Jüri Lina

Allikas: Vikipeedia
Jüri Lina demonstreerimas vabamüürlaste põlle aastal 2010.

Jüri Lina (sündinud 13. oktoobril 1949 Tartus) on eesti kirjanik, publitsist, muusikaprodutsent, filmirežissöör ja kultuuritegelane. Teda köidavad eksistentsialistlikud küsimused, esoteerilised mõistatused ja vaimsuse kriisi põhjused (romaan "Eemaldumine Kartaagosse"), salapärased nähtused (UFOd, parapsühholoogia (raamat "Mõistatuslikkuse kütkeis") ning salaseltside tegevus, sealhulgas vabamüürlased ja illuminaadid ("Skorpioni märgi all", "Maailmaehitajate pettus"). Teda on nimetanud vandenõuteoreetikuks.

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Jüri Lina avaldas oma tegevuse alguses Eestis 1960.–1970. aastail artikleid, arvustusi ja tõlkeid ning koostas raadiosaateid, mis väljendasid Eesti NSV võimudele ebameeldivaid vaateid. Jüri Lina sai 1975 avaldamiskeelu.[1]

Tema populaarsemaid saatesarju oli "Pobifo revüü", mille esimene saade anti Vikerraadios eetrisse 22. mail 1968. Suvel 1968 tutvus ta Tallinnas ansambli Virmalised asutaja ja helilooja Toivo Kurmetiga, kelle loomingut ta asus raadios salvestama.

Ta korraldas sügisel 1968 soome popansambli Ernose esinemise Estonia kontserdisaalis. See oli esimene läänemaise popansambli kontsert Eestis.

Lina pidas loenguid tudengeile, õpilastele ja ka ettevõtetes ühingu "Teadus" ettevõtmisel. Ta asutas 1972 põrandaaluse kirjastuse Agart ja andis käsikirjalises vormis välja kümneid omaaenda raamatuid, aga ka tõlketeoseid erinevatel teemadel, peamiselt UFO-dest ja parapsühholoogiast. Tema väljaanneteks olid muu hulgas Aleksandr Solženitsõni "Buddha naeratus" ja George Orwelli "Loomade farm". Ta oli vaimsetest ja filosoofilistest küsimustest huvitatud Tartu noorteliikumise juht. Ta tegi koostööd Linnart Mälli, Ilmar Soomere, Tunne Kelami, Sergei Soldatovi ja teiste lektoritega, kelle loenguid ta noortele korraldas.

Ta oli legendaarse Tartu filmiklubi Amfo asutajaid, olles ühtlasi selle esimene president aastal 1967. Filmiklubi näitas ainult filosoofilisi väärtfilme Tarkovskilt, Paradžanovilt, Fellinilt, Antonionilt, Kurosawalt ja teistelt meistritelt. Ta ajendas Andrei Tarkovskit Eestisse külla tulema. Hiljem väntas too Eestis oma filmi "Stalker".

Mais 1972 korraldas ta Eestis ansambli Ruja kontsertide sarja "Popsalongi" raames, kus ise popmuusikast ülevaateid esitas. Üritus keelustati KGB algatusel.

Kultuuriringkondades nii Tartus kui ka Tallinnas muutusid populaarseks tema luulelavastused, mida ta põrandaalustel kultuuriõhtutel esitas. Ta tegi koostööd lavastaja ja näitleja Jaan Toomingaga, kellega salvestas luulelavastuse "Virvatuled udus". Imekombel andis Eesti Raadio selle ka eetrisse.

2. mail 1975 korraldas KGB Jüri Lina pisitoakeses Võru tänaval läbiotsimise, lootes leida Nõukogude-vastaseid materjale, mida seal aga ei olnud. KGB tegi talle hiljem ülekuulamisel KGB-hoones Vanemuise tänaval ideoloogilise diversiooni eest karmi hoiatuse.

