Tartu Ülikooli muuseum

Tartu Ülikooli muuseum ajaloolises Toomkirikus

Tartu Ülikooli muuseum on 1803. aastast tegutsev muuseum, mis keskendub ülikooli ajaloo ja teadusloo säilitamisele, eksponeerimisele ja uurimisele.

Tartu Ülikooli muuseumid said alguse ülikooli taasavamisest Tartus 1802. aastal, kui ülikooli põhikirjas ja eelarves nähti ette õppekabinetid ja -kollektsioonid. Esimesena kasutati muuseumi nimetust 18. aprillil 1803 loodud Tartu Ülikooli kunstimuuseumi kohta.

Teadusloolise vanavara koondamiseks loodi 6. detsembril 1976. aastal rektori käskkirjaga Tartu Ülikooli ajaloo muuseum. 1979. aastal eraldati muuseumile neli ruumi ülikooli peahoone keldrikorrusel ning 1981. aastast asub muuseum Tartu Ülikooli raamatukogu endistes ruumides Tartu toomkirikus Toomemäel.

1982. aastal rajati muuseumi filiaalina Dmitri Iljitš Uljanovi kortermuuseum. Pärast seda, kui kortermuuseum 1989. aastal suleti, asus samadesse ruumidesse Tudengimuuseum, mis tegutses seal 1997. aastani. 2005. aastal moodustati Tartu Ülikooli ajaloo muuseumist, kunstimuuseumist ja loodusmuuseumist (viimane koosnes endistest Tartu Ülikooli zooloogia ja geoloogia muuseumidest) asutus Tartu Ülikooli Muuseumid. 2011. aastal avati muuseumina Tartu tähetorn. 1. jaanuarist 2014 eraldati Loodusmuuseum ning endisest ajaloo muuseumist, Tartu tähetornist ja Tartu Ülikooli kunstimuuseumist sai Tartu Ülikooli muuseum.

Muuseum paikneb Tartu Ülikooli ajaloolises hooneansamblis, mis alates 2016. aastast kannab Euroopa kultuuripärandi märgist kui ainus nii täielikult säilinud valgustusajastu ülikool pargis. 2005. aastal kanti UNESCO maailmapärandisse Tartu tähetorni läbiv Struve geodeetiline kaar.

Muuseumi kogudes on üle 130 000 museaali, millest suur osa on MuISis kättesaadavad.

Muuseumi kujunemine

19. sajandi jooksul arenesid ülikooli õppe- ja teaduskollektsioonid koos vastava teadusharuga, sõltudes kollektsiooni kureeriva professori huvist ja aktiivsusest. Teaduse arenedes hakkasid mõned kollektsioonid tasapisi käibest välja jääma. Suuremad murrangud on olnud seotud teadustöö iseloomu muutumisega ja riigikorra vahetumisega. Kui pärast Eesti riigi iseseisvaks kuulutamist sai Tartu Ülikooli õppekeeleks eesti keel, hakati 1920. aastail looma ka Eesti loodust ja kultuuri kajastavaid kogusid. Pärast Teist maailmasõda, kui Eesti inkorporeeriti Nõukogude Liitu, muutusid iseseisvusaega peegeldavad kogud ideoloogiliselt ebasobivaks, juurdepääsu neile vähendati ja osad kollektsioonid anti üle 1946. aastal loodud ENSV Teaduste akadeemiale. Vanu teadusinstrumente kasutati pragmaatiliselt varuosade saamiseks.

Esimene katse vanavara koondada tehti 1952. aastal, kui Keiserliku Tartu ülikooli 150. aastapäeva tähistamiseks korraldati suur teadusajaloo näitus endises ülikooli kirikus. Pärast näitust jäid kogutud esemed kateedritesse vedelema.1960. aastate alguses hakkasid entusiastid orgaanilise keemia dotsendi Tullio Ilometsa juhtimisel koguma ülikooli hoonetest teadusajalooliselt huvitavaid ja olulisi esemeid. Algul paigutati kogutud seadmed, instrumendid ja õppevahendid ülikooli peahoone pööningule. 1965. aastal peahoones toimunud põleng andis kogumistööle tõsise tagasilöögi, kuid ülikooli pärandi koondamine jätkus. ENSV Teaduste Akadeemiale kuuluva tähetorni idatiivas tegutses 1971–1994 linnamuuseumi filiaal. 1975 rajati Tartu Ülikooli ajaloo komisjon (ülesandega hakata ette valmistama Tartu Ülikooli 350. aastapäeva 1982. aastal) ja 1976. aasta 6. detsembril allkirjastas rektor Arnold Koop ülikooli ajaloo muuseumi asutamise määruse . 1980. aastal avati esimene püsiekspositsioon, mis kajastas ülikooli ajalugu kuni 1918. aastani.

1981. aastal kolis muuseum raamatukogust vabaks jäänud Tartu toomkirikusse, kus jagas ruume ajaloo osakonna ning artiklikogumiku „Skandinaavia kogumik“ koostajatega. 1982 avati Tartu ülikooli 350. aastapäeva pidustuste raames 1. septembril 1982 uus püsinäitus. 1985.–1989. aastani oli muuseum suletud, kui hoonet renoveerisid Poola restauraatorid firmast Budimex. 24. veebruaril 1989 avati uue ekspositsiooni esimene osa ja 30. novembril 1989 valmis emakeelse ülikooli 70. aastapäevaks ülevaatenäitus Tartu Ülikooli ajaloost.

2005.–2014. aastani olid kõik Tartu Ülikooli muuseumid ühendatud üheks asutuseks. Aastail 2005–2011 oli Vana Anatoomikum avatud muuseumi kureeritava näitusekeskonnana ja aastal 2008 algas tähetorni renoveerimine muuseumiks (avati 27. aprillil 2011).

2012 . aastal avati ajaloolises toomkirikus ülikooli varakamber, ja 2013. aastal seati sisse teaduse populariseerimiseks mõeldud Hullu Teadlase kabinet. 2019. aastal avati uus ülevaatenäitus ülikooli ajaloost Mogensterni saalis.

Muuseumi direktorid on olnud aastail 1979–2004 Ela-Heigi Martis, 2005–2010 Reet Mägi ja alates 2010. aastast Mariann Raisma.

Hooned

 Pikemalt artiklis Tartu toomkirik

Tartu toomkiriku ümberehitamise projekt. Johann Wilhelm Krause

Muuseum paikneb kolmes hoones: ajaloolises toomkirikus, Tartu tähetornis ja Tartu Ülikooli peahoones.

