Struve geodeetiline kaar

Struve geodeetiline kaar on Friedrich Georg Wilhelm Struve eestvõtmisel aastatel 1816–1855 Maa kuju ja suuruse mõõtmiseks rajatud triangulatsiooniahel, mis ulatub Põhja-Jäämere äärest Musta mere äärde.
Kaare ulatus põhjast lõunasse on 2821,833 km (= 25°20'08"). Loomise ajal ja veel rohkem kui sajand hiljem oli see pikim mõõdetud meridiaanikaar.[1] See läbib praeguse Norra, Rootsi, Soome, Venemaa, Eesti, Läti, Leedu, Valgevene, Moldova ja Ukraina territooriumi.
Kaare moodustanud võrgustik koosnes 258 põhikolmnurgast ja 265 peamisest mõõdupunktist, kasutati kümmet baasijoont. Katko (Simuna) – Võivere baasijoone merepinnale taandatud pikkuseks sai Struve 4512,280 m, GPS-mõõtmised 2002. aastal 4512,293 m, erinevus oli 14 mm.[2]
Mõõtmistulemusi avaldas Struve "Arc du Méridien de 25° 20’ entre le Danube et la Mer Glaciale mésure depuis 1816 jusqu’en 1855" 1860. aastal kahes köites, tulemusi kokkuvõttev kolmas köide jäi Struve haigestumise tõttu avaldamata.
Kogu kaar on jaotatav 12 segmendiks, igaüht neist saab kasutada ühe meridiaanikraadi pikkuse määramiseks. Need 12 kaarelõiku näitasid, et Maa ei ole sfäär. Struve sai lapikuse parameetri väärtuseks 1:294,73. Tänapäevaste tulemustega võrdlus annab kogu mõõdetud kaare veaks 1/200000, ehk 5 mm kilomeetri kohta.[3]
Struve kaar UNESCO maailmapärandis
[muuda | muuda lähteteksti]Alates 2005. aastast on Struve geodeetiline kaar UNESCO maailmapärandi nimistus.
Algsetest mõõtepunktidest valiti välja 34; neist neli on Norras, neli Rootsis, kuus Soomes, kaks Venemaal, kolm Eestis, kaks Lätis, kolm Leedus, viis Valgevenes, üks Moldovas ja neli Ukrainas.[1]
Struve kaare punktid, mis kuuluvad UNESCO maailmapärandisse
[muuda | muuda lähteteksti]| Struve geodeetiline kaar | |
|---|---|
|
| |
|
| |
| Asukoht |
|
| Tüüp | kultuurimälestis |
| Kriteeriumid | II, III, VI |
| Viited | 1187 |
| Piirkond* | Euroopa ja Põhja-Ameerika |
| Nimekirja arvatud | 2005 (29. istung) |
| * Regioon on UNESCO määratletud | |




Norras
[muuda | muuda lähteteksti]Rootsis
[muuda | muuda lähteteksti]Soomes
[muuda | muuda lähteteksti]- Stuorrahanoaivi Enontekiö vallas (68° 40′ 57″ N, 22° 44′ 45″ E)
- Aavasaksa Ylitornio vallas (66° 23′ 52″ N, 23° 43′ 31″ E)
- Alatornio kirik Tornios (65° 49′ 48″ N, 24° 9′ 26″ E)
- Oravivuori Jyväskyläs (endises Korpilahti vallas) (61° 55′ 36″ N, 25° 32′ 1″ E)
- Tornikallio Lapinjärvi vallas (60° 42′ 17″ N, 26° 0′ 12″ E)
- Mustaviiri Pyhtää vallas (60° 16′ 35″ N, 26° 36′ 12″ E)
Venemaal
[muuda | muuda lähteteksti]Eestis
[muuda | muuda lähteteksti]Lätis
[muuda | muuda lähteteksti]Leedus
[muuda | muuda lähteteksti]Valgevenes
[muuda | muuda lähteteksti]Moldovas
[muuda | muuda lähteteksti]Ukrainas
[muuda | muuda lähteteksti]- Katerõnivkas Hmelnõtskõi oblastis (49° 33′ 57″ N, 26° 45′ 22″ E )
- Felštõnis Hmelnõtskõi oblastis (49° 19′ 48″ N, 26° 40′ 55″ E )
- Baranivkas Hmelnõtskõi oblastis (49° 8′ 55″ N, 26° 59′ 30″ E )
- Otspunkt Stara Nekrassivkas Odessa oblastis (45° 19′ 54″ N, 28° 55′ 41″ E )
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- 1 2 Struve Geodetic Arc No 1187 whc.unesco.org Kasutatud 25.08.2012
- ↑ Uno Mets. "F. G. W. Struve meridiaanikaar". Geodeet 25(49), 2002. Lk 3–10
- ↑ http://struvearc.wikidot.com/history Struve Geodetic Arc
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Uno Mets. "F. G. W. Struve meridiaanikaar". Geodeet 25(49), 2002. Lk 3–10
- Sulev Oll. "Mille võib leida põõsa alt ?". Maaleht, 6. august 2009. Lk 4
- Sulev Oll. "UNESCO pärand lebab sirelipõõsa varjus". Maaleht, 6. august 2009. Lk 5
- Lea Leppik. "Struve kaar Eestis. Tartust alguse saanud maailmamõõtmine". Tartu Ülikooli Muuseum. Tartu 2023. ISBN 978-9985-4-1372-2
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]| Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Struve geodeetiline kaar |
- Kirje UNESCO maailmapärandi lehel
- UNESCO hinnang meridiaanikaarele
- Struve-Tenneri meridiaanikaar Maa- ja Ruumiameti lehel
- Tõnu Viik. 150 aastat Struve meridiaankaare mõõtmisest. Tartu Observatooriumi virtuaalne muuseum
- http://struvearc.wikidot.com/history Struve Geodetic Arc
- Struve geodeetiline kaar on jäädvustatud postmargiplokile 13.05.2011
- https://www.facebook.com/struvekaarepusle/?fref=ts
- Lea Leppik. "Kes ja kuidas mõõtsid Struve (Balti) kaart?". Tähetorni ring 2021. Tartu Ülikooli Televisioon, 5. oktoober 2021