Pärast tõsiseid konflikte KGBga pidi Lina 1979. aasta aprillis siirduma Helsingisse ja sama aasta augustis Rootsi. KGB polkovnik Valdur Timusk ähvardas teda vaimuhaiglasse paigutada, kui ta NSV Liidu territooriumilt ei lahku, sest tal oli pidevaid kokkupuuteid Eesti Demokraatliku Liikumise esindajatega, sealhulgas Sergei Soldatovi ja Tunne Kelamiga, ning vabadusvõitlejatega, sealhulgas Mart Nikluse ja Enn Tartoga. Enda poliitilist jälitamist kirjeldab Lina üksikasjaliselt teoses "Öised päevad" (Stockholm, 1983, 2005).

Raadiojaamad – Eesti Raadio, Ameerika Hääl, Raadio Vaba Euroopa, Top-raadio ja Raadio Kuku on eetrisse andnud rohkem kui pool tuhat Jüri Lina koostatud saadet ja saatelõiku. Ta avaldas rohkesti tõlkeid, artikleid ja arvustusi nõukogude ajakirjanduses kuni 1975. aasta aprillis saadud avaldamiskeeluni. Ometi esines ta kodumaises ajakirjanduses hiljemgi, kasutades varjunimesid (muu hulgas Ando Pärjel, Tuulo Illis) ja variisikuid (teiste hulgas Annes Hermann).

Hulk kirjutisi on ilmunud ka Ameerika Ühendriikides, Iisraelis, Inglismaal, Kanadas, Prantsusmaal, Rootsis, Soomes, Saksamaal ja mujal. Ta on pidanud ettekandeid Eestis, Venemaal, Soomes, Rootsis, Norras, Taanis, Saksamaal, Belgias, Inglismaal, Kanadas, Lätis ja Rumeenias.

1984. aastal algatas KGB tagaselja Lina vastu raamatute "Öised päevad" ja "Sovjet hotar Sverige" põhjal kriminaalasja, süüdistades teda riigireetmises. 1991 ta rehabiliteeriti[1].

Tema kriminaalasja materjalid on avaldatud Eesti Riigiarhiivi dokumentide kogumikus "Dissidentlik liikumine Eestis aastatel 1972–1987", Tallinn, 2009, lk. 537–552, aga ka paljudel teistel lehekülgedel.

Kuni Nõukogude korra lagunemiseni kuulus "Öised päevad" keelatud lugemisvara nimistusse, kuhu glasnostiperioodil olid jäänud vaid üksikud raamatud. Väliseesti ajakirjanik ja Stockholmi Eesti Päevalehe toimetaja Ülo Ignats kirjutas oma raamatus "Estland mot en ny vår" (Stockholm 1981, lk 43), et KGB kontrolli all olnud¨VEKSA ühing hoiatas kõiki eestlastest Rootsi külastajaid kokku puutumast Ülo Ignatsi ja Jüri Linaga, keda peeti ideoloogiliselt ohtlikeks inimesteks.

Looming[muuda | muuda lähteteksti]

Heliplaadid[muuda | muuda lähteteksti]

Jüri Lina on muusikaprodutsendina salvestanud ja välja andnud heliplaate, peamiselt Toivo Kurmeti laulude ja figuratiivse instrumentaalmuusikaga ("The Borealis", "Tund aega Virmalistega", "Kaastunde dimensioonid", "Visioonid", "Tagasivaade"). Uusim plaat "Muusikavooluses" (Stockholm, 2008) sisaldab nii Kurmeti muusikapalu kui ka ingliskeelseid laule rootsi, saksa ja eesti lauljate esituses. Varasemast toodangust saavutas suurima menu Anne Maasiku album "Rännak lauluvainule" (Stockholm, 1980).

