Politseiamet

Allikas: Vikipeedia
(Ümber suunatud leheküljelt Riiklik Politseiamet)
Politseiamet
Eesti politsei vapp
Politseiameti hoone Pärnu maanteel
Asutatud 1990
Asutaja Eesti Vabariigi Valitsus
Tegevuse lõpetanud 2010
Eesmärk sisejulgeoleku tagamine
Peakorter Pikk 61, Pagari 1, Pärnu maantee 139, Tallinn
Politseiameti peadirektor vt. Eesti politsei juhtide loend
Emaorganisatsioon Siseministeerium
Allorganisatsioonid Keskkriminaalpolitsei
Julgestuspolitsei
Põhja Politseiprefektuur
Ida Politseiprefektuur
Lääne Politseiprefektuur
Lõuna Politseiprefektuur

Politseiamet oli aastatel 1991–2009 Eesti politsei keskasutus. Politseiamet oli Siseministeeriumi valitsemisalasse kuulunud valitsusasutus, millel on politsei juhtimisfunktsioon ja mis teostas riiklikku järelevalvet ning kohaldas riiklikku sundi seaduses ette nähtud alustel ja ulatuses.

Politseiamet asus Tallinnas aadressidel Pikk tänav 61, Pagari tänav 1 ja Pärnu maantee 139.

Eesti Vabariigi Riiklik Politseiamet loodi 1991. aastal pärast Eesti taasiseseisvumist. 21. aprillil 1993 võttis Riigikogu vastu politseiseaduse muutmise ja täiendamise seaduse, millega senine Politseiamet jaotati Riigi Politseiametiks ja Riigi Kaitsepolitseiametiks. 1. jaanuaril 2010 ühendati politseiamet koos muude politsei-, piirivalve ning kodakondsus- ja migratsiooniametkondadega Politsei- ja Piirivalveametiks.

Politseiameti eelkäijad olid Politsei Peavalitsus (19181934), Politseivalitsus (19341938) ja Politseitalitus (19381940).

Juhtimine ja struktuur[muuda | muuda lähteteksti]

Politseipeadirektor[muuda | muuda lähteteksti]

Ametit juhib politseipeadirektor, kes korraldab politseipeadirektori asetäitjate, ameti struktuuriüksuste juhtide ja nõunike kaudu ameti pädevusse kuuluvate ülesannete täitmist. Politseipeadirektoril on õigus anda seaduse, Vabariigi Valitsuse määruse või korralduse või siseministri määruse või käskkirja alusel teenistusalastes küsimustes käskkirju.[1]

Politseipeadirektori asetäitjad olid Raigo Haabu ja Erki Nelis.

Viimane Politseiameti peadirektor Raivo Küüt
Eesti politseijuhid alates aastast 1990

Struktuuriüksused[muuda | muuda lähteteksti]

1997. aastal kinnitatud Politseiameti põhimääruse kohaselt olid ameti osakonnad: 1) kriminaalosakond; 2) korrakaitseosakond;3) korrapidamisosakond; 4) personaliosakond; 5) õigusosakond; 6) info- ja sideosakond; 7) rahandusosakond; 8) majandusosakond; 9) avalike suhete osakond; 10) üldosakond[3].1998. aastal kinnitatud Politseiameti põhimääruse kohaselt olid ameti osakonnad: 1) kriminaalosakond; 2) korrakaitseosakond; 3) arenguosakond; 4) avalike suhete osakond; 5) info- ja sideosakond; 6) majandusosakond; 7) personaliosakond; 8) rahandusosakond; 9) välissuhete osakond; 10) õigusosakond; 11) üldosakond[4]. 1999. aastal kinnitatud Politseiameti põhimääruse kohaselt olid ameti struktuuriüksused: 1) kriminaalosakond; 2) korrakaitseosakond; 3) arengu- ja infoosakond; 4) haldusosakond; 5) personaliosakond; 6) rahandusosakond; 7) sisekontrolli osakond; 8) pressibüroo[5]. 2002. aastal kinnitatud Politseiameti põhimääruse kohaselt olid ameti struktuuriüksused: 1) kriminaalosakond; 2) korrakaitseosakond; 3) arengu- ja infoosakond; 4) haldusosakond; 5) personaliosakond; 6) rahandusosakond; 7) üldosakond; 8) politseikontrolli osakond; 9) siseauditi osakond; 10) pressibüroo; 11) välissuhete büroo[6]. 2003. aastal kinnitatud Politseiameti põhimääruse kohaselt olid ameti struktuuriüksused: 1) arenguosakond; 2) teenistusosakond; 3) tehnikaosakond; 4) rahandusbüroo; 5) siseauditi büroo; 6) avalike suhete büroo[7]. 2005. aastal kinnitatud Politseiameti põhimääruse kohaselt olid ameti struktuuriüksused: 1) politseitöö osakond; 2) teenistusosakond; 3) infosüsteemide osakond; 4) logistikaosakond; 5) rahandusosakond; 6) sisekontrolli osakond[8]. Ameti struktuuriüksuseid oli 12: analüüsi- ja planeerimisosakond; infosüsteemide osakond; kommunikatsiooniosakond; kriminaalosakond; liiklusjärelevalve ja korrakaitse osakond; logistikaosakond; politseikontrolli osakond; rahandusosakond; siseauditi osakond; teabeturbe osakond; teenistusosakond; politseikoostöö osakond. 2007. aasta 1. novembrist muutus politseiameti struktuur, kuhu loodi politseipeadirektori asetäitja ametikoht politseitöö alal ning politseipeadirektori asetäitja halduse alal ja jagati neljaks osakonnaks senine politseitöö osakond: kriminaalosakond, liiklusjärelevalve- ja korrakaitseosakond, analüüsi- ja planeerimisosakond ning väliskoostöö osakond[9].

