldatud "Science Service", 1719 N Street Washington D.C. 20036.