Viimastel aastatel on Jüri Linal olnud tihe koostöö rootsi helilooja ja interpreedi Attila Publikuga, tänu kellele on salvestatud 40-minutiline suurteos "Veevalaja katkenud sümfoonia", mille aluseks on Toivo Kurmeti kujundlikud muusikamotiivid. [2]

Helilavastused[muuda | muuda lähteteksti]

  • "Kuuldumus liblikaväljade puhkemisest", kujundlik analüüs Eesti vabanemisest eesti luuletajate nägemuse alusel (avaldatud topeltplaadil Stockholm, 1980).
  • "Katarsis tardumuskrampides" Jüri Üdi mitmetahulisest luulest (Stockholm, 1980)

Veebruaris 1995 avaldas heliplaadifirma "Forte" Tallinnas luulelavastuse "Päevaunelm", mis sisaldab Shakespeare'i sonette ja paremikku eesti süvaluulest, sealhulgas Jaan Krossilt. Eesti Televisioonile tegi ta luulelavastuse "Äratundmine" (1992) väljapaistvate eesti poeetide loomingust (Ernst Enno, Viivi Luik jt).

Lisaks on avaldamata 4 luulelavastust, mis Nõukogude okupatsiooni päevil ringlesid põranda all, sealhulgas "Kaemushetk" Dylan Thomase sürrealistlikust luulest.

4. detsembril 1992 esietendus Eesti Raadios Lina kirjutatud ja lavastatud filosoofiline kuuldemäng "Filippo" Giordano Brunost, osades esinevad Jüri Lina ja näitleja Sulev Teppart.

Linale on omane kujundlik väljenduslaad. Tema lavastustes öeldakse helidramaturgiliselt sõnades väljendamatut. Eestis levinud bukvalism teatris ja kinolinal on talle võõras.. Lina ise on nentinud “Päevaunelma” kaaskirjas: “Mood­ne helistuudio võimaldab väga paindlikku eneseväl­jendust helide kompileerimisel ja organiseerimisel kujundlikuks tervikuks. Kõlanüansside vastandamise ja kõrvutamisega saab värvikalt arendada meeleolu­sid ja heliatmosfääri. Helikujundi dünaamika võib osutuda sama ilmekaks kui visuaalsel metafooril.”

Lastelavastused[muuda | muuda lähteteksti]

Lina on lavastanud ning esitanud lastele heliplaatidel järgmisi lavastusi:

  • "Eesti muinasjutud", millele on muusika kirjutanud Toivo Kurmet (Tallinn, 1992, Stockholm, 2006)
  • "India muinasjutte" koostöös Härmo Saarmiga (Stockholm, 2006)
  • "Jaapani muinasjutte" (Tallinn, 1992, Stockholm 2007)
  • "Rootsi muinasjutte" (Tallinn, 1994, Stockholm, 2008).

Kultuuriajakirjanik Marko Mägi kirjutas ”Rahva Hääle” 16. jaanuari 1994 artiklis “Selge hääl ja selle moonutamine”: “Praegu on kohane esile tõsta Jüri Lina näitleja- ja lavastajaloomingut.” Marko Mägi toonitas oma kirjutises: “Jüri Lina taotleb... tasakaalustatud terviklikkust, mis vastava tegutsemise tagajärjel ka tekib. Sõna ja muusika ei seisa Lina kompositsioonides eraldi teineteise taustadena, vaid on väga tihedalt omavahel põimitud, üksteise sisse sulatatud. Selle teeb võimalikuks valikute äärmine põhjendatus. Kõlavad ka loodushääled ja tegevuslikud helid ning kõigest kokku moodustub iseseisev kosmos. Muinasjutte küll jutustatakse, kuid mitte ainult. Samas toimub teatraalne mäng – esitaja jagab end mitmetesse rollidesse ja nõnda tekib efekt tõelistest dialoogidest erinevate tegelaskujude vahel. Efekt tekib heliteatrile iseloomulikult ka häälematerjali oskusliku kasutamise tõttu. Jutustaja hääl on rahulikult tasakaalus, kuid piisavalt väljendusrikas. Sellele vastanduvad koloriitsete folkloorikarakterite erinevad tämbrid – kõmisevad, kägisevad, ägisevad, vinguvad, ulguvad jne... Selge hääl ja selle moonutamine on verbaalse teksti ja muude helide ühtesulamise kõrval antud heliteoste teiseks väärtuslikuks põhitunnuseks. Tulemust ei pea nautima ainult lapsed, võivad ka teised. Muinasjutud ju õpetavad meid.”