Muuseumi peamaja on 13. sajandil ehitatud Tartu toomkiriku hoone. Kirik on läbinud mitmeid ehitusperioode ja valmis lõplikul kujul 16. sajandil. 16. sajandi teisel poolel, Liivi sõja päevil jäi kirik hoolduseta ja hakkas lagunema. Sellele aitas kaasa tulekahju 1624. aastal. Seoses ülikooli taasavamisega 1802. aastal rekonstrueeriti aastatel 1804–1807 ülikooli esimese arhitekti professor Johann Wilhelm Krause juhtimisel kiriku kooriosa raamatukogu tarbeks. Aastatel 1927–1928 ehitas arhitekt Paul Mielberg ümber ja laiendas trepikoda pikihoone külglöövide kahe võlviku arvel. 1962–1964 asendati kooriosas esimese korruse Krause-aegne puitkonstruktsioon betoonist vahelaega. 1985–1988 teostas Poola firma Budimex muuseumis põhjalikud renoveerimistööd, mille käigus rajati hoonesse ka kaks uut trepikoda.

Toomkiriku renoveeritud tornides asuvad vaateplatvormid, mis on külastajatele avatud alates 2005. aasta suvest.

2016. aastal anti Tartu Ülikooli ajaloolisele hooneansamblile Euroopa kultuuripärandi märgis.

Ekspositsioonid ajaloolises toomkirikus

Tartu Ülikooli muuseumi on koondatud esemeid ja materjale, mida ülikool oma sajanditepikkuse akadeemilise tegevuse vältel on kasutanud. Tartu Ülikooli muuseumis hoitakse kilogramm etaloni.

Hauakast ja Stephanus de Velde hauaplaat

Stephanus de Velde (surnud 1428 või 1438) oli Tartu vaimulik (vikaar), kelle hauaplaat leiti 2008. aastal Tartu toomkiriku põhjalöövi kolmandast ristlöövist ning paigutati 2013. aastal muuseumi fuajeesse. 207x136 cm suurusel hauaplaadil, mille ülemisest vasakust nurgast on tükk puudu, on kujutatud missarüüd ja liturgilist peakatet kandvat meest, kes hoiab oma vasakus käes raamatut. Hauakast hauaplaadi all kaevati välja 2013. aastal ning kuulub tuvastamata isikule, kelle surm dateeritakse mündileidude põhjal 16. sajandi esimesse veerandisse. Hauakasti asukoht altari vahetus läheduses näitab, et sinna maetud keskealine mees pidi kuuluma kõrgema järgu vaimulike hulka. Praegu hauakambris eksponeeritud skelett on koopia.

Valge saal

Tartu Ülikooli muuseumi valge saal

Muuseumi kolmandal korrusel asuv valge saal on mõeldud konverentside, vastuvõttude, kontsertide, pulmade ning Tartu Ülikooli ja Tartu linna oluliste ürituste korraldamiseks. Saalis on ka lühiülevaade ülikooli ajaloost ning ülikoolile tehtud kingitusi koondav avafond "Kingitud hobuse suhu ei vaadata".

Varakamber

Tartu Ülikooli varakamber loodi 2012. aastal Tartu Ülikooli ajaloos olulist rolli mänginud esemeid eksponeeriva keskkonnana, kus käsitletakse teemasid nagu ülikooli vaim, tudengielu, teadussaavutused ja kohalugu. Näitusesaali põrandale on kirjutatud tsitaadid mitmetelt tähtsatelt inimestelt Tartu ülikooli ajaloos. Varakambri kujundasid KAOS Arhitektid OÜ arhitektid Margit Argus ja Margit Aule, kes pälvisid töö eest Eesti Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapitali sisearhitektuuripreemia.

2017. aastal paigutati varakambrisse ajutiselt näitus "Toomkiriku hiilgus", kus tutvustatakse Tartu toomkiriku arheoloogilist pärandit. Varakamber avati taas ülikooliteemalisena 2018. aastal, mil osana rahvusülikooli 100. aastapäeva programmist loodud näitusel eksponeeritakse esemeid, mis kõnelevad ülikooli nelja valdkonna märkimisväärsetest saavutustest, inimestest ja teadussuundadest.

Morgensterni saal

Morgensterni saal on tänaseni kõige paremini säilinud arhitekt Johann Wilhelm Krause aegne ruum. Ruum on saanud nime Tartu Ülikooli raamatukogu esimese direktori ning ülikooli kunstimuuseumi rajaja Karl Morgensterni järgi.

2019. aasta novembris avati saalis rahvusülikooli 100. aastapäevale pühendatud näitus "Minu elu ülikool", mis kajastab ülikooli lugu läbi nelja sajandi ja otsib vastust küsimusele, kuidas on Tartu Ülikool mõjutanud meist igaühe elu. Näitusel antakse ülevaade ülikooli kolmest alguspunktist (1632, 1802 ja 1919): kolmest ajahetkest minevikus, mis räägivad nii kõrgkooli kui ka siinse ala ajaloost. Teemadena käsitletakse veel ülikooli rahvusvahelisi kontakte läbi aegade, ülikoolis tegutsenud akadeemilisi organisatsioone, teadussaavutusi, vilistlaste mälestusi ning ka seda, kuidas üliõpilased armastasid veeta oma vaba aega. Näituse sisekujundaja on tunnustatud sisearhitekt Mari Kurismaa.

Hullu Teadlase kabinet

2013. aastal loodud Hullu Teadlase kabinet on Tartu Ülikooli muuseumi viiendal korrusel asuv teemaruum, mille eesmärk on panna nii lapsi kui täiskasvanuid huvituma teadusest ja teaduse tegemisest. Mitmesuguste interaktiivsete leiutiste ja katsetega sisustatud kabinet on koduks Hullu Teadlase tegelaskujule. 2014. aastast toimub Tartu Ülikooli muuseumis igal aastal Hullu Teadlase teaduskonverents. 1.–3. klasside õpilastele mõeldud ürituse eesmärk on anda lastele esmane kogemus teadustöö tegemisel. Parimate uurimuste autorid saavad osaleda kevaditi toimuval teaduskonverentsil, kus kantakse suuliselt ette uurimistöö tulemused ning autasustatakse parimaid noori teadlasi.

Parroti kabinet

Tartu Ülikooli muuseum 7. korrusel asuvas Parroti kabinetis on eksponeeritud muuseumi kogusse kuuluvad füüsikainstrumendid 18. sajandi lõpust ja 19. sajandi algusest. 19. sajandil taasavatud Tartu Ülikooli esimene rektor Georg Friedrich Parrot seisis Tartu Ülikoolis paljude uute algatuste taga. Üks neist oli füüsikakabineti rajamine, millest kujunes paarikümne aastaga Vene impeeriumi moodsaim õpikeskkond, kus katsetati kõigi toona tuntud loodusnähtustega.

Näitus Parroti kabinetis püüab mitmeid füüsikateemasid seletada lihtsal ja arusaadaval viisil ning eraldi fookuses on elekter, mis oli 19. sajandil uus ja vähetuntud uurimisvaldkond ning köitis väga ka Parrotit. Oma käega saab liikuma panna elektronid, valmistada toimiva elektrimootori, aga ka katsetada soojuspaisumise põhimõtteid ja uurida, mida ikkagi tähendab kaldpinna paradoks.

