Roland Lepik
 | See artikkel vajab toimetamist. (Veebruar 2013) |
Roland-Ottomar Lepik (ka Roland-Ottomar Leppik; (6. november 1910 Tallinn – detsember 1942 Tallinn) oli Saksa okupatsiooni ajal Eestis, Eesti Omavalitsuse Sisedirektooriumi Poliitilise Politsei inspektuuri juht 1941. aastal.
Roland Lepik õppis Hugo Treffneri Gümnaasiumis (lõpetas aastal 1928)[1] ja aastatel 1928–1935 Tartu ülikoolis õigusteadust, kuid ei lõpetanud ülikooli.
Alates 1937. aastast oli Lepik Isamaaliidu ametnik Tartus ja Isamaaliidu Tartu maakonna sekretär[küsitav].
Pärast Teise maailmasõja algust ning Eesti okupeerimist Saksa vägede poolt asus Roland Lepik tööle Tartu koonduslaagri Eriosakonna ülemana ning määrati hiljem ka laagri ülemaks[2]. Tartus Näituse väljakul moodustatud koonduslaagrisse koondati kommunistide ja sovetivõimuga kaastööd teinud ja hävituspataljonide liikmed, kelle tegevuse üle koonduslaagri Eriosakonna töötajad viisid läbi 1941. aasta sügisel juurdlust, määrasid kindlaks kohtuvälises korras karistusmäära, koostasid hävitamisele kuuluvate vangide nimekirju ja organiseerisid koos koonduslaagri juhtkonnaga nende toimetamist mahalaskmisele.
Saksa okupatsioonivõimude poolt määratud Eesti Omavalitsuse poolt politseiasutuste loomisel määrati Roland Lepik 1. septembrist 1941 Politsei ja Omakaitse Valitsuse Tallinn-Nõmme Prefektuuri Poliitilise Politsei juhiks.
27. septembril 1941 määrati Roland Lepik Saksa Einsatzgruppe A juhi Martin Sandbergeri poolt Sisedirektooriumi Politsei ja Omakaitse Valitsuse Poliitilise Politsei Inspektuuri ning 28. oktoobrist 1941 määrati ta POV Poliitilise Politsei inspektoriks (juhatajaks).
Roland Lepik tagandati ja arreteeriti Saksa Einsatzgruppe A juhi Martin Sandbergeri loal Eesti Omavalitsuse juhi Hjalmar Mäe poolt ametikohalt ametialaste kuritegude tõttu 8. detsembril 1941 ning vangistati. Tema tegevuse uurimiseks määras EO juht ja kohtudirektor H. Mäe, kes oli ka ühtlasi kindralprokurör - kindralprokuröri õigused Eestist 1940. aastal umsiedlungi käigus lahkunud advokaat Graule Berliinist, kes viis läbi juurdluse R. Lepiku süüdistusasjas. Kogutud materjalid edastas M. Sandberger Riiga, kuhu saadeti ka R. Lepik. Riias asunud Saksa julgeolekupolitsei juht olevat Lepiku mõistnud surma. Otsus viidi täide veebruaris-märtsis 1942[3][4].
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Hugo Treffneri Gümnaasium, Vilistlased 1928
- ↑ Riho Västrik, Tapmisega peab harjuma, Luup, Nr. 6 (115), 20. märts 2000
- ↑ http://www.nommevalitsus.org/?p=8235[alaline kõdulink]
- ↑ Hjalmar Mäe. Kuidas kõik teostus: Minu mälestusi. Tallinn 2005.