14. juuni 1995 Eesti Ajas kirjutas Toomas Saluste Jüri Lina rootsi muinasjutulavastuse kohta: "Jutud muudab nauditavaks ning suisa vahetult tajutavaks esitaja meisterlik häälekasutus. Esitaja on üksi suutnud kõik tegelaskujud häältena välja arendada. Alles taolist helindit kuulates on võimalik mõista kuuldemängu kui kunstivormi võimalusi: kõne ja muusikalise tausta üheaegne tajumine lubab meie teadvuses fantaasiapiltidega opereerida."

Retsensent Holger Kaljulaid avaldas oma hinnangu Põlva lehes Koit: “Lina seni üllitatud laserplaadid teeb parimas mõttes ajatuks originaalne lugudevalik ja paeluv esitus. Eesti CD-de puhul tänaseni ületamata helilavastuse tasemest rääkimata.”

1980. aastail andis Jüri Lina kassetil välja heliajakirja "Fookus", mida regulaarselt tutvustas "Ameerika Hääl".

Ilmunud raamatuid[muuda | muuda lähteteksti]

  • "Ufotutkimuksesta Neuvostoliitossa". Helsingi, 1979
  • "Öised päevad". Stockholm, 1983, 2005
  • "Sovjet hotar Sverige". Stockholm, 1983, täiendatud trükk 1984
  • "UFO-forskning i Sovjetunionen". Stockholm, 1984
  • "Kommunisternas heliga krig". Stockholm, 1986
  • "Bakom Gorbatjovs kulisser". Stockholm, 1987
  • "UFO-gåtan fördjupas". Stockholm, 1992
  • "Under Skorpionens tecken". Stockholm, 1994, 1999, 2013
  • "Mida Eesti ajakirjandus pelgab?". Stockholm, 1996
  • "Skorpioni märgi all". Stockholm 1996, 1998, täiendatud trükk 2003
  • "Mõistatuslikkuse kütkeis". Tallinn, 1996
  • "Sovjetiskt inflytande i Sverige". Stockholm, 1997
  • "Under the Sign of the Scorpion". Stockholm, 1998, 2002, 2014
  • "Filmikunsti väljenduslikkusest”. Stockholm, 1998
  • "Varjatud tervisevalem". Stockholm, 1999, täiendatud trükk 2009, kolmas täiendatud trükk 2011
  • "Världsbyggarnas bedrägeri". Stockholm, 2001 ja 2007
  • "Maailmaehitajate pettus". Stockholm, 2003 ja 2004
  • "Architects of Deception". Stockholm, 2004
  • "Zem Skorpiona Zimes". Valmiera, 2005
  • filosoofiline romaan "Eemaldumine Kartaagosse". Stockholm 2006, ISBN 9197495239,
  • ”Arhitecţii înşelăciunii”. Bukarest, 2014
  • "Eesti-rootsi sõnaraamat" (kaasautor Maie Vinter). Stockholm, 2014. ISBN/ISSN 919749528X

Filmid[muuda | muuda lähteteksti]

1989. aastal valmis film "Sula-aasta", mida Kanal 2 Eestis näitas 7. veebruaril 1995.

23. juulil 1992 esitas Eesti Televisioon luulelavastuse "Äratundmine" eesti luulest (Viivi Luige, Peep Ilmeti ja Ernst Enno värssidest), mida 6. märtsil 1995 kordas Kanal 2. Lavastuse operaatorid olid Aare Varik ja Priit Murusalu. Toimetaja Helle Tiisväli.

