Mine sisu juurde

Marju Kuut

Allikas: Vikipeedia
Marju Marynel Kuut
Marju ja Uku Kuut 1993. aastal
Marju ja Uku Kuut 1993. aastal
Sünninimi Marju Kuut
Sündinud 12. veebruar 1946 Tallinn
Surnud 10. aprill 2022 (76-aastaselt)
Päritolu eestlane
Seotud esitajad MERL, Lagle Alpius, Reet Linna, Elle Kalmo, MIR, Ivo Linna

Marju Marynel Kuut (12. veebruar 1946 Tallinn10. aprill 2022) oli eesti džässlaulja ja muusikaprodutsent.

1965. aastal nimetas džässiajakiri Down Beat teda Nõukogude Liidu parimaks džässlauljatariks[viide?]. Ta oli 1970. aastate ansamblite MERL ja MIR laulja.

Ta töötas artistina Astoria, Tallinna ja Viru varietees. 1971. aastal mängis ta muusikalises mängufilmis "Varastati Vana Toomas" ja Vanemuise teatri rokkooperis "Imelugu".

Tema salvestisi on mitmekümnel kogumikplaadil ja paljudel sooloplaatidel, muu hulgas vanade hittidega CD-plaadid "Raagus sõnad" (2005) ja "Marju Marynel Kuut" (2006).

Režissöör Erle Veber on teinud temast eluloofilmi.[1]

Elulugu ja muusikutee

[muuda | muuda lähteteksti]
Marju Kuut 1996. aastal.
Foto: Jaan Künnap

Marju Kuut õppis Tallinna 7. Keskkoolis ja Tallinna 2. Keskkoolis, Tallinna õhtukoolis, Tallinna Muusikakoolis (õppis flööti) ja ENSV Filharmoonia Estraadistuudios, kus teda juhendas helilooja Uno Naissoo.

Kuut töötas restoranides ja varieteedes lauljana, aga ka Tallinna keskhaiglas sanitarina, Eesti Telegraafiagentuuris paljundusmasina operaatorina, Rootsis eestikeelse Hea Sõnumi raadio produtsendina.[2]

1964. aasta sügisel osales Kuut noorte lauljate konkursil. Aleksander Rjabov kutsus ta pärast seda Eesti Raadio Kergemuusika Orkestri solistiks. Esimesed esinemised toimusid 1965. aastal siiski koos Tiit Pauluse ja Raivo Tammikuga. Lisaks esines Marju Kuut 1965. aastal džässifestivalil koos vene muusikutega; vene muusikaajakirjanikud mainisid teda Down Beatis suisa kahel korral kui parimat Nõukogude Liidu džässlauljat.[3] 1966. ja 1967. aastal võitis Kuut Kaunase džässifestivali.[viide?]

Eestis esines Kuut R&B-ansamblis, mille koosseisus olid Olav Ehala, Marje Aare, Jüri Kõrgema ja teised. Seejärel kuulus Kuut mõnda aega Olav Ehala kutsel ansamblisse Kristallid, kus basskitarri mängis Jaak Joala. 1971. aastal ilmus tema debüütalbum "Aastaajad". 1972. aasta algul kutsus ta kokku tüdrukuteansambli MERL, kuna Kuut oli alati soovinud mitmehäälselt live'is esineda. Hiljem arenes sellest koosseisust välja ansambel MIR, kus meeshääleks oli Ivo Linna.[3]

1970. aastate lõpus laulis Kuut funki-rütmilist džässi, esinedes koos Margus Kappeli, Riho Lilje, Ivo Vartsi ja teistega. Tema lauldud on moori kaks laulu lastefilmi "Nukitsamees" jaoks. 1980. aastal emigreerus ta Rootsi (sattudes seetõttu Nõukogude Liidus põlu alla) ja võttis nimeks Marju Marynel Kuut.[3] Selleks ajaks oli ta salvestanud Eesti Raadios ja Eesti Televisioonis arvatavalt umbes viissada[viide?] laulu; osa neist salvestistest on aga hävinenud või kaduma läinud.

