Veismaņi mõis

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Veismaņi mõisa peahoone 2017. aastal
Veismaņi mõis 1903. aasta kaardil. Väljavõte kaardilt Wegekarte des Wendenschen Kreises mit den Kirchspiels- und Gutsgrenzen (1904)

Veismaņi mõis (saksa keeles Weissenstein, läti keeles Veismaņu muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Võnnu kreisis Võnnu kihelkonnas. Tänapäeval asub Lätis Cēsise piirkonnas Vaive vallas Veismaņis.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Mõisa mainiti esmakordselt Tulmēni mõisa nime all, kui see kas aastal 1525 või 1526 Lodede suguvõsa valdusesse läks. Aastal 1630 kuulus see Oxenstiernadele. Põhjasõja ajal liideti see Priekuļi mõisaga.

Aastal 1770 eraldas Katariina II sealsed maad Lode mõisa (Lodenhof) nime all Otto Weissmann von Weissensteinile. Weissmann von Weissensteinide suguvõsa valdusesse jäi mõis aastani 1830; nende järgi sai see ka oma uue nime. Aastal 1830 läks mõis Blanckenhagenite suguvõsa valdusesse, jäädes nende omandusse kuni võõrandamiseni aastal 1920.

Mõisaansambel[muuda | muuda lähteteksti]

Veismaņi mõisakompleks on riikliku kaitse all olev muinsusmälestis. Kaitse all on park, tall, tõllakuur, laut, endisest teenijate majast rajatud aidaga laut, ait, magasiait, tootmishoone, mõisavalitseja maja ja häärber.[1]

Mõisakompleks rajati XVIII sajandi teisel poolel. Algselt oli see sümmeetrilise põhiplaaniga. Aastal 1908 lammutati vana puidust peahoone ja selle asemele püstitati praegune historitsistlik häärber. Toona kaevati mõisa juurde ka tiigid ja rajati selle juurde puu- ja juurviljaaiad.

Panoraam Veismaņi mõisasüdamest 2017. aastal
Suurenda
Panoraam Veismaņi mõisasüdamest 2017. aastal

Pildid[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]