Struve geodeetiline kaar

Struve geodeetiline kaar on Friedrich Georg Wilhelm Struve eestvõtmisel aastatel 1816–1855 Maa kuju ja suuruse mõõtmiseks rajatud triangulatsiooniahel, mis ulatub Põhja-Jäämere äärest Musta mere äärde.

Kaare ulatus põhjast lõunasse on 2821,833 km (= 25°20'08"). Loomise ajal ja veel rohkem kui sajand hiljem oli see pikim mõõdetud meridiaanikaar. See läbib praeguse Norra, Rootsi, Soome, Venemaa, Eesti, Läti, Leedu, Valgevene, Moldova ja Ukraina territooriumi.

Kaare moodustanud võrgustik koosnes 258 põhikolmnurgast ja 265 peamisest mõõdupunktist, kasutati kümmet baasijoont. Katko (Simuna) – Võivere baasijoone merepinnale taandatud pikkuseks sai Struve 4512,280 m, GPS-mõõtmised 2002. aastal 4512,293 m, erinevus oli 14 mm.

Mõõtmistulemusi avaldas Struve "Arc du Méridien de 25° 20’ entre le Danube et la Mer Glaciale mésure depuis 1816 jusqu’en 1855" 1860. aastal kahes köites, tulemusi kokkuvõttev kolmas köide jäi Struve haigestumise tõttu avaldamata.

Kogu kaar on jaotatav 12 segmendiks, igaüht neist saab kasutada ühe meridiaanikraadi pikkuse määramiseks. Need 12 kaarelõiku näitasid, et Maa ei ole sfäär. Struve sai lapikuse parameetri väärtuseks 1:294,73. Tänapäevaste tulemustega võrdlus annab kogu mõõdetud kaare veaks 1/200000, ehk 5 mm kilomeetri kohta.

Struve kaar UNESCO maailmapärandis

Alates 2005. aastast on Struve geodeetiline kaar UNESCO maailmapärandi nimistus.

Algsetest mõõtepunktidest valiti välja 34; neist neli on Norras, neli Rootsis, kuus Soomes, kaks Venemaal, kolm Eestis, kaks Lätis, kolm Leedus, viis Valgevenes, üks Moldovas ja neli Ukrainas.

Struve kaare punktid, mis kuuluvad UNESCO maailmapärandisse

Struve geodeetiline kaar
UNESCO maailmapärand
Struve meridiaanikaare otspunkti tähistav mälestusmärk Fuglenesis Hammerfesti vallas Norras
Asukoht	Norra Rootsi Soome Venemaa Eesti Läti Leedu Valgevene Moldova Ukraina
Tüüp	kultuurimälestis
Kriteeriumid	II, III, VI
Viited	1187
Piirkond*	Euroopa ja Põhja-Ameerika
Nimekirja arvatud	2005 (29. istung)
* Regioon on UNESCO määratletud

Tartu Tähetorn – Struve meridiaanikaare esimene punkt

Meridiaanikaare Simuna-Võivere baasijoone Simuna otspunkt aastast 1827

Struve meridiaanikaare punkti Z tähistav mälestusmärk Suursaarel

Struve meridiaanikaare punkti tähistav mälestusmärk Valgevenes Ščekotskis

Norras

• Otspunkt Hammerfesti vallas Fuglenesis (70° 40′ 12″ N, 23° 39′ 48″ E)
• Lille-Raipas Alta vallas (69° 56′ 19″ N, 23° 21′ 37″ E)
• Luvddiidcohkka Guovdageaidnu vallas (69° 39′ 52″ N, 23° 36′ 8″ E)
• Bealjášvárri Guovdageaidnu vallas (69° 1′ 43″ N, 23° 18′ 19″ E)

Rootsis

• Tynnyrilaki Kiruna vallas (68° 15′ 18″ N, 22° 58′ 59″ E)
• Jupukka Pajala vallas (67° 16′ 36″ N, 23° 14′ 35″ E)
• Pullinki Övertorneå vallas (66° 38′ 47″ N, 23° 46′ 55″ E)
• Perävaara Haparanda vallas (66° 1′ 5″ N, 23° 55′ 21″ E)

