Volfram

Allikas: Vikipeedia
74

2
12
32
18
8
2
W
183,85
Volfram
Volframitükid

Volfram on keemiline element järjekorranumbriga 74.

Ta esineb looduses 5 isotoobina, massiarvudega 180, 182, 183, 184 ja 186.

Omadustelt on volfram metall. Tema tihedus normaaltingimustel on 19,25 g/cm3 ja sulamistemperatuur on 3422 Celsiuse kraadi. Rasksulavuselt jääb volfram maha vaid süsinikust.

Olulisemad volframimaagid on volframiit ja šeliit.

Volframi avastas Carl Wilhelm Scheele (1781). Uus element sai nimetuse mineraal volframiidilt. Juba keskajal märgati, et selle mineraali sisaldumine tinamaagis vähendab tina saagist: ta „varastab tina, õgides seda nagu hunt lammast”. Sellest tuligi volframiidi nimetus (saksa k. Wolf – hunt ja vana-germaani k. Ramm – lammas).

Kasutusalad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kõrge sulamistemperatuuri pärast kasutatakse volframit hõõglampide niitide valmistamiseks samuti kaarlampides ja elektrontorudes.

Volframit kasutatakse ka kiirlõiketerase legeerimismaterjalina (lisatakse kuni 18%), mis säilitab lõiketerade kõvaduse veel 800 ºC juures. Koobaltiga tsementeeritud ja titaankarbiidi sisaldav volframkarbiid on volframterasest 1,3 korda kõvem ega pehmene oluliselt isegi 1100 ºC juures. Volframi, vase ja nikli sulamist valmistatakse konteinerid radioaktiivsete ainete hoidmiseks. See sulam neelab radioaktiivset kiirgust pliist paremini. Sulameid on volframist tavalisel viisil raske saada, sest paljud metallid aurustuvad selle sulamistemperatuuril. Kõige sagedamini kasutatakse siin pulbermetallurgiat: pulbristatud metallide segu pressitakse ja paagutatakse kõrgel temperatuuril. Tihti sulatatakse saadud materjali elektriahjus veel uuesti.

Omadused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Volfram on sedavõrd plastiline, et 1 kg metallist saab venitada 3,5 km pikkuse traadi, millest piisab 23 000 elektrilambi valmistamiseks. Volframoksiidsed ühendid sarnanevalt värvuselt, läikelt, kõvaduselt, elektrijuhtivuselt ja keemiliselt püsivuselt pronksidega. Nii neid nimetataksegi: sinine pronks (Na2O • WO2 • 4WO3), kuldpronks (Na2O • WO2 • WO3) jne.

Suurim volframitootja on Hiina, kus toodetakse 80% maailma aastatoodangust (73 300 tonni 2006. aastal).

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]


Keemiliste elementide perioodilisussüsteem
Metallid Poolmetallid Väärisgaasid Mittemetallid Leelismetallid Leelismuldmetallid Lantanoidid Aktinoidid

Berüllium - Magneesium - Alumiinium - Skandium - Titaan - Vanaadium - Kroom - Mangaan - Raud - Koobalt - Nikkel - Vask - Tsink - Gallium - Ütrium - Tsirkoonium - Nioobium - Molübdeen - Tehneetsium - Ruteenium - Roodium - Pallaadium - Hõbe - Kaadmium - Indium - Tina - Hafnium - Tantaal - Volfram - Reenium - Osmium - Iriidium - Plaatina - Kuld - Elavhõbe - Tallium - Plii - Vismut - Poloonium - Rutherfordium - Dubnium - Seaborgium - Bohrium - Hassium - Meitneerium - Darmstadtium - Röntgeenium - Koperniitsium - Ununtrium - Fleroovium - Ununpentium