Tartu Linnamuuseum
![]() | See artiklist on eemaldatud muuseumi ajaloost rääkiv osa ning selle asemel räägitakse hoonete ajaloost vajab toimetamist. (Mai 2025) |


Tartu linnamuuseum on muuseum, mille eesmärgiks on koguda, säilitada, uurida ja tutvustada Tartu linna ajalugu. Muuseum asub tänapäeval aadressil Narva mnt 23.
Tartu linnamuuseum on osa Tartu Linnaajaloo Muuseumidest.
Näitused
[muuda | muuda lähteteksti]2001. aastal valminud näitus "Dorpat. Jurjev. Tartu" oli Tartu ajaloo museoloogiline interpretatsioon. Näitus tutvustas Eesti suuruselt teise linna ajalugu selle asutamisest tänapäevani ning kajastas ka Tartu vallutamist Novgordi vägede poolt 1030. aasta paiku, mil sai linna nimeks Jurjev. 1224. aastal vallutasid linna ristirüütlid ja sinna rajati Dorpati piiskopikeskus. Lisaks tutvustas näitus linna ulatuslikke kaubandussuhteid ja kohalike käsitööliste oskustööd, eksponeerides puidu, tekstiili, naha ja metalli töötlemisega seotud leide.[1]
2020. aastal möödus 100 aastat Tartu rahulepingu sõlmimisest. Juubeliaasta puhul avati Tartu linnamuuseumis uuendatud Vabadussõja ja Tartu rahu ekspositsioon.[2]
2024. aastal avati Tartu linnamuuseumis näitus "Meie Tartu" – väljapanek tartlastest ja Tartu linnaosadest. Näitus tutvustab külastajatele 17 peatüki kaudu linna kaleidoskoopilist olemust ja annab edasi tunnet, mis teeb iga linnaosa eriliseks.[3][4][5]
Muuseumi hoonete ajaloost
[muuda | muuda lähteteksti]Oru 2, Tartu
[muuda | muuda lähteteksti]Kuni 2000. aastani asus Tartu linnamuuseum aadressil Oru 2, hoones, mis paikneb kunagisel Tartu Ülikoolile kuulunud maa-alal. Hoone ehitas 1891. aastal varasemale aiaplatsile eestlasest ehitusettevõtja J. Teas ülikooli arhitekti Reinhold Gulekese projekti järgi. Hoone omandas arstiteaduste professor, hilisem Tartu Ülikooli rektor Karl Gottfried Constantin Dehio, kes lasi 1910. aastal insener Viktor Kessleri projekti põhjal maja kolmanda korruse välja ehitada. Kui muuseum hoonest välja kolis, tagastati hoone eraomandisse ning aastatel 2002–2003 see restaureeriti ja laiendati.[6][7][8]
Narva mnt 23, Tartu
[muuda | muuda lähteteksti]Alates 30. augustist 2001 asub muuseum endises kultuurimajas, linnafolklooris ka "Katariina majana" tuntud helesinises mõisahoones Narva mnt 23. 1790. aastal valminud maja kuulus leitnant Woldemar Conrad von Pistohlkorsile. Aadliseisuse esindajana soovis ta endale luksuslikku ja moodsat, kuid samas klassikalist linnapaleed, nagu need olid levinud Madalmaades, Põhjamaades ja Saksamaal. Maja arhitekt oli tolleaegse Tartu tuntuim ehitusmeister, Rostocki päritolu Johann Heinrich Bartholomäus Walther, kes projekteeris ka Tartu raekoja ja töötas Tartus kokku üle 40 aasta.
Kahekorruselise kivikatusega elumaja esimesel korrusel oli kaheksa tuba, eeskoda ja suur köök, teisel korrusel asus suur saal kõrval olevate salongidega. Trepid olid puust; männipuust põrandad värvitud; laed ja seinad krohvitud. Valgeks värvitud tiibuksi oli 12 ja ühe poolega uksi 21, hollandi ahjusid oli 16 ja portselanahjusid 3.
