Tartu Linnamuuseum

Tartu linnamuuseum

Tartu linnamuuseumi ajalooline reklaam Jakobi ja Baeri tänava nurgal, 2011.

Tartu linnamuuseum on muuseum, mille eesmärgiks on koguda, säilitada, uurida ja tutvustada Tartu linna ajalugu. Muuseum asub tänapäeval aadressil Narva mnt 23.

Tartu linnamuuseum on osa Tartu Linnaajaloo Muuseumidest.

Püsinäitus[muuda | muuda lähteteksti]

2001. aastal valminud näitus "Dorpat. Jurjev. Tartu" on Tartu ajaloo museoloogiline interpretatsioon.

2020. aastal möödus 100 aastat Tartu rahulepingu sõlmimisest. Juubeliaasta puhul avati Tartu linnamuuseumis uuendatud Vabadussõja ja Tartu rahu ekspositsioon.^[1]

Hoonest[muuda | muuda lähteteksti]

Kuni 2000. aastani asus Tartu linnamuuseum aadressil Oru 2. Alates 30. augustist 2001 asub muuseum endises kultuurimajas, linnafolklooris ka "Katariina majana" tuntud helesinises mõisahoones Narva mnt 23. 1790. aastal valminud maja kuulus leitnant Woldemar Conrad von Pistohlkorsile. Aadliseisuse esindajana soovis ta endale luksuslikku ja moodsat, kuid samas klassikalist linnapaleed, nagu need olid levinud Madalmaades, Põhjamaades ja Saksamaal. Maja arhitekt oli tolleaegse Tartu tuntuim ehitusmeister, Rostocki päritolu Johann Heinrich Bartholomäus Walter, kes projekteeris ka Tartu raekoja ja töötas Tartus kokku üle 40 aasta.

Kahekorruselise kivikatusega elumaja esimesel korrusel oli 8 tuba, eeskoda ja suur köök, teisel korrusel asus suur saal kõrval olevate salongidega. Trepid olid puust; männipuust põrandad värvitud; laed ja seinad krohvitud. Valgeks värvitud tiibuksi oli 12 ja ühe poolega uksi 21, hollandi ahjusid oli 16 ja portselanahjusid 3.

Värvilistel kunstmarmorist seinatahvlitel, akende vahele paigutatud peeglite ümber, supraportidel (ukse kohal olevad raamistatud kaunistused) ja laes on rikkalik stukkdekoor Louis XVI stiilis. Louis XVI stiil esindab prantsuse varaklassitsismi, mis valitses aastatel 1760–1790 kuningas Louis XVI aegses ruumikujunduses. Esindusruumi tähtsust rõhutab rõõmus ja pidulik kujundus. Saali pruunikaspunase süüga heledast kunstmarmorist seinu kaunistavad ovaalraamis figuraalkompositsioonid ja trofeekimbud, peeglid on raamitud girlandidega (pärg, vanik). Supraportidel on portreemedaljonide raamiks lopsakate lehvidega seotud tamme- ja loorberivanikud. Roosikeste, nartsisside jt lilleõite põimingud vahelduvad nõtkete girlandidega. Peegliraamides on kesksel kohal varaklassitsismi lemmikmotiiv kraatervaas (kreeka krater, 'veinisegamisnõu').