Alfred von Tirpitz

Allikas: Vikipeedia
Alfred von Tirpitz

Alfred von Tirpitz ['alfreet või 'alfred fon t'irpits] (19. märts 18496. märts 1930 Ebenhausen, Müncheni lähedal) oli Saksa admiral, Saksa keiserliku mereväe juhataja Esimeses maailmasõjas aastatel 1914–1916.

Teenistus sõjamerelaevastikus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Alfred von Tirpitz oli pärit riigiteenistuja perekonnast ning alustas teenistust Preisimaa sõjamerelaevastikus 1865. aastal mereväelasena, pärast mida asus õppima ja lõpetas Kieli Mereväekooli, mille lõpetas 1869. aastal. Pärast sõjakooli asus Tirpitz teenima torpeedokaatrite flotilli ning järgnevalt edutati torpeedokaatrite laevastiku peainspektoriks. Peainspektorina huvitus ta ning muutus allveelaevade sõjalise kasutamise entusiastiks ning propageerijaks.

1895. aastal edutati ta tiibadmiraliks ning teenis aastatel 1896 kuni 1897 Saksa ristlejate laevastiku juhina Ida-Aasias.

Saksamaa sõjalaevastiku arendamine[muuda | redigeeri lähteteksti]

1897. aastal määrati Tirpitz Saksa keisririigi keiserliku mereväe riigisekretäriks ehk kantsleriks. Kantslerina alustas Tirpitz keiser Wilhelm II toetuses Saksamaa keisririigi sõjalaevastiku arendamiseks ja suurendamiseks, eesmärgiga võistelda Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriigi Kuningliku Laevastikuga (British Royal Navy).

1898. aastal võeti von Tirpitzi initsiatiivil vastu Laevastiku arendamise I kava ja 1900. aastal II kava, mille kohaselt selleks, et Saksa laevastik oleks suuteline võistlema Kuningliku Laevastikuga kavatseti 17 aasta jooksul ehitada Saksamaal 2 lipulaeva, 36 lahingulaeva, 11 suurt ja 34 väikest ristlejat[1]. Tirpitzi laevastiku ehitusprojektid tekitasid Saksamaa ja Suurbritannia vahel võidurelvastumise.

1899. aastal sai ta viitseadmirali, 1903 admirali ja 1911 suuradmirali auastme.

Saksamaa ja von Tirpitz Esimeses maailmasõjas[muuda | redigeeri lähteteksti]

1914. aastal määrati Tirpitz Saksa keisririigi keiserliku mereväe juhatajaks.

Esimene maailmasõja alguseks 1914. aasta suvel oli Saksamaa suutnud ehitada vaid 29 lahingulaeva Briti laevastiku 49 lahingulaeva vastu, mistõttu ei olnud Saksamaa laevastik võimeline asuma Briti laevastikuga otsesesse konfrontatsiooni, vaid laevastike vahel toimus pidev taktikaline manööverdamine ning üksikud mereoperatsioonid vaid osapooltele edukate sõjaliste vahekordade korral.

Next.svg Pikemalt artiklis Jüüti merelahing

Saksamaa sõjamerejõudude nõrkuse tõttu propageeris ta allveelaevade aktiivset kasutamist sõjas, lootuses allveelaevade abil võrdsustada Saksamaa ja Briti sõjamerejõud.

Agressiivse allveesõja tulemusena, mille käigus Saksamaa allveelaevad uputasid peale Suurbritannia laevade ka Suurbritanniaga kaubavahetuste teostavate neutraalsete riikide kaubalaevastiku laevu, uputati 1916. aasta märtsis Ameerika Ühendriikide laev, mis viis koos Zimmermanni telegrammiga Ameerika Ühendriikide poolse sõja väljakuulutamiseni Saksamaa vastu ning Esimesse maailmasõtta astumiseni Suurbritannia ja Antante lepingu riikide poolel.

1916. aastal läks Tirpitz erru protestiks allveelaevasõja piiramise vastu pärast RMS Lusitania uputamist.

Tegevus pärast I maailmasõda[muuda | redigeeri lähteteksti]

1917. aastal oli ta üks Saksa Isamaapartei (Deutsche Vaterlandspartei (DNVP)) asutajatest ja oli 19241928 Reichstagi esimees.

Tema järgi nimetati 1939. aastal valminud saksa sõjalaev Tirpitz.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]