Jaan Rannap

Allikas: Vikipeedia
Jaan Rannap, Olivia Saar ja Maimu Berg Kirjanike Liidu üldkogul Tartus 23. märtsil 2012

Jaan Rannap (kuni 1936 Jaan Reinbach; 3. september 1931 Halliste1. november 2023) oli eesti kergejõustiklane ja lastekirjanik.

Elukäik[muuda | muuda lähteteksti]

Jaan Rannap lõpetas 1950. aastal Abja Keskkooli, 1952. aastal Tallinna Õpetajate Instituudi ja 1956. aastal Tallinna Pedagoogilise Instituudi matemaatika-füüsikaõpetajana.[1]

Rannap alustas tööd aastal 1955 laste- ja noortelehe Säde toimetuses[2], seejärel töötas aastatel 1955–1977 noorteajakirja Pioneer toimetuses ja oli 1977. aastast lasteajakirja Täheke vanemtoimetaja.

Jaan Rannap oli Eesti Ajakirjanike Liidu liige 1959. aastast ja Eesti Kirjanike Liidu liige aastast 1966.[2]

Sportlikud saavutused[muuda | muuda lähteteksti]

Algkoolis innustas teda sportima Elmar Mölder, keskkoolis oli tema juhendaja Peeter Lapp, hiljem treenis teda Aleksander Tšikin. Rannap tuli aastatel 1948–1950 kaugushüppes Eesti noortemeistriks ja püstitas noorterekordi, aastatel 1953–1957 võitis ta Eesti meistrivõistlustel kaugus- ja kolmikhüppes kokku 3 hõbe- ja 3 pronksmedalit. Ta oli kolmikhüppes eestlastest üks esimesi 15 meetri ületajaid. Rannapi isiklikud rekordid: kaugushüppes 6.96, kolmikhüppes 15.00 (1955). Ta võistles 17 korda Eesti koondises. Rannap kuulus Eesti Spordiseltsi Kalev.[1]

Kirjanduslik tegevus[muuda | muuda lähteteksti]

Rannap on kirjutanud hea loodustunnetusega loomajutte ning eriti populaarsed on tema humoristlikud kooliteemalised jutustused. Ta on käsitlenud ilukirjanduses sporditeemat.

Teoseid:

  • "Roheline pall" (1962)
  • "Salu Juhan ja ta sõbrad" (1964)
  • "Spordilood" (1966)
  • "Viimane valgesulg" (1967)
  • kogumik "Musta lamba matused" (1968)
  • "Topi" (1970)
  • "Jefreitor Jõmm" (1971)
  • "Nublu" (1972)
  • "Agu Sihvka annab aru" (1973)
  • kogumik "17 tundi plahvatuseni" (1975)
  • "Maja metsa ääres" (1976)
  • "Alfa+Romeo" (1978)
  • "Kukepoks" (1979)
  • "Koolilood" (1981), koolilugude kogumik
  • "Klaabu" (1983)
  • "Toonekurg Tooni" (1986)
  • "Kasulaps" (1989)
  • "Tuukerkoer Torru" (1993)
  • "Röövel Rinaldo" (1995)
  • "Kõverkäpp" (1997)
  • "Tupsik" (1998)
  • "Jänesepoja mängutoos" (1999)[3]
  • "Nelja nimega koer" (2004)
  • kogumik "Jänesepoeg Juss ja karupoeg Kusti" (2005)
  • kogumik "Aptsihh! Aptsihh! Aptsihh!" (2006)
  • "Roheline kindlus" (2006)
  • kogumik "Lips-laps, lehelind" (2008)
  • "Oi-oi, Jaana!" (2011)

Jaan Rannapi raamatuid on tõlgitud armeenia, aserbaidžaani, bulgaaria, hispaania, inglise, jaapani, kreeka, leedu, läti, moldaavia, poola, saksa, slovaki, tšehhi, tšuvaši, turkmeeni, ukraina, ungari, valgevene ja vene keelde. Ta ise on tõlkinud lasteraamatuid vene keelest.[2]

Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Tema isa oli kooliõpetaja Jaan Rannap, vend on muusikapedagoog ja pedagoogikateadlane Heino Rannap ning vennapoeg Rein Rannap. Kergejõustiklane ja kergejõustikutreener Linda Rannap oli tema õde.[1]

Tema abikaasa oli infoteadlane Evi Rannap. Jaan Rannapil on kaks tütart: Kaia Võhandu ja Riinu Rannap.[5]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]