Soomes

• Stuorrahanoaivi Enontekiö vallas (68° 40′ 57″ N, 22° 44′ 45″ E)
• Aavasaksa Ylitornio vallas (66° 23′ 52″ N, 23° 43′ 31″ E)
• Alatornio kirik Tornios (65° 49′ 48″ N, 24° 9′ 26″ E)
• Oravivuori Jyväskyläs (endises Korpilahti vallas) (61° 55′ 36″ N, 25° 32′ 1″ E)
• Tornikallio Lapinjärvi vallas (60° 42′ 17″ N, 26° 0′ 12″ E)
• Mustaviiri Pyhtää vallas (60° 16′ 35″ N, 26° 36′ 12″ E)

Venemaal

• Mäkiinpäällys Suursaarel (60° 4′ 27″ N, 26° 58′ 11″ E)
• Punkt Z Suursaarel (60° 5′ 10″ N, 26° 57′ 38″ E)

Eestis

• Võiveres Väike-Maarja vallas (59° 3′ 28″ N, 26° 20′ 16″ E)
• Simunas Väike-Maarja vallas (59° 2′ 54″ N, 26° 24′ 51″ E)
• Tartu tähetorn (58° 22′ 44″ N, 26° 43′ 13″ E)

Lätis

• Sausnējas (56° 50′ 24″ N, 25° 38′ 12″ E)
• Jēkabpilsis (56° 30′ 5″ N, 25° 51′ 24″ E)

Leedus

• Gireišiais Rokiškise rajoonis (55° 54′ 9″ N, 25° 26′ 12″ E)
• Meškonyses Vilniuse rajoonis (54° 55′ 51″ N, 25° 19′ 0″ E)
• Paliepiukais Vilniuse rajoonis (54° 38′ 4″ N, 25° 25′ 45″ E)

Valgevenes

• Ciupiškis Ašmiany rajoonis (54° 17′ 30″ N, 26° 2′ 43″ E)
• Łapatys Ščučyni rajoonis (53° 33′ 38″ N, 24° 52′ 11″ E)
• Asoŭnicas Ivanava rajoonis (52° 17′ 22″ N, 25° 38′ 58″ E)
• Ščekotskis Ivanava rajoonis (52° 12′ 28″ N, 25° 33′ 23″ E)
• Laskavičys Ivanava rajoonis (52° 9′ 39″ N, 25° 34′ 17″ E)

Moldovas

• Rudis Soroca maakonnas (48° 19′ 8″ N, 27° 52′ 36″ E)

Ukrainas

• Katerõnivkas Hmelnõtskõi oblastis (49° 33′ 57″ N, 26° 45′ 22″ E )
• Felštõnis Hmelnõtskõi oblastis (49° 19′ 48″ N, 26° 40′ 55″ E )
• Baranivkas Hmelnõtskõi oblastis (49° 8′ 55″ N, 26° 59′ 30″ E )
• Otspunkt Stara Nekrassivkas Odessa oblastis (45° 19′ 54″ N, 28° 55′ 41″ E )

Kirjandus

• Uno Mets. "F. G. W. Struve meridiaanikaar". Geodeet 25(49), 2002. Lk 3–10
• Sulev Oll. "Mille võib leida põõsa alt ?". Maaleht, 6. august 2009. Lk 4
• Sulev Oll. "UNESCO pärand lebab sirelipõõsa varjus". Maaleht, 6. august 2009. Lk 5
• Lea Leppik. "Struve kaar Eestis. Tartust alguse saanud maailmamõõtmine". Tartu Ülikooli Muuseum. Tartu 2023. ISBN 978-9985-4-1372-2

Välislingid

• Kirje UNESCO maailmapärandi lehel
• UNESCO hinnang meridiaanikaarele
• Struve-Tenneri meridiaanikaar Maa- ja Ruumiameti lehel
• Tõnu Viik. 150 aastat Struve meridiaankaare mõõtmisest. Tartu Observatooriumi virtuaalne muuseum
• http://struvearc.wikidot.com/history Struve Geodetic Arc
• Struve geodeetiline kaar on jäädvustatud postmargiplokile 13.05.2011
• https://www.facebook.com/struvekaarepusle/?fref=ts
• Lea Leppik. "Kes ja kuidas mõõtsid Struve (Balti) kaart?". Tähetorni ring 2021. Tartu Ülikooli Televisioon, 5. oktoober 2021