Tartu Ülikooli muuseumi näituste nimekiri 1981–2019

Näituse nimi	Koostajad	Aeg	Märkused
Tartu Ülikool 1632–1918	E. Martis, M. Viiralt, M. Päid, L. Kriis, kujundaja E. Valk-Falk	1981	Tartu Ülikooli peahoone keldrikorrusel
Tartu Ülikool 1632–1982	E. Martis M. Viiralt, L. Kriis, M. Päid, S. Üprus, S. Tamul, M. Raudsepp, kujundajad E. Valk-Falk ja Õ. Lepa	1982	Esimene püsiekspositsioon Toomel
Ülikooli 350. juubeli kingitused	M. Viiralt, L. Kriis	1982
Nõukogude rahvaste vennalikus peres	M. Raudsepp	1982	Rändnäitus. Eksponeeriti linnas stendidel
Tartu teadlaste eksliibrised	M. Päid	1983
Prof. E. Karu juubelinäitus	M. Päid	1983
Ülikooli hooneid sajandivahetuse piltpostkaartidel	M. Päid	1983
Äänisjärve kaljujoonised	S. Tamul	1983
O. Soansi infograafiad	S. Tamul	1983
Prof. K. Kõrge juubelinäitus	M. Päid	1983
Vanu mõõteriistu muuseumi kogudes	S. Karis	1983
Tartu Ülikooli osa rahvuslikus liikumises	E. Martis	1983	Rändnäitus. Eksponeeriti Stockholmi Ülikoolis
Laboratoorne klaas	M. Raudsepp, S. Karis	1984
Tartu Ülikooli õigusteaduskonna juubelinäitus	M. Viiralt	1984
Ülikooli kollektiivi liikmed teises maailmasõjas	M. Viiralt, S. Karis, E. Martis	1984
Prof. E. Laugaste juubelinäitus	M. Viiralt	1984
Kunstiinstituudi üliõpilaste tööde näitus	S. Karis	1984
40 aastat ülikooli taasavamisest	S. Karis, S. Tamul, M. Viiralt	1984
110 aastat D. Uljanovi sünnist	A. Paukson	1984
100 aastat prof. A. Valdese sünnist	M. Päid	1984
40 aastat TRÜ toimetisi	S. Karis	1984
125 aastat spektroskoopiat	M. Viiralt	1984
Tartu Ülikool 350		1984	Rändnäitus. Eksponeeriti Kohtla-Järvel
Fototehnika ajaloost	S. Karis, L. Kriis, M. Raudsepp	1985
TRÜ Naiskoori juubelinäitus	M. Viiralt	1985
Prof. P. Ariste juubelinäitus	S. Karis, M. Raudmäe	1985
Prof. D. Rootsmäe ja J. Vilipi juubelinäitus	M. Raudsepp	1985
Dots. J. Reineti juubelinäitus	M. Raudsepp	1985
Soome humanitaarteadlasi Tartu Ülikoolis	E. Martis, M. Viiralt	1985
Prof. W. Andersoni juubelinäitus	M. Viiralt	1985
Prof. C. Ledebouri juubelinäitus	M. Raudsepp	1985
Tartu Ülikool 1632–1918	E. Martis, M. Viiralt, S. Karis, M. Päid, M. Raudsepp, S. Tamul	1986	Rändnäitus
TRÜ X viistaastakul	M. Raudsepp, M. Viiralt, M. Päid	1986	Rändnäitus. Eksponeeriti ülikooli hoonetes
Tartu Ülikooli Ajaloo Muuseum 10	Muuseumi kollektiiv	1986	Rändnäitus. Eksponeeriti ülikooli klubis
Tartu Ülikool 1632–1989	E. Martis, M. Viiralt, L. Kriis, S. Üprus, S. Karis, S. Tamul, M. Raudsepp, kujundajad E. Valk-Falk ja Õ. Lepa	1989	Püsiekspositsioon
Kingitusi ülikooli juubeliteks	L. Kriis	1989
Ülikoolide medaleid kogu maailmast	L. Kriis, M. Viiralt	1989
Lektiinide uurija prof. Peter Stillmark	S. Tamul	1989
70 aastat eestikeelset ülikooli	M. Viiralt, M. Raudsepp	1989	Rändnäitus. Eksponeeriti Toompeal Eesti NSV Ülemnõukogus
Tartu Ülikool läbi kolme sajandi	S. Tamul	1989	Rändnäitus. Eksponeeriti Vanemuise kontserdisaalis
Rootsi teadlaste osa eesti rahvusteaduste arengus 1920–1940	E. Martis	1989	Rändnäitus. Eksponeeriti Stockholmi Ülikoolis
Eesti Vabariigi aegsete rektorite ja väljapaistvate teadlaste portreed	S. Tamul	1989	Rändnäitus. Eksponeeriti TRÜ rektoraadis
Tartu Ülikool ja Vabadussõda 1918–1920	M. Viiralt, S. Tamul, T. Lõbu	1990, 1998	Hiljem rändnäitusena Paide Koduloomuuseumis, 1999. aastal Valgas ja Kärdlas.
Kaalud muuseumi kogudes	L. Kriis	1990
Prof. J. Vilip 120	M. Raudsepp	1990
Prof. D. A. Petzold 180	M. Viiralt	1990
Prof. N. Pirogov 180	M. Viiralt	1990
125 aastat pidevaid meteoroloogilisi vaatlusi Tartu Ülikoolis	L. Kriis, E. Kõiv	1990
Prof. A. Th. v. Middendorff 175	M. Raudsepp	1990
Promotsioonid Uppsala Ülikoolis	T. Lõbu	1990
Tartu üliõpilaskond XIX sajandi 80. aastatel	T. Lõbu	1991
Juuniküüditamine ja Tartu Ülikool	S. Tamul, T. Lõbu	1991
Gustav Ewers 1779–1830. Elu ja tegevus	S. Tamul	1991
Rootsi-Eesti-Läti arhiivinduse ühisnäitus	S. Tamul, M. Viiralt	1991
150 aastat August Rauberi sünnist	M. Viiralt	1991
Eesti teadlased väljaspool kodumaad	M. Viiralt, S. Tamul	1991
Geodeetilised mõõteriistad muuseumi kogudes	E. Kõiv	1991
K. E. v. Baeri mälestusnäitus	M. Raudsepp	1992
Gustav II Adolf ja Eesti	M. Viiralt, S. Tamul, E. Martis	1992
Soome ja Rootsi teadlased ning akadeemilised ühingud Tartus Eesti Vabariigi päevil	S. Tamul, M. Viiralt	1992
Ravimtaimed meie elus. Farmaatsiakateedri ajaloost	S. Tamul, M. Viiralt	1992
Fotograafia ajaloost II	L. Kriis, E. Kõiv	1992
Baltisaksa korporatsioonid ülikoolis 1802–1939	M. Viiralt, S. Tamul	1992
Prof. G. Rägo 100	M. Viiralt	1992
Prof. U. Karell 100	M. Viiralt, S. Tamul	1992
Tartu Ülikooli kasvandikud Eesti riigi loomisel	M. Viiralt, U. Arukaevu	1993
Tartu Ülikool teadussillana ida ja lääne vahel	M. Viiralt, S. Tamul	1993
W. Struwe ja J. Mädler 200	E. Kõiv, L. Kriis, S. Tamul	1993
Prof. A. Vaga 100	M. Viiralt	1993
Prof. A. Kask 90	M. Viiralt	1993
Soome laht ühendab ja eraldab	M. Viiralt, S. Tamul	1993	Ühisnäitus Helsingi Linnaarhiivi ja Eesti Riigiarhiiviga
