Aleksei Nikolajevitš

Aleksei Nikolajevitš (30. juuli / 12. august 1904 – 17. juuli 1918) oli Venemaa viimase keisri Nikolai II poeg ja troonipärija. Ta tapeti bolševike poolt koos perekonnaga Jekaterinburgis.

Aleksei põdes hemofiiliat ehk vere hüübimatust. Seetõttu oli iga verejooks talle eluohtlik ning ta oli pidevalt haige. Tema olukorda suutis mõistatuslikul viisil parandada vaid Grigori Rasputin, kes suures osas just tänu sellele saavutas Vene poliitikas väga suure mõju.

On väidetud, et Aleksei tegelikult pääses bolševike korraldatud tsaaripere hukkamisest eluga. Fjodor Semjonov uskus oma elu lõpuni, et tema on Aleksei. Et ta elas Nõukogude Liidus, siis paigutati ta vaimuhaiglasse.

1998. aastal kanoniseeris vene õigeusu kirik Aleksei ja tema perekonna.

1913–1917 oli tema järgi nimetatud Väike-Taimõri saar Laptevite meres. Kirna vald Türi kihelkonnas oli aastail 1916–1917 tema järgi nimetatud Aleksei vallaks^[1].