Mine sisu juurde

Taurupe vald

Allikas: Vikipeedia
Taurupe vald

läti Taurupes pagasts

Vapp

Pindala: 126,3 km²
Elanikke: 641 (1.01.2024)[1] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 5,1 in/km²
Keskus: Taurupe
Aderkaši kirik

Taurupe vald (läti keeles Taurupes pagasts) on vald Lätis Ogre piirkonnas. Vald piirneb sama piirkonna Mazozoli, Madliena, Meņģele ja Ķeipene vallaga ning Cēsise piirkonna Zaube vallaga.

Valla pindala on 126 km². 2011. aasta seisuga elas seal 833 inimest. Valla keskuseks on Taurupe küla. Vallamaja asub aadressil Bērzu iela 6, vallavanem on Jānis Stafeckis.[2]

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Valla maadel asusid varem Aderkaši mõis ja Taurupe mõis. Esimese pindala oli 1920. aasta maareformi eel 1757 hektarit ja teise pindala 1105 hektarit.[3] 1925. aastani kandis vald nime Aderkaši vald. 1935. aastal oli Taurupe valla pindala 85 km².

1945. aastal moodustati Taurupe vallas Taurupe ja Aderkaši külanõukogu. Vald likvideeriti 1949. aastal. 1954. aastal liideti Taurupe külanõukoguga likvideeritav Aderkaši külanõukogu, 1959. aastal aga Zaube külanõukogu Taurupe sovhoosi maad. 1963. aastal liideti Taurupe külanõukoguga Plātere külanõukogu Taurupe sovhoosi maad, ent Oškalni sovhoosi maad liideti Mazozoli külanõukoguga. 1990. aastal reorganiseeriti külanõukogu vallaks.[4] 2009. aastal liideti vald Ogre piirkonnaga.

Kaitstavad objektid[muuda | muuda lähteteksti]

Kultuurimälestistest on riikliku kaitse all Aderkaši linnamägi ja kunstnik Vilhelms Purvītise elumaja. Regionaalse kaitse all on Aizpurvji muinaskalmed, Taurupe mõisa hoonetekompleks (sealhulgas häärber, ait, park, teenijate maja ja Valge Maja nimeline mõisavalitseja maja), Kalēji muinaskalmed ehk Kalmeküngas, Pauņēni muinaskalmed ehk Katkuhauad ja Ozolēni muinaskalmed. Kohaliku kaitse all on Aderkaši õigeusu kirik ja Zvirgzdiņi muinaskalmed.[5]

Looduskaitse all on Taurupe Rambāse tamm, Lakstene hiidtamm, Tīsiņi tamm, Birznieki tammed, Kaļvi tammed ja Līčupe paljand, lisaks arvukalt nimetuid põlispuid. Valla kaguosa jääb Ogre oru loodusparki.[6]

Asustus[muuda | muuda lähteteksti]

2011. aasta seisuga elas vallas 786 lätlast, 25 venelast, 9 valgevenelast, 4 ukrainlast, 5 poolakat ja 3 leedulast.[7]

Valla külad on:

Aderkaši mazciems 15 (2008)
Bēvulēni mazciems
Dreimaņi mazciems
Lakstene mazciems 10 (2008)
Zvaigznītes mazciems
Taurupe vidējciems 236 (2022)
Virticēni mazciems

Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.[8]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Iedzīvotāju skaits pēc tautības reģionos, pilsētās, novados, pagastos, apkaimēs un blīvi apdzīvotās teritorijās gada sākumā (pēc administratīvi teritoriālās reformas 2021. gadā), vaadatud 19.06.2024.
  2. Ogres novads, vaadatud 23.05 2021
  3. Latviešu konversācijas vārdnīca. XXI. sējums. Rīga : Anša Gulbja izdevniecība. 42 279.. sleja.
  4. Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9
  5. Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts
  6. Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS
  7. Ethnic composition of Latvia 2011
  8. Vietvārdu datubāze. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]