Tulmenäitus	L. Kriis, E. Kõiv	1993
Vita academica, vita Feminae. Tartu Ülikooli väljapaistvad naised läbi sajandite	M. Viiralt, S. Tamul	1994
Impeeriumiülikoolist rahvusülikooliks	M. Viiralt, S. Tamul	1994–1999	Hiljem ka rändnäitus. 1995. aastal eksponeeriti Järvamaa Muuseumis; 1996. aastal Saaremaal ja Pärnus; 1997. aastal Narvas; 1998. aastal Jõhvis, Türil ja Haapsalus; 1999. aastal Narvas.
Tartu Ülikooli Joonistuskool 1803–1891	M. Viiralt	1994
100 aastat Tartu füsioloogide A. Schmidti ja Fr. Bidderi surmast	M. Viiralt	1994
Prof. N. Kuznetsov 130	M. Raudsepp	1994
Al. v. Humboldt Tartus	S. Tamul	1994
Elektrilisi mõõteriistu – galvanomeetreid ja ampermeetreid muuseumi kogudes	L. Kriis, E. Kõiv, T. Pung	1994
Tartu Ülikooli Naistekliinik 190	M. Viiralt	1994
120 aastat Oskar Danieli sünnist	M. Viiralt	1994
Gaudeamus läbi aegade. Üliõpilaslaulupidude ajaloost	M. Viiralt, S. Tamul	1995
Röntgen 100. Röntgenikiirte ajaloost	L. Kriis, T. Pung, E. Kõiv	1995
Prof. P. Ariste 90	M. Viiralt	1995
Prof. Joh. Wiedemann 175	M. Viiralt	1995
Tartu Ülikooli Tervishoiu Instituut 100 M. Viiralt	1995
Prof. Joh. Vilip 100	M. Raudsepp	1995
Prof. Fr. Berg 150	M. Raudsepp	1995
Annetusi saksa korporatsioonidelt välismaalt. Tulmenäitus	L. Kriis	1995
Gaudeamus läbi aegade		1995	Rändnäitus. Eksponeeriti Riia Ülikoolis.
Tartu Ülikooli osa eesti muusikakultuuri arengus		1995	Rändnäitus. Eksponeeriti Tartu koolides
30 aastat ülikooli peahoone põlengust		1995	Rändnäitus. Eksponeeriti ülikooli peahoones
Röntgen 100. Fondinäitus		1995	Rändnäitus. Eksponeeriti Würzburgi Ülikoolis.
Tartu Ülikooli arstiteaduskond teadussillana ida ja lääne vahel	M. Viiralt	1996–1998	Hiljem rändnäitus. 1998. aastal eksponeeriti Pärnus ja Kuressaares
Prof. A. I. v. Oettingen 160	T. Pung, M. Viiralt	1996
Raadiolained 100. Raadio ajaloost	T. Pung, E. Kõiv, L. Kriis	1996
Tartu Ülikooli dirigent Alo Ritsing 60	M. Viiralt	1996
Tartu linn ja ülikool vanadel piltpostkaartidel	M. Melts	1996
Kirjaniku ja ülikooli õppejõu Gustav Suitsu memoriaaltuba	M. Viiralt	1996
Jaani kiriku skulptuurid	K. Alttoa	1996
XIX sajandi teadusaparatuuri väljapanek	T. Pung	1996	Rändnäitus. Eksponeeriti teadusmessil “Innovaatika 96”
Carl Claus 200	L. Kriis	1996	Rändnäitus. Eksponeeriti ülikooli raamatukogus
Dots. T. Ilmets 75	M. Viiralt	1996	Rändnäitus. Eksponeeriti ülikooli raamatukogus
Tartu Ülikooli arstiteaduskonna ajalugu	M. Viiralt	1996	Rändnäitus. Eksponeeritud Tallinna Tervishoiumuuseumis
Prof.-d J. Lotman ja Z. Mintz, elu ja tegevus.	M. Viiralt	1997	Vene keele kateedri juubelinäitus
Prof. K. R. Kuppferi mälestusnäitus	K. Kalling	1997
“Õlut armastame kõik...” Õlle valmistamise ajaloost ja üliõpilastraditsioonidest	M. Viiralt, S. Karis, T. Lõbu, E. Martis	1997
Annetusi muuseumile. Fondinäitus	M. Viiralt	1997
Loodusteaduslikke kollektsioone muuseumis. Fondinäitus	L. Kriis	1997
Prof. J. Aul 100. Eesti antropoloogia ajaloost	K. Kalling	1997
Ülikool filatelisti pilguga	M. Viiralt	1997
Tartu Ülikool Pärnus	T. Lõbu	1997	Rändnäitus. Eksponeeriti Pärnus
Akadeemilise Meeskoori juubelinäitus	M. Viiralt	1997	Rändnäitus. Eksponeeriti Tartu ülikooli peahoones.
Forestalia meeskoor 25	M. Viiralt	1997	Rändnäitus. Eksponeeriti Tallinnas
Tartu Ülikool ja Rootsi	T. Lõbu	1997–1998	Rändnäitus. Eksponeeriti Rootsi Kuningriigis. 1998. aastal üleval Tartu Ülikooli Ajaloomuuseumis Toomel.
Tartu Ülikool ja Läti	M. Viiralt	1997–1998	Rändnäitus. Eksponeeriti Läti Vabariigis. 1998. aastal üleval Tartu Ülikooli Ajaloomuuseumis Toomel.
“Professor olen ma...”. Üliõpilaste joonistatud kariaktuurid ja šaržid oma õppejõududest		1998	Näitus üleval vaid volbriööl
Tere, pliiats! Näitus pliiatsi ajaloost.	M. Viiralt, S. Karis, T. Lõbu	1998, 2000	Näitusele lisandus laste joonistuste näitus ülikooli hoonetest. 2000. aastal muudeti internetinäituseks.
Tartu Ülikool juudi kultuuriloos	K. Kalling	1998
Surnud õpetavad elavaid.	K. Kalling	1998	Näitus paleopatoloogiast
Kaalud ja mõõdud.	T. Pung, L. Kriis	1998, 2000	Fondinäitus. 2000. aastal muudeti internetinäituseks.
Tartu Ülikool stagnatsiooniköidikuis	M. Viiralt, T. Lõbu	1998–1999
Prof. Elmar Leppik 100.	M. Viiralt	1998
Gaudeamus läbi aegade		1998–1999	Rändnäitus. 1998. aastal eksponeeriti Türil; 1999. aastal Vilniuses.
Elu võluketastel. Kino ajaloost	M. Viiralt, T. Pung, L. Kriis, kujundaja K. Mikli	1998–2001	Rändnäitus. 1998. aastal eksponeeriti Narvas; 1999. aastal Tartu Ülikooli Ajaloo Muuseumis toomemäel; 2001. aastal Järvamaa muuseumis. 1999. aastast ka internetinäitus.
Tartu Ülikooli peahoone – akadeemilise hariduse sümbol		1998–1999	Rändnäitus. 1998. aastal eksponeeriti Tallinnas; 1999. aastal Võrus, Pärnus, Türil, Kärdlas, Narvas, Jõhvis ja Tartu Ülikooli Ajaloomuuseumis Toomemäel.
Kes võib ilma uskuda... Ajaloolised ilmavaatlusriistad	T. Pung, L. Kriis	1999	1999. aastast ka internetinäitus.
Ülikoolilt ühiskonnale. Ülikooli teadussaavutused praktikas	M. Viiralt	1999
