Arutelu:Panoraamivabadus

Pildiallkiri on arusaamatu. --Epp 26. juuli 2011, kell 03:05 (EEST)[vasta]

Pikalt oleks see siis Eesti autoriõiguse seadusest võetuna üldsusele külastamiseks avatud kohtades asuvate teoste kujutiste vaba kasutamine. Kas seda on eesti keeles ka kuidagi lühemalt nimetatud? Oop kasutab sõna fassaadiõigus. Kas see oleks sobilikum kui panoraamivabadus? (Kuigi ainult ja otseseses tähendus pole tegu ei panoraami ega fassaadiga.) Internetist ei leia kumbagi sõna. 88.196.241.249 4. august 2011, kell 09:48 (EEST)[vasta]

Viited[muuda lähteteksti]

Viited paluks paigutada peale lauset või lauseosa lõpetavat kirjavahemärki ja mitte enne seda, kuna nad ei ole teksti osad. Lisaks väldib see seaduste numbrite juures segaduse tekitamist. -Mardus (arutelu) 13. veebruar 2014, kell 11:50 (EET)[vasta]

pole nõus. Minu meelest on teksti väga raske toimetada ja selle sisu kontrollida, kui nt mingi 5-lauselise lõigu lõpus (pärast punkti) on viide, ehkki see viide tegelikult kehtib ainult viimase lause kohta, mitte terve lõigu kohta. Üldiselt on seda teemat juba ennegi vaieldud ja konsensus puudub--Bioneer1 (arutelu) 14. veebruar 2014, kell 11:30 (EET)[vasta]

Samas kui viide kehtib mitme lause kohta, ei ole hea ühte ja sama viidet panna kirjavahemärkide-siseselt iga lause sisse, sest esiteks hakkab tekkima viitelinkide liigne rohkus, ning teiseks võib mitmelauselise teksti puhul tekkida eksiarvamus, et viide kehtib ainult ühe lause kohta või see on osa lausest. Segadus võib tekkida näiteks tekstis kasutatavate ülaindeksitega, mis on lause osad, kuid mitte osad viidetest. Sama lugu tsitaatidega, kus kasutatakse jutumärki ja/või otsest kõne. Grammatikareeglite järgi lõpetab lause punkt ja mitte viide.

Ning punkti järele asetamisega on väga lihtne, sest kui on mitmelauseline lõik, kus viide kehtib vaid lõigu keskel oleva lause kohta, siis saab viite panna konkreetselt selle lause järele, ning ülejäänud laused jäävad omaette. -Mardus (arutelu) 18. juuli 2014, kell 04:26 (EEST)[vasta]

Kui lõigus on viide vaid viimase lause kohta, siis selguse mõttes võiks panna eelviimase lause järele malli "lisa viide". Sel juhul on selge, et eelnev on viitamata. – Eelneva allkirjata kommentaari kirjutas 193.40.193.10 (arutelu • kaastöö).

Tundub, et siin on originaaluurimust. Kui väidetakse, et Estonia teatrihoone autoriõigus kuulub taastamisprojekti autoritele või et jõulukaunistuste seade ülikooli peahoonel on autoriõigusega kaitstud, siis see peab olema kellegi seisukoht. Seaduse selline tõlgendus on arvatavasti võimalik, aga see ei ole ühene. Et on probleem seoses Facebooki kasutustingimustega või mitteärilise tegevuse määratlusega, see on küll usutav, aga kus allikates on need küsimused sellises võtmes välja toodud? Väide, et "üldsusele avatud koht" pole seni (piisavalt) üheseltmõistetