Tartu Linnamuuseum

Tartu Linnamuuseum, 2007

Tartu linnamuuseumi ajalooline reklaam Jakobi ja Baeri tänava nurgal, 2011.

Tartu Linnamuuseum on 1955. aastal asutatud muuseum, mille eesmärgiks on koguda, säilitada, uurida ja tutvustada Tartu linna ajalugu.

Muuseum loodi 1955. aasta Tartu Rajoonidevahelise Koduloomuuseumina, mille ülesandeks oli Tartu linna ja kaheksa rajooni – Tartu, Elva, Jõgeva, Kallaste, Mustvee, Otepää, Põlva ja Räpina – ajaloo, loodusloo, tööstuse, põllumajanduse ja kultuuri uurimine ning selle kajastamine ekspositsioonis. 1957. aasta oktoobris kaotati muuseumi profiilist looduslooline osa ning muuseumi nimeks sai Tartu Linna ja Rajoonidevaheline Ajaloomuuseum. 1959. aastal, seoses Elva Koduloomuuseumi rajamisega, muudeti Tartu Linna ja Rajoonidevaheline Ajaloomuuseum Tartu Linnamuuseumiks.^[1] Muuseum keskendus Tartu linna ajaloo uurimisele ja tutvustamisele.^[2]

Tartu Linnamuuseumi koosseisu kuuluvad Oskar Lutsu majamuuseum, 19. sajandi Tartu linnakodaniku muuseum, KGB kongide muuseum ja Laulupeomuuseum. Tartu Linnamuuseum on Tartu linnavalitsuse hallatav munitsipaalmuuseum. Muuseumi kollektsiooni suure osa moodustab Tartu vanemat aega kajastav arheoloogiakogu. Märkimisväärne on ka linna ruumilist arengut kajastav fotokogu, lisaks veel arhiivi- ja esemekogud – 2015. aasta seisuga on kollektsioonis kokku umbes 158 000 säilikut.^[2]

Püsinäitus[muuda | muuda lähteteksti]

2001. aastal valminud näitus "Dorpat.Jurjev.Tartu" on Tartu ajaloo museoloogiline interpretatsioon. 2010. aastal möödus 90 aastat Tartu rahulepingu sõlmimisest. Juubeliaasta puhul avati Tartu Linnamuuseumis uuendatud Vabadussõja ja Tartu rahu ekspositsioon. Lisaks rikkalikule foto- ja teabematerjalile on vaatamiseks välja pandud sajandivanused originaalesemed: Tartu rahukonverentsi läbirääkimiste laud koos toolidega, Vabaduse Ristid, rahudelegatsiooni liikmele Ants Piibule kuulunud Tartu rahulepingu eksemplar ja palju muud põnevat.^[3]

Hoonest[muuda | muuda lähteteksti]

Kuni 2000. aastani asus Tartu Linnamuuseum aadressil Oru 2. Alates 30. augustist 2001 asun muuseum endises kultuurimajas, linnafolklooris ka "Katariina majana" tuntud helesinises mõisahoones Narva mnt 23. 1790. aastal valminud maja kuulus leitnant Woldemar Conrad von Pistohlkorsile. Aadliseisuse esindajana soovis ta endale luksuslikku ja moodsat, kuid samas klassikalist linnapaleed, nagu need olid levinud Madalmaades, Põhjamaades ja Saksamaal. Maja arhitekt oli tolleaegse Tartu tuntuim ehitusmeister, Rostocki päritolu Johann Heinrich Bartholomäus Walter, kes projekteeris ka Tartu raekoja ja töötas Tartus kokku üle 40 aasta.

Kahekorruselise kivikatusega elumaja esimesel korrusel oli 8 tuba, eeskoda ja suur köök, teisel korrusel asus suur saal kõrval olevate salongidega. Trepid olid puust; männipuust põrandad värvitud; laed ja seinad krohvitud. Valgeks värvitud tiibuksi oli 12 ja ühe poolega uksi 21, hollandi ahjusid oli 16 ja portselanahjusid 3.

Värvilistel kunstmarmorist seinatahvlitel, akende vahele paigutatud peeglite ümber, supraportidel (ukse kohal olevad raamistatud kaunistused) ja laes on rikkalik stukkdekoor Louis XVI stiilis. Louis XVI stiil esindab prantsuse varaklassitsismi, mis valitses aastatel 1760–1790 kuningas Louis XVI aegses ruumikujunduses. Esindusruumi tähtsust rõhutab rõõmus ja pidulik kujundus. Saali pruunikaspunase süüga heledast kunstmarmorist seinu kaunistavad ovaalraamis figuraalkompositsioonid ja trofeekimbud, peeglid on raamitud girlandidega (pärg, vanik). Supraportidel on portreemedaljonide raamiks lopsakate lehvidega seotud tamme- ja loorberivanikud. Roosikeste, nartsisside jt lilleõite põimingud vahelduvad nõtkete girlandidega. Peegliraamides on kesksel kohal varaklassitsismi lemmikmotiiv kraatervaas (kreeka krater, 'veinisegamisnõu').