Dots. V. Kalnin 70.	M. Viiralt, K. Kalling	1999
Ch. Darwin ja ta aeg.	K. Kalling	1999	Rändnäitus. Eksponeeriti teaduskeskuse Ahhaa näitusel Tartus
Urho Kalevi Kekkonen ja Tartu	H. Sepp	2000
Ex ovo omnia – kõik on muna. Antropoloogianäitus	K. Kalling	2000
Prof. J. Vilip 130.	M. Viiralt, T Pung	2000
Kiviriigi lummuses. Geoloogiaharuldusi	M. Viiralt, kujundaja K. Mikli	2000
Narkootikumid – tänan, ei! Narkootikumide olemus, nendega kaasnevad sotsiaalsed ja tervisprobleemid	T. Lõbu, M. Viiralt, kujundaja K. Mikli	2000	2001. aastal rändnäitusena Türil, Paides, Võrus.
Prof. L. Puusepp 125.	K. Kalling	2000
Prof. J. Tehver. Isikunäitus	M. Viiralt	2000
Medaleid muuseumi kappidest	T. Lõbu	2001	Fondinäitus
Surimaskide lood	K. Kalling, kujundaja K. Mikli	2001
Anatoomikumide narratiive	L. Kriis, V. Lell, T. Pung, kujundaja K. Mikli	2001	Fondinäitus. Vana ja uue anatoomikumi tühjakskolimisel muuseumisse antud teadus- ja õppevahendid.
Momente Arstide Liidu kujunemisloost	M. Viiralt	2001
“Aeg tagasi vaadata”. Prof. V. Masingu mälestusnäitus	M. Viiralt, kujundaja K. Mikli	2001
Tartu Ülikooli Ajaloo Muuseum 25. Ülevaade muuseumi ajaloost		2001
Momente Eesti Arstide Liidu kujunemisloost	M. Viiralt, kujundaja K. Mikli	2001	Rändnäitus. Eksponeeriti Võru haiglas
August Rauber 160	K. Kalling	2001
Elise Käer-Kingisepp 100	K. Kalling	2001
Tartu Ülikool ja Eesti	K. Kalling, T. Lõbu, M. Viiralt, kujundajad M. Tang ja E. Kittus	2002
Sõda söödikutega	K. Kalling	2002	Näitus pestitsiidide mõjust elusloodusele
Ettevaatust mürk!	R. Sõukand, kujundaja K. Mikli	2002	Ennetusnäitus mürgituse vältimiseks
Ühe leiutise lugu	M. Viiralt, kujundaja M. Sakson	2002	Kirjutusmasinate ajalugu ja levik ülikoolis
Miks mina?	R. Sõukand, kujundaja M. Sakson	2002	Keskkonnateemaline näitus
Tartu Ülikooli juubelimedalid ja –rahad	T. Lõbu	2002
Tartu Ülikooli juubelikingitused	M. Viiralt	2002
Otsin õnne. Richard Ritsing 100	V. Lell, T. Lõbu, kujundaja M. Sakson	2003; 2006–2007	2006. aastal eksponeeriti rändnäitusena Lääne-Virumaa Keskraamatukogus ning 2007. aastal Narva muuseumis.
200 aastat eesti keele õpet ülikoolis	M. Viiralt, kujundaja M. Sakson	2003
Taevas ja maa	L. Kriis, T. Pung, kujundaja M. Tuuling	2003	Astronoomia- ja geodeesiariistu Tartu tähetornist
Herba. Eesti rahvameditsiini ravimtaimed	R. Sõukand, kujundaja M. Sakson	2003
Ahistav vabadus. Õpilaste kunstitööd AIDS-i teemal	M. Viiralt, kujundaja M. Sakson	2003	Ühisprojekt Eesti Tervishoiumuuseumiga
Elu enne elu	M. Viiralt, kujundaja M. sakson	2003	Anatoomiaalaseid õppevahendeid tutvustav näitus
Wilhelm Ostvald 100	L. Kriis, L. Leppik	2003
Mihkel Kask 100	M. Viiralt, kujundaja M. Sakson	2003
Põlvkondade side	L. Leppik, kujundaja M. Sakson	2004	Näitus üliõpilaskorporatsioonidest
Vanast Tiigist Raatuseni	T. Lõbu, kujundaja M. Sakson	2004	Näitus üliõpilasühiselamutest
Tartu Ülikooli rektorite galerii	E. Martis, M. viiralt, kujundaja M. Sakson	2004
Ülevaatenäitus farmaatsia ajaloost Tartu Ülikoolis	L. Kriis, kujundaja M. Sakson	2005
Tartu Ülikooli aastapäevadele pühendatud trükised	R. Mägi	2005	Ülikooli taasavamise 200. aastapäevale pühendatud raamatu esitlusega seotud väljapanek. Koostatud koostöös ülikooli raamatukoguga.
Rännak ajas	M. Viiralt, kujundaja M. Sakson	2005	Näitus Eesti ülikooli tekkeloost. Hiljem rändnäitus.
Maapõue peidetud saladused	U. Paloveer, kujundaja M. Sakson	2005	Näitus arheoloogiast ja arheoloogia õppimise ja õpetamise ning uurimise ajaloost Tartu Ülikoolis
Kuue samba kutse	L. Leppik, kujundaja M. Tang	2005–2006	Pühendatud 100 aasta möödumisele naiste tulekust ülikooli. 2006. aastal eksponeeriti Kuressaare Kultuurikeskuses, Võrumaa Keskraamatukogus ja Tartu Ülikooli Türi Kolledžis
Vana anatoomikum 200	M. Viiralt, kujundaja M. Sakson	2005–2011	Eksponeeriti vanas anatoomikumis. Näitust uuendati 2011. aastal.
Jaan Reinet 100	T. Pung, kunstnik M. Sakson	2005
1905. aasta ja Tartu	L. Leppik koos Tartu Ülikooli ajalootudengitega	2005	Eksponeeriti Eesti Ajalooarhiivis
Püsiekspositsioon toomkiriku tornides	T. Lõbu, kujundaja M. Sakson	2005
Kromatograafia ja elektroforeesi ajaloost	H. Hagu, L. Kriis, kujundaja M. Sakson	2006
Raudtee ja ülikool. 130 aastat raudtee jõudmisest Tartusse	V. Lell, kujundaja M. Sakson	2006	Hiljem eksponeeriti rändnäitusena Eesti Raudteemuuseumis Haapsalus
200 aastat ümbermaailmareisist Adam Johann von Krusensterni juhtimisel	T. Lõbu, kujundaja M. Sakson	2006–2010	Rändnäitusena Kiltsi Põhikoolis, Eesti Ajaloomuuseumis Maarjamäe lossis, Eesti Põllumajandusmuuseumis, Muhu muuseumis, Sõru muuseumis Hiiumaal, Mahtra Muuseumis
Väljapanek näitus-vaatemängule “Kalevite maa”	Urmet Paloveer	2006	Rändnäitus. Eksponeeritud Tallinna Linnahallis
Tartu Akadeemiline Meeskoor 95	Ants Nilson (TAM), T. Lõbu, kujundaja M. Sakson	2007
Vaimuelust XVII sajandi Liivimaal	L. Leppik, kujundaja M. Roosi	2007–2008	2008. aastal rändnäitusena Rõngu ning Kambja koolides