Aastatel 1981–1989 töötas ta produtsendina Rootsis eestikeelse Hea Sõnumi raadios IBRA Radio ning andis palju kontserte.[viide?] 1988–1991 tegi Kuut koostööd kontserniga Warner Bros.[viide?], olles noorte talentide muusika salvestaja, helilooja, muusika arranžeerija ja produtsent. Aastatel 1991–2005 esines ta reisilaevadel.

2000. aastal alustas Kuut tegevust DJ-na (DJ-MEK) ööklubides, mängides seal eeskätt džässi, funk'i, dance'i ja R&B-d ning house-muusikat.

2006. aastal anti talle Eesti Muusikaauhindade galal elutööauhind panuse eest Eesti muusikasse.

2008. aastal mängis ta Mrs Corbiet Heikki Sarmanto džässooperis "Manon".[viide?] Sama aasta sügisel osales ta TV3 telesaates "Laulud tähtedega".

Marju Marynel Kuut kandideeris 2009. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel Keskerakonna nimekirjas Tallinna Linnavolikokku ja sai 10 häält.[4]

Marju Kuudi esimesest abielust, mis kestis poolteist aastat, sündis poeg Uku Kuut.

Kaks aastat kestnud kooselu pianist Rein Alangoga lõppes Alango surmaga toidumürgistuse tõttu.[5]

Fiktiivne abielu rootslasega, mis võimaldas emigreerumist, lahutati varsti pärast Rootsi jõudmist, mees osutus narkomaaniks.[6]

Elu viimasel aastakümnel elas Marju Marynel Kuut eraklikku elu ja meediaga ei suhelnud.[7]

Marju Marynel Kuut loobus 2021. aastal talle määratud Valgetähe V klassi teenetemärgist, kuna teda pahandas teenetemärgi andmiseks toodud põhjendus. See oli Kuudi arvates informatiivselt tühine ja ei kajastanud tema tegelikku muusikalist tegevust. Teenetemärk saadeti siiski talle koju Rootsi.[8]

Marju Marynel Kuut on maetud Saaremaal Pärsama küla kalmistule.[9]

Filmirollid

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. "„Ma ei taha, et minust mingit labast ja tühist filmi näidataks." Elulooraamatud ja -filmid, mida me võib-olla kunagi ei näe". Eesti Päevaleht. Vaadatud 3. märtsil 2025.
  2. Marju Maryneli imeline elu. elu24.postimees.ee, 11. aprill 2009.
  3. 1 2 3 Marju Kuut laulab uusi ja vanu laule jazzkaar.ee, 7. märts 2004./
  4. Marju Marynel Kuut KOV valimised 2009.
  5. Verni Leivak. Marju Kuut: "Vahel ma ei mäletagi eriti, et olen üldse abielus olnud." ohtuleht.ee, 21. juuni 2003.
  6. Psühhoteek / Anna Luther. Marju Kuut oma sõnades: alles hiljem avastad ... kultuur.err.ee, 18.04.2022.
  7. Marju Marynel Kuut: mul ei ole kahju, et ma enam ei laula ja kontserte ei anna menu.err.ee, 22.12.2016.
  8. Marju Kuut loobub presidendi annetatud Valgetähe teenetemärgist menu.err.ee, 25.02.2021.
  9. Marju Kuut ei saanud poja kõrvale: tahtsin vaid täita kalli Marju viimset soovi... kroonika.delfi.ee, 13.05.2022.
  10. Eesti riiklike teenetemärkide kavaleride andmebaas presidendi kantselei kodulehel (president.ee).
  • "Marju ja Uku". (Intervjuu. Marju Kuut ja Uku Kuut elust välismaal, pereelust, usust). Intervjueerija: Kalle Kurg. – Ajakiri Sina ja Mina 1992, 1, lk 26–27 ja 2, lk 20–22.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]