Politseipeadirektor võis ameti tegevusalas moodustada nõuandva õigusega alalisi ja ajutisi komisjone, nõukogusid, töörühmi ja juhtgruppe.

Politseiametis töötas 160 teenistujat.

Haldusüksused[muuda | muuda lähteteksti]

Politseiameti haldusse kuulusid Keskkriminaalpolitsei, Julgestuspolitsei, Põhja Politseiprefektuur, Ida Politseiprefektuur, Lääne Politseiprefektuur ja Lõuna Politseiprefektuur.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Üldjuhtimist teostas enne 1991.a. Eesti NSV Siseministeeriumi siseminister oma asetäitjate kaudu, järgmine struktuuritase oli linna Siseasjade Valitsus (SAV) või rajoonide Siseasjade osakond (SAO).

SM Siseasjade Valitsus 1968–1991 Eesti NSV Siseministeeriumi Siseasjade valitsus Lühend Eesti NSV SM SAV Asutatud 1968 Tegevuse lõpetanud 1990 Peakorter Tallinn Asukoht Pikk tänav 19, Tallinn Tegevuspiirkond Eesti NSV Eesti NSV Siseministeerium 1968. aasta lõpul nimetati Eesti NSV Siseministeeriumi Miilitsavalitsus, ENSV SM Siseasjade Valitsuseks, kohalikud piirkondlikud asutused linnade ja rajoonide Töörahva Saadikute Nõukogu Täitevkomiteede siseasjade osakondadeks või valitsusteks (nt Tallinna Linna Töörahva Saadikute Nõukogu Täitevkomitee Siseasjade Valitsus ja Harju Rajooni Töörahva Saadikute Nõukogu Täitevkomitee Siseasjade Osakond). Miilitsa- ja (alates 1968. aastast siseasjade) asutuste ülesanded olid avaliku korra tagamine, võitlus kuritegevusega ja selle ennetustöö, valveteenistus tähtsamates riigiasutustes, elanike elukoha registreerimine, riigisiseste passide väljaandmine ja passirežiimi elluviimine, mootorsõidukite registreerimine, tehniline kontroll ja liiklusohutuse tagamine, mitmesuguste tegevuslubade väljaandmine ja esemete registreerimine ( tulirelvad, lõhkeained, kirjutusmasinad, paljundus- ja trükiseadmed, pitsatite ja stampide kinnitamine jm), koos tsiviilkaitse ja tuletõrje keskasutustega sellealase töö organiseerimine, kaadri väljaõpe. 1968. aastal oli miilitsa/siseasjade valitsuse struktuur: Sekretariaat Kriminaaljälitus Sotsialistliku omandi riisumise vastase võitluse osakond (SORVVO) Välisteenistuse osakond Passiosakond koos aadressbürooga (tegeles ka maksudest ja alimentidest kõrvalehoidjatega) Viisade ja välismaalaste registreerimise osakond (OVIR) Teaduslik-tehniline osakond Päästeteenistuse osakond Riiklik autoinspektsioon Ajalehe Na Straže toimetus Augustis 1990 võttis Eesti Vabariigi Ülemnõukogu vastu politseiseaduse ja sama aasta 20. novembril moodustati valitsuse määrusega Eesti Vabariigi Siseministeeriumi Riiklik Politseiamet (RT 1990, nr. 20, art. 236) ning 23. novembril politseiprefektuurid (18).[10] Uue ameti struktuuri (RT, 28.02.1991, 6, 93) kuulusid Eesti Politseiameti aparaat, Politseiprefektuurid, Transpordipolitsei prefektuur ja Eesti Kaitsepolitsei. Vabariiklikud politseibürood: kriminaalpolitsei-, kaitsepolitsei-, liikluspolitsei-, passi- ning teabe- ja analüüsibüroo. Ameti hallata oli ka Politseireserv, Politseiakadeemia, Politseikool, Alaealiste Büroo, Politseikoerte Kasvandus, Eesti Aadressbüroo ja Kriminalistikabüroo.[11]

Struktuur[muuda | muuda lähteteksti]