Tartu Ülikool 375	T. Lõbu, kujundaja M. Sakson	2007–2008	Hiljem rändnäitusena Lääne-Virumaal, Viljandis, Võrus, Pärnus, Järvamaal, Tallinnas, Tartus, Türi kolledžis.
Kingitused Tartu Ülikooli 375. aastapäevaks	T. Lõbu, kujundaja M. Sakson	2007
“EÜE betoneerib Eestimaad”. Näitus Eesti Üliõpilaste Ehitusmalevast	T. Lõbu, kujundaja M. Sakson	2008
Tervise kaitsel	T. Lõbu, kujundaja M. Sakson	2008–2010; 2013	Näitus Tartu Ülikooli tervishoiu instituudi ajaloost ja hügieenikute osast Tartu linna sanitaarolude uurimisel ning eestlaste hügieeniharjumuste kujundamisel. Rändnäitusena 2010. aastal Eesti Tervishoiu Muuseumis. 2013. aastal Tartu Kiirabis
Tartu Muinsuskaitsepäevad 14.–17. aprill 1988	T. Ilomets	2008; 2016
Eesti Teaduste Akadeemia 70 aastat	V. Lell, L. Leppik	2008	Väljapanek muuseumi korraldatud teaduspäeval ning hiljem Tallinnas rahvusraamatukogus.
Uppsala-Tartu sidemed – vaatmik ja vitriin esemetega	V. Valder, V. Lell. Kujundus Tartu Ülikooli multimeedia osakond	2008	Eksponeeriti Tartu Linnamuuseumis Uppsala-Tartu sõpruspäevadel.
Struveta poleks satelliittelevisiooni	L. Leppik, U. Paloveer, V. Valder, kujundaja M. Sakson	2009	Näitus oli pühendatud rahvusvahelisele astronoomia aastale.
Eesti ülikool 1919–2009	T. Lõbu, K. Kalling. kujundaja M. Sakson	2009
Näitusinstallatsioon Ararati vallutamine	E. Tammiksaar, A. Kull, kujundaja M. Sakson	2009
Palume Teid...	V. Lell, kujundas Tartu Ülikooli multimeediakeskus	2009–2010	Põhines muuseumi arhiivkogus leiduvatel kutsetel. Hiljem rändnäitusena Narva Kolledžis, Pärnu Kolledžis, Türi Kolledžis ja Viljandi Kolledžis.
Indrek Ilometsa annetused muuseumile	V. Lell, T. Lõbu	2009
Tartu Ülikooli ajaloo muuseumi esimene eksponaat – piip 19. sajandist		2009	Näitus oli üleval rahvusvahelise muuseumiöö ajal
Pool sajandit arvutit Tartu ülikoolis 1959–2009	U. Paloveer	2009–2010	Eksponeeriti Tartu Ülikooli matemaatika-informaatikateaduskonna hoones
Posterväljapanek Tartu Ülikooli teadusrakendustest	T. Lõbu, kujundaja M. Sakson	2009	Eksponeeriti Tartu Ülikooli Tehnoloogiainstituudi hoones
Fotonäitus ülikooli ajaloost	L. Leppik	2009	Eksponeeriti 1. detsembril Vanemuise kontserdimajas
Tõus Araratile 180 aastat hiljem. Jaan Künnapi fotonäitus	E. Tammiksaar, J. Künnap, kujundaja M. Sakson	2010	Alates 2010. aasta veebruarist ka virtuaalnäitus.
Poola president Wladislaw Raczkiewicz 125		2010	Väljapanek samanimelisele teaduspäevale
90 aasta Emakeele Seltsi	Emakeele Selts	2010
Taavet Rootsmäe 125		2010	Väljapanek samanimelisele teaduspäevale
Teine koht	M. Tuuling	2010	Maris Tuulingu maalinäitus
Alkeemiast keemiani. Ajalooline laboriklaas	T. Lõbu, S. Sisask, M. Sakson, T. Ilomets, M. Tuuling	2010	Alates 2010. aasta septembrist ka virtuaalnäitus.
Nikolai Pirogov 200		2010	Tartu Ülikooli arstiteaduskonna päevade väljapanek
Irene Maaroos 100	T. Lõbu	2010	Väljapanek samanimelisele mälestuspäevale
Eestiga seotud teadlaste nimed maailmakaardil	T. Lõbu, E. Tammiksaar	2010	Virtuaalnäitus.
Tartu Ülikooli rektorite, doktorite ja akadeemikute klavereid	Koostöös Eesti Rahvusliku Klaverimuuseumiga	2011
Maailmanimega pianiste Eestis 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi algul	Koostöös Eesti Rahvusliku Klaverimuuseumiga	2011
Farmaatsiaprofessor N. Dragendorffi 175. sünniaastapäevale pühendatud teaduspäeva väljapanek		2011
Balti kubermangudes toimunud esimese rahvaloenduse 130. aastapäevale pühendatud teaduspäeva väljapanek		2011
Kukruse kaunitar ja tema kaasaegsed: Eesti rikkalikem kalmistu muinas- ja keskaja piirilt	M. Lõhmus, T. Jonuks, T. Lõbu, M. Raisma, kujundajad L. Unt ja K. Rohumaa	2011–2013	Koostöös Tartu ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituudiga. 2012. aastal rändnäitusena Eesti Ajaloomuuseumis, Hiiumaa Muuseumis ja Võrumaa Muuseumis
Moodne tudeng. Oh ajad, oh kombed!	T. Lõbu, kujundajad M. Sakson ja A. Kull	2011–2012
Tartu Ülikool läbi sajandite	T. Lõbu, kujundaja M. Sakson	2011	Rändnäitus Helsingi Eesti Majas
Tartu Ülikooli lugu	L. Leppik, kujundaja T. Jürna	2012–
Nn tulnuka vitriin muuseumi fuajees		2011–	Vitriinis eksponeeritakse uusi või tähtpäevadega seotud museaale
Ülikooli varakamber	kujundus: KAOS Arhitektid (M. Argus, M. Aule)	2012–2017, 2018–	Sisu uuendatud 2018. aastal seoses rahvusülikooli 100. aastapäevaga
Staatika ja dünaamika dramaatiline duell. Filmi- ja fototarbeid Tartu Ülikooli ajaloo muuseumi kogudest	T. Lõbu, kujundaja M. Sakson	2012
Korp! Fraternitas Estica 105. aastapäeva näitus		2012
Eesti muuseumide meened		2012
Maadeuurija H. Walteri büst ja kiviklibu Ida-Siberi saartelt		2012	Nn tulnuka vitriinis
Rektor G. Fr. Parroti portsigar		2012	Nn tulnuka vitriinis
Ülikooli hooned	M. Truman	2012–	Filmiprogramm muuseumi fuajees
Prof. A. Tamme juubeliga kaasnev väljapanek		2012
Hullu Teadlase kabinet	V. Annus, K. Kasterpalu, M. Raisma, T. Lõbu, kujundaja M. Sakson; Uuendamisel osalesid K. Palginõmm, M. Rääsk, A. Pindis, K.-L. Koovit, A. Puusepp	2013–	Püsiekspositsioon. Uuendatud 2016. aastal