12. märtsil 2005 esilinastus Tallinna Kinomajas Jüri Lina kujundlik ingliskeelne dokumentaalfilm "The Lightbringers" ("Valgusetoojad"), mis on ilmunud ka DVD-l. TV14 näitas seda oma vaatajatele korduvalt märtsis-aprillis 2010. Esimest korda 21. märtsil.

Sügisel 2006 valmis film "Tai reis", mida TV14 on näidanud eesti publikule mais 2010.

Oktoobris 2008 esilinastus Tallinnas Jüri Lina lühifilm "Nostagiline Andrei Tarkovski", kujundatud Toivo Kurmeti muusikaga.

Märtsi lõpus 2009 esilinastus Stockholmi esilinastuskinos Jüri Lina täispikk rootsikeelne film "I skuggan av Hermes: kommunismens hemligheter" ("Hermese varjus. Kommunismi saladused"). Film esilinastus Eestis 6.8. aprillil 2009.

Ajakirjanduse andmeil tutvus Lina filmirežissöör Andrei Tarkovskiga "Mosfilmis" kevadel 1974, neist said head sõbrad ning nad kohtusid hiljem tihti Moskvas, Tartus, Tallinnas, Roomas ja Stockholmis.

Rootsikeelne film "Den omättliga Ouroboros: frimurarnas lömska taktik" ("Täitmatu Uroboros. Massoonide salakaval taktika"), kestus 122 minutit, esilinastus Stockholmis 26. mail 2011. Teos käsitleb vabamüürlaste organiseeritud majanduslikku ja poliitilist kuritegevust. Filmi Eesti esilinastus toimus 2. juunil 2011 Tallinna kinos "Sõprus". 1. mail 2012 esilinastus Stockholmis täispikk (113 minutit) film "Jõuproov. Vabamüürlaste lõksud", 7. mail toimus Eesti esilinastus Tallinna kinos „Artis“.

Tallinna TV näitas kevadel 2013 kolme Jüri Lina filmi.

3. juunil 2013 esilinastus Tallinnas Jüri Lina film "Meloodiate lummuses. Toivo Kurmeti muusikapärand".

Detsembris 2014 näitas Tallinna TV Jüri Lina "Jõuproovi".

Plaanitavad teosed[muuda | muuda lähteteksti]

On valmimas teos Rootsi kohta ("Sovjetrepubliken Absurdistan") ja eestikeelne raamat Nõukogude-aegsetest kaasajooksikutest ("Ohu kiuste"). Lisaks on tal valmimas veel viis raamatut, sealhulgas "Psykopaternas herravälde" ja kaks filosoofilist romaani, "Sparta needus" ja "Salaklooster", ning teos rokkmuusika kohta "Rokiajastu resonantsid".

Valmimisjärgus on filmid "Jaanuse efekt. Baali orjad", mille esilinastus toimub märtsis 2015, ja sürrealistlik "Madeira kaamel", mille võtted lõppesid mais 2010 Portugali saarel Madeiral.

Loomingu tõlkeid ja tutvustusi[muuda | muuda lähteteksti]

Rootsikeelseid raamatuid on tutvustatud rootsi, soome, taani, norra, šveitsi, itaalia, ameerika ja ka väliseesti ajakirjanduses.

Aastail 2002–2003 avaldas Jaapani nädalaleht Shukan Nihon Shimbon "Skorpioni märgi all" jaapani keeles. Raamat on ilmunud rootsi, eesti, läti ja inglise keeles. See on tõlgitud ka hispaania keelde. On alanud läbirääkimised prantsusikeelse tõlke avaldamiseks. Teos "Maailmaehitajate pettus" on tõlgitud eesti, inglise, läti ja rumeenia keelde.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 Eesti Entsüklopeedia, 14. köide, Tallinn 2000, lk 247
  2. Vikerraadios detsembris 2006 esitatud saade nimetatud sümfoonia kohta

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]