Pärast Eesti Vabariigi taasiseseisvumist ja Eesti politsei taasloomist 1. märtsil 1991 moodustati Eesti Vabariigi Siseministeeriumi haldusalas kriminaalkuritegevuse vastased, kohtueelse uurimise, riikliku julgeoleku kaitse ja korrakaitseasutused:

1991. aasta 14. mail moodustati Siseministeeriumi Riikliku Politseiameti baasil Eesti Vabariigi Riiklik Politseiamet siseministri valitsemisalas[13].[14] Eesti Politseiameti loomisega reorganiseeriti Riiklik Autoinspektsiooni Valitsus Liiklusohutusametiks.[15] ning Siseministeerium andis Eesti Vabariigi Siseministeeriumi Valvekoondise üle Eesti Vabariigi Riiklikule Politseiametile.

Eesti Vabariigi Riikliku Politseiameti struktuuri moodustas: Eesti Politseiameti aparaat, Politseiprefektuurid, Transpordipolitsei Prefektuur, Eesti Kaitsepolitsei.

Vabariiklikud politseibürood: kriminaalpolitsei büroo, kaitsepolitsei büroo, liikluspolitsei büroo, passibüroo, teabe- ja analüüsibüroo.

Politseireserv, Politseiakadeemia, Politseikool, Alaealiste Büroo, Eesti Aadressibüroo, Kriminalistikabüroo, Eriteenistus, Valvekoondis, Politseikoerte Kasvandus.

1992. aastal moodustati Interpoli Eesti keskbüroo, mille direktoriks määrati 1. juulist 1992 Arnold Tenusaar.

6. maist 1993 nimetati Eesti Vabariigi Riiklik Politseiamet ümber Riigi Politseiametiks[16]. 1993. aastal reorganiseeriti Riigi Politseiameti haldusalas olevad kriminaalkuritegevuse vastased, kohtueelse uurimise, riikliku julgeoleku kaitse asutused, mille tulemusel 1. juulist 1993. aastal:

Lai 44 // Pagari 1

Politseiameti hoone[muuda | muuda lähteteksti]

Aastatel 19912004 asus Politseiamet Tallinna vanalinnas aadressil Pagari 1. 2003. aasta 3. oktoobril sõlmisid Politseiameti esindaja Robert Antropov ja OÜ Raldon esindaja Mati Tusovi üürilepingu Politseiametile ja Põhja Politseiprefektuurile 14 000 ruutmeetri pinna üürimiseks aadressil Pärnu maantee 139 (endine AS Kalevi hoone).[17] 2004. aastal koliti uutesse nüüdisaegsetesse tööruumidesse, kus asuvad ka politsei raamatukogu, nõupidamissaalid ja politseimuuseum.[18][19]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Politseiameti põhimäärus // Elektrooniline Riigi Teataja
  2. Eesti Politsei. Ajalugu / Politseijuhid 1991–
  3. Politseiameti põhimääruse kinnitamine. Siseministri 3. juuli 1997. a. määrus nr. 10, RTL 1997, 116, 688
  4. Politseiameti põhimääruse kinnitamine, RTL 1998, 350, 1458
  5. Politseiameti põhimääruse kinnitamine, RTL 1999, 169, 2466
  6. Politseiameti põhimäärus, RTL 2002, 78, 1207
  7. Politseiameti põhimäärus, RTL 2003, 118, 1902
  8. Politseiameti põhimäärus, RTL 2005, 82, 1201
  9. Mirjam Mäekivi, Muutub politseiameti struktuur, www.postimees.ee, 22. oktoober 2007
  10. Eesti Politsei / Politseiasutused / Lõuna Politseiprefektuur / Valga politseijaoskond
  11. Eesti Vabariigi Siseministeeriumi Riikliku Politseiameti struktuuri kinnitamise kohta // Elektrooniline Riigi Teataja
  12. Vabariigi Valitsuse 28. mai 1992. a. määrus nr. 163 "Majanduspolitsei büroo moodustamise kohta" (RT 1992, 23, 330)
  13. Eesti Vabariigi Riikliku Politseiameti kohta, RT, 14.06.1991, 19, 246
  14. Eesti Vabariigi Riikliku Politseiameti kohta. Eesti Vabariigi Valitsuse määrus // Elektrooniline Riigi Teataja
  15. Eesti Riiklik Autoregistrikeskus tähistab 1. aprillil 15. sünnipäeva[alaline kõdulink] // Liiklus.ee, 31. märts 2006
  16. Politsei juhtimise ümberkorraldamine, RT I 1993, 30, 515
  17. Riigikontrolöri vastus Riigikogu liikme Peeter Kreitzbergi 29.09.2005 esitatud arupärimisele. // Riigikontroll, 14. november 2005
  18. Politseiamet kolib Kalevi hoonesse. // Õhtuleht, 18. märts 2004
  19. Politseiamet kolib kaasaegsetesse tööruumidesse // Postimees Online, 04. juuli 2004

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]