Eesti jälg kosmoses – kosmose jälg Eestis	V. Valder, L. Leppik, J. Laidla, K. Tinn, kujundajad Tea Tammelaan ja M. Kadarik	2013–2015	Koostöös TTÜ muuseumiga. 2014. aastast rändnäitusena Pärnu loodusmajas; 2015. aastast Tartu Observatooriumis
Fotod ellu!	T. Lõbu, V. Lell, A. Tammiste, kujundaja M. Sakson	2013
Kellu ja kitarriga. Eesti üliõpilasmaleva töösuved	Koostöös Eesti Rahva Muuseumiga. Tartu Ülikooli ajaloo muuseumi poolne kuraator T. Lõbu	2013–2015	Avatud Pärnu Muuseumis, 2014. aastat Eesti Rahva muuseumis; 2015. aastast TTÜ muuseumis.
Spikripintsak 1970-80ad a.		2013	Nn tulnuka vitriinis
Vesivann “Pharm. Institut zu Dorpat 1844”		2013	Nn tulnuka vitriinis
Keskaegne hauakamber ja Stephanus de Velde hauaplaat	M. Raisma, T. Vint, M. Sakson	2013–	Muuseumi fuajees
Pea ASI: maailm õlgadel	T. Lõbu, K. Kalling, kujundus OÜ Ruumilabor (A. Labi, J. Roos), graafiline kujundus T. Aule	2014–2015	2017. aastast Pauls Stradinsi meditsiiniajaloo muuseumis Riias
Valmistatud Tartus	J. Laidla, L. Leppik, L. Kriis, kujundaja A. Arus	2014–2015
Looduse mõistmise kunst	M. Rääsk, L. Leppik, kujundaja M. Sakson	2014–2015
Foucault’ pendel	M. Rääsk, H. Voolaid, M. Anso, M. Fischer, M. Laan, H. Kruuv, kujundaja I. Kruuv	2014–	Muuseumi fuajees.
Meditsiiniajaloo õppevahendid	S. Sisask, M. Tuuling	2014	Koostöös haridusteaduskonnaga Tartu Ülikooli haridus-uuenduskeskuses
Tartu Ülikooli keemiaosakonnas 1960. aastatel valminud gaaside puhastamise seade		2014	Nn tulnuka vitriinis
Prof. Jüri Uluotsale omistatud Valgetähe I klassi teenetemärk (1936)		2014	Nn tulnuka vitriinis
Perekond Oettingenidele kuulunud armulaualinik (1845)		2014	Nn tulnuka vitriinis
Vesivann – mälestusese iseseisva farmaatsia instituudi asutamisest Tartu Ülikoolis (1844)		2014	Nn tulnuka vitriinis
Parem hoida kui ohata	T. Lõbu, K. Kalling, kujundaja M. Sakson	2015	Tervishoiuplakatite näitus Tartu Ülikooli kliinikumis.
Imeravi vahendeid möödanikust: hapnikuandja ja Radio-hüpnootiline kristall		2015	Nn tulnuka vitriinis
Varased diagnoosimisevahendid: stetoskoop, koputluse plaat ja refleksihaamer		2015	Nn tulnuka vitriinis
Avakogu: Kingitud hobuse suhu ei vaadata	V. Lell, T. Lõbu, T. Vint, M. Meus, A. Pindis, A. Puusepp, A. Kuld, kujundaja J. Liiv	2015–
Hullu Teadlase maailma mõõtmise jaam	A. Pindis, M. Rääsk, S. Sisask, T. Lõbu, M. Tuuling	2015–2016	Tartu tähetornis
Maailma mõõtmine	M. Rääsk, T. Lõbu, K. Kalda, P. Põder	2016–2018
Maailma mõõtmine ja satelliitnäitused	M. Rääsk, K. Tiideberg, J. Laidla	2016	Küüni tänava näitusekeskkonnas
Taskumikroskoop vutlaris Erich Kuke kogust		2016	Nn tulnuka vitriinis
Tullio Ilometsa prepareeritud rästikunahk		2016	Nn tulnuka vitriinis
Arnold Koobi portreebüst		2016	Nn tulnuka vitriinis
Toomkiriku hiilgus	K. Palginõmm, T. Vint, M. Malve, R. Rammo, L. Saag, K. Tambets	2017–2018
Maali lahkamine. G. F. Parroti portree	I. Sahk, kujundaja M. Liplap	2017	Eksponeeritud vanas anatoomikumis
Mõistatuslik elekter	M. Rääsk, H. Voolaid, R. Sarv, kujundaja E. Urm	2017–
Pane vaim valmis! Tartu ülikooli sada nägu	Fotograaf B. Püve, kujundaja M. Roosi, projektijuhid K. Kalda, M. Raisma, M. Rääsk	2017–	Rändnäitus Tartu Ülikooli peahoones, Tartu Ülikooli muuseumi valges saalis, Lossi 36 õppehoones, Tartu Ülikooli Kliinikumis, Physicumis, Vanemuise 46 õppehoones, Tartu Ülikooli raamatukogus, Tartu Ülikooli Pärnu kolledžis. Alates 2019 sügisest püsivalt Tartu Ülikooli muuseumi peatrepikojas.
Kivid inimese seest		2017	Nn tulnuka vitriinis
Kuritöö ja karistus	M. Rääsk, K.-L. Koovit, kunstnik M. Meeru	2018–2019
Lauakalender 1947. aastast		2018	Nn tulnuka vitriinis
Koorijuht Richard Ritsingule kuulunud aumärgid		2018	Nn tulnuka vitriinis
Karl Laaguse portsigar		2018	Nn tulnuka vitriinis
Ideaalide Eesti	M. Rääsk, M. Hämäläinen, kunstnik E. Urm	2019–2021	valminud rahvusülikooli 100. aastapäeva tähistamise raames
Need olulised asjad	V. Lell, K. Lupkin, T. Lõbu, M. Tuuling, T. Vint	2019	Vilistlaspäeva kogumiskampaania raames toodud esemetest. Näitus eksponeeriti toomkiriku 2. korrusel asuvas seminariruumis.
Toomemäe ja toomkiriku väliekspositsioon	M. Raisma, Exporabbit	2019–	Toomkiriku ümbruses
Kultuuride kohtumispaik – Tartu	J. Laidla, L. Leppik, M. Raisma, Exporabbit	2019–	Toomemäel
Ülikool ja Tartu	M. Raisma, K. Kalda, J. Anderson, T. Kreegipuu, L. Leppik, T. Lõbu, K. Tiideberg, Exporabbit	2019–	Tartu Ülikooli muuseumi fuajees
Nägus noorus	K. Lupkin, M. Tamm (ERM), K. Raba (ERM)	2019–2020	Näitus valmis koostöös Eesti Rahva Muuseumiga ja avati muuseumi sillaalal
Minu elu ülikool	M. Raisma, K. Kalda, L. Leppik, K. Tiideberg, T. Lõbu, K. Ird, K.-L. Koovit, V. Lell, K. Lupkin, P. Põder, sisekujundaja M. Kurismaa, graafiline disain M. Kaljuste	2019–	Näitus avati rahvusülikooli 100. aastapäeva pidustuste raames muuseumi Morgensterni saalis