Värvilistel kunstmarmorist seinatahvlitel, akende vahele paigutatud peeglite ümber, supraportidel (ukse kohal olevad raamistatud kaunistused) ja laes on rikkalik stukkdekoor Louis XVI stiilis. Louis XVI stiil esindab prantsuse varaklassitsismi, mis valitses aastatel 1760–1790 kuningas Louis XVI aegses ruumikujunduses. Esindusruumi tähtsust rõhutab rõõmus ja pidulik kujundus. Saali pruunikaspunase süüga heledast kunstmarmorist seinu kaunistavad ovaalraamis figuraalkompositsioonid ja trofeekimbud, peeglid on raamitud girlandidega (pärg, vanik). Supraportidel on portreemedaljonide raamiks lopsakate lehvidega seotud tamme- ja loorberivanikud. Roosikeste, nartsisside jt lilleõite põimingud vahelduvad nõtkete girlandidega. Peegliraamides on kesksel kohal varaklassitsismi lemmikmotiiv kraatervaas (kreeka krater, 'veinisegamisnõu').
Pistohlkorside valduses oli maja 1809. aastani, mil selle omanikuks sai ülikooli tallmeister Justus Dauele. Hoone vahetas aastate jooksul mitu korda omanikku, 1870. aastal ostis selle kaupmees Carl Faure. Maja esimesel korrusel asusid poed ja trükikoda, teisel korrusel pandimaja ja üürikorterid. Maja ees platsil peeti hobuselaatu ja seal olid voorimeeste seisukohad, millest tuli ka platsi nimi – Hobuseturg. Hiljem sai plats selle ääres asunud kaupmees Henningi maja ja kaupluse järgi tuntuks Henningi platsina.[9]
Aastatel 1886–1940 asus majas trükikoda, mille üks omanikke oli kirjanik ja helilooja Karl August Hermann. Hoones trükiti kümme aastat ajalehte Postimees. Kui 1883. aastal asutatud Treffneri erakool aastatega nii suureks kasvas, et poisid tänapäevase Ülejõe pargi alal asunud koolimajja enam ära ei mahtunud, üüriti neile praeguse muuseumihoone kaks ülemist korrust.[10]
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ "Tartu Linnamuuseum". TripToEstonia. 2025. Vaadatud 30. aprillil 2025.
- ↑ "Tartu rahu 100 linnamuuseumis". Muuseumi koduleht. Jaanuar 2020. Vaadatud 06.01.2021.
- ↑ "Meie Tartu". Tartu linnamuuseumi veebileht. 5.07.2024. Vaadatud 30. aprillil 2025.
- ↑ Raavik, Jens (21.09.2023). "Tartu linnamuuseum kutsub külastajaid näitusele vaidlema". Tartu Postimees. Vaadatud 30. aprillil 2025.
- ↑ Mikko, Maris (4. juuli 2024). "Linnamuuseumi uus püsinäitus on elus ja edenev, nagu Tartu ise". Tartu Postimees. Vaadatud 30. aprillil 2025.
- ↑ "Tartu linnamuuseum (Oru 2), 1956". Ajapaik. 2025. Vaadatud 30. aprillil 2025.
- ↑ Laurisaar, Riho (29.08.2001). "Tartu Linnamuuseum kolis". Tartu Linnaleht. Vaadatud 30. aprillil 2025.
- ↑ "6962 Elamu Tartus Oru 2, 19.saj". Kultuurimälestiste register. 07.10.2010. Vaadatud 30. aprillil 2025.
- ↑ "Henningi plats". Tartu ilukirjanduses. 2025. Vaadatud 30. aprillil 2025.
- ↑ "Muuseumi lugu". Tartu Linnamuuseumi veebileht. 2025. Vaadatud 30. aprillil 2025.
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]![]() |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Tartu Linnamuuseum |