Roland Lepik
Roland-Otomar Lepik (ka Ottomar; perenimi kuni 12. oktoobrini 1939 ametlikult Leppik[1]; (24. oktoober (vkj)/ 6. november 1910 Tallinn – 8. detsember 1942[2] Tallinn) oli Saksa teise okupatsiooni ajal Eestis, Eesti Omavalitsuse Sisedirektooriumi Poliitilise Politsei inspektuuri juht 1941. aastal.
Ta õppis Hugo Treffneri Gümnaasiumis (lõpetas aastal 1928)[3] ja aastatel 1928–1935 Tartu ülikoolis õigusteadust, kuid ei lõpetanud ülikooli.
Alates 1937. aastast oli ta Isamaaliidu ametnik Tartus ja Isamaaliidu Tartu maakonna sekretär[küsitav].
Pärast Nõukogude–Saksa sõja algust ning Eesti okupeerimist Saksa vägede poolt asus Lepik tööle Tartu koonduslaagri eriosakonna ülemana ning määrati hiljem ka laagri ülemaks.[4]
Eesti Omavalitsuse poolt politseiasutuste loomisel määrati Lepik 1. septembrist 1941 Politsei ja Omakaitse Valitsuse Tallinn-Nõmme Prefektuuri Poliitilise Politsei juhiks.
27. septembril 1941 määrati ta Saksa Einsatzgruppe A juhi Martin Sandbergeri poolt Sisedirektooriumi Politsei ja Omakaitse Valitsuse (POV) Poliitilise Politsei Inspektuuri ning 28. oktoobrist 1941 määrati ta POV Poliitilise Politsei inspektoriks (juhatajaks).
Ta tagandati 9. detsembril 1941 Eesti Omavalitsuse sisedirektor Oskar Angeluse poolt ametialaste kuritegude tõttu[5] ning vangistati. Tema tegevuse uurimiseks määrati endine advokaat Karl Grau, kes viis Lepiku süüdistusasjas läbi juurdluse. Kogutud materjalid edastas Sandberger Riiga, kuhu saadeti ka Lepik. Riias asunud Saksa julgeolekupolitsei juht olevat Lepiku mõistnud surma.[6]
Mäe järgi olevatki otsus viidud täide veebruaris-märtsis 1942 Riias.[7]
Rahvastikuregistri järgi suri ta 8. detsembril 1942 Eesti alal.[2] Sama kinnitab ka Tartu linna perekonnaregister j alisab surmakohana Tallinna.[1] Tõenäoliselt hukati ta Keskvanglas.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- 1 2 Tartu linna perekonnaregister, 72. köide, 1939–1949. Eesti Rahvusarhiiv, RA ERA.5130.4.477. Lk 490<ref>
- 1 2 Päring Rahvastikuregistrist
- ↑ Hugo Treffneri Gümnaasium, Vilistlased 1928
- ↑ Riho Västrik. "Tapmisega peab harjuma". Luup nr 6 (115), 20. märts 2000
- ↑ Pekka Erelt. "Isamaaliitlane, kellest sai timukas". Eesti Ekspress, 6. juuni 2002
- ↑ Pekka Erelt. "Isamaaliitlane, kellest sai timukas". Eesti Ekspress, 6. juuni 2002
- ↑ Hjalmar Mäe. Kuidas kõik teostus. Minu mälestusi. Tallinn 2005
Personalia
[muuda | muuda lähteteksti]- Pekka Erelt. "Isamaaliitlane, kellest sai timukas". Eesti Ekspress, 6. juuni 2002