Sisevaated

• 
  Valge saal
• 
  Valge saali rõdu
• 
  Valge saal
• 
  Varakamber
• 
  Morgensterni saal
• 
  Morgensterni saali raamatukogu
• 
  Morgensterni saal
• 
  Trepikoda
• 
  Muuseumi sissepääs
• 
  Muuseumi pood
• 
  Hullu Teadlase kabinet
• 
  Hullu Teadlase kabinet

Tartu Ülikooli muuseumi kogud

Teadusajaloo muuseumina moodustavad fondi hinnalisema osa aparaadid, instrumendid, seadmed ja teaduslikud kollektsioonid, mida on kasutatud ülikooli teaduslikus tegevuses asutamisest alates. Kuna ülikoolil olid 19. sajandil tihedad sidemed Lääne-Euroopaga, siis on fondis esindatud paljud tuntud teadusaparatuuri valmistanud firmad: Zeiss, Leitz, Schick (mikroskoobid), Sartorius (kaalud), Askana (mõõteriistad), Dolland (optika), Kohl (laboririistad), Meissner (areomeetrid), Geissler (termomeetrid), Schmidt & Haensch (spektroskoobid) jne. Muuseumil on ka arhiiv-, foto- ja kunstikogud.

Muuseumi kogud kategooriati:

• Astronoomia-matemaatika kogu (AjAM) sisaldab Tartu tähetorni aparatuuri alates 19. sajandi algusest kuni 1960. aastateni.
• Füüsika-keemia kogu (AjFK) sisaldab füüsika ja keemia instituutides kasutatud aparatuuri alates esimese füüsikaprofessori Georg Friedrich Parroti soetatud füüsikariistadest, teadus- ja õppekollektsioone.
• Meditsiini- ja loodusteaduste kogu (AjM) sisaldab meditsiinis ja loodusteadustes kasutatud aparaate, seadmeid ja vahendeid.
• Ajalooline kogu (Aj) hõlmab ülikoolis kasutusel olnud pitsateid, isikute ja sündmuste auks vermitud medaleid, ülikooli sümboolikaesemeid ning tähtpäevade meeneid ja kingitusi.
• Kunstikogu (AjK) sisaldab 20. sajandi Eesti kunstnike loomingut, mille Tartu Ülikool on saanud kingitustena.
• Arhiivkogu (Ar) sisaldab trükiseid: õpikuid, teadusajaloolisi kirjutisi (monograafiad, üksikuurimused artiklite ja separaatidena), teadusaparatuuri valmistanud firmade tootekatalooge.
• Fotokogu (F) sisaldab Tartu Ülikooli tegevust ja isikuid ning Eesti haridus- ja kultuurilugu kajastavaid materjale.

Tartu Ülikooli ajaloo küsimusi

Tartu Ülikooli muuseumi väljaanne „Tartu Ülikooli ajaloo küsimusi“ on Eesti ainus teaduse ja ülikoolide ajaloole pühendatud sariväljaanne. Väljaannet hakati avaldama 1971. aastal ülikooli ajaloo komisjoni eestvedamisel ning nüüd toimetab seda Tartu Ülikooli muuseum. See ilmub kord aastas (detsembris) nii paberil kui ka elektroonselt. Alates 37. numbrist ilmub väljaanne avatud juurdepääsu põhimõttel Open Journals Systemi platvormil.

Teemanumbrite põhiosa kujuneb traditsiooniliselt Tartu Ülikooli muuseumi aastakonverentsidel peetud ettekannete põhjal, kuid vastu võetakse ka teisi nõuetele vastavaid artikleid.

Tunnustus

• 2016 Tartu Kultuurikandja aunimetus (kutseline kooslus)
• 2019 Tartu Kultuurikandja aunimetus (aasta kultuuriorganisatsioon)
• 2019 Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapitali aastapreemia (muuseumide aastapreemia kõrgetasemelise museoloogilise töö eest rahvusülikool 100 raames uue püsinäituse "Minu elu ülikool" ja aastanäituse "Ideaalide Eesti" väljatöötamisel)

Vaata ka

• Tartu Ülikooli kunstimuuseum
• Tartu tähetorn
• Tartu Ülikooli kartser
• Dmitri Iljitš Uljanovi kortermuuseum
• Tartu Ülikooli ajalugu

Välislingid

• Tartu Ülikooli muuseumi koduleht
• Ajaloo Muuseumi ja Toomemäe aeropanoraam/aerofoto.
• Tartu Ülikooli ajaloo muuseumist leiti mehe skelett Tartu Postimees, 24. mai 2013
• KAOS arhitektid
• Tartu Ülikooli ajaloo küsimusi