Magasiait

Allikas: Vikipeedia

Magasiait (ka magasi) oli ühiste viljavarude (magasivili) hoidmiseks mõeldud ait.

Euroopas oli varaaitade süsteem kui sõjaväe toiduainete ja hobusesöödaga varustamise viis olemas juba 17.–18. sajandil. Veelgi varem loodi varaaidad suuremate linnade elanikele.[1]

Magasiaida varusid kasutati, kui talupoegi tabas ikaldus. Liivimaa kubermanguvalitsus kohustas 18. sajandi teisel poolel mõisnikke looma ja hoidma talupoegade jaoks teatavat viljatagavara, mida neile näljaajal laenuks anda.[1]. Liivimaal - "üks tsetvert talivilja ja pool tsetverti suvivilja tuleb igaühe meesterahva hinge kohta"

Magasiait oli algul kogukonna, hiljem valla ühine ait, mis oli vallarahva, mitte riigi või mõisniku omanduses. Laenatud vili tuli väikese protsendiga hiljem tagasi tuua. Aidast anti vilja ka vaestele, vilja müügitulust anti abivajajatele toetust.[1]

1802. aastal oli Eestimaal 548 magasiaita ja 1823. aastal Liivimaal 932 vallamagasihoonet.[1]

Magasiaitade tähtsus hakkas 19. sajandi teisel poolel toiduolude paranemise tõttu vähenema ning 20. sajandi alguseks oli ühisaitade vajadus praktiliselt kadunud.[1]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 "Magasiaidad päästsid elusid ja lõid soodsa pinnase ühistegevuseks" Eesti Loodus, 2012/6-7 (vaadatud 6. märts 2013)

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]