Nikolai Mihhailovitš

Allikas: Vikipeedia
Suurvürst Nikolai Mihhailovitš

Suurvürst Nikolai Mihhailovitš (vene keeles Николай Михайлович; 26. aprill (vkj 14. aprill) 1859 Tsarskoje Selo – jaanuar 1919 Petrograd) oli vene sõjaväelane (kindraladjutant, 1903; jalaväekindral, 1913) ning teadlane (lepidopteroloog ja ajaloolane), keiser Nikolai I lapselaps.

18-aastaselt osales suurvürst Vene-Türgi sõjas (1877–1878), mille eest teda autasustati Püha Georgi IV klassi ordeniga. 1885. aastal lõpetas ta Nikolai Kindralstaabi Akadeemia. Esimeses maailmasõjas oli suurvürst Looderinde ülemjuhataja käsutuses.

Suure osa oma vabast ajast pühendas suurvürst entomoloogiale. Ta andis tähelepanuväärse panuse Venemaa lepidopteroloogia arengusse.

Pärast Oktoobrirevolutsiooni[muuda | muuda lähteteksti]

Pärast Oktoobrirevolutsiooni bolševike võimu all märtsis 1918 võttis Petrogradi Töökommuuni Rahvakomissaride Nõukogu vastu dekreedi Zinovjevi ja Uritski allkirjadega kolme Romanovite dünastia endise esindaja, nende seas Nikolai Mihhailovitši, Petrogradist väljasaatmise kohta võimalusega valida endale elukoht Vologda, Vjatka või Permi kubermangus kohalike Vetšekaade järelevalve all. Sama aasta 1. juulil karmistati asumisel olemise tingimusi. Esialgu viidi suurvürstid Vologda vanglasse, kust kolm nädalat hiljem toimetati Petrogradi Peeter-Pauli kindlusse.[1]

9. jaanuaril 1919 Kontrrevolutsiooni ja Sabotaaži Vastu Võitlemise Ülevenemaalise Erakorralise Komisjoni presiidium (koosolekul osalesid Jēkabs Peterss, Mārtiņš Lācis ja Ivan Ksenofontov) avaldas määruse "Vetšekaa surmaotsus endise keiserliku jõugu liikmetele", mille valitsusjuht Vladimir Lenin kinnitas. Surmaotsus mahalaskmise läbi viidi nelja suurvürsti, sealhulgas Nikolai Mihhailovitši osas, täide jaanuari viimases dekaadis Peeter-Pauli kindluses.[1]

Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]

Välisriikide autasud[muuda | muuda lähteteksti]

Publikatsioone[muuda | muuda lähteteksti]

Teoseid[muuda | muuda lähteteksti]

  • Русские портреты XVIII и XIX столетий. (Peterburi, 1905)
  • Дипломатические сношения России и Франции 1808–1812. (8 köidet, 1905–1914)
  • Некоторые новые материалы к вопросу о кончине императора Александра I. (Peterburi, 1914)

Artikleid[muuda | muuda lähteteksti]

  • Romanoff N. M., 1879: Quelques observations sur les Lépidoptères de la partie du Haut-Plateu Arménien, comprise entre Alexandropol, Kars et Erzéroum.- Horae Soc. entomol. Ross., 14: 483–495.
  • Romanoff N. M., 1882: Une nouvelle Colias du Caucase.- Horae Soc. entomol. Ross., 17: 127–134, pl. 4, 5.
  • Romanoff N. M., 1884: Les Lépidoptères de la Transcaucasie. Ire Partie.- Mémoires sur les Lépidoptères / Réd. N. M. Romanoff.- St.-Pétersbourg : Stas-sulewitsch, Vol. 1: 1-92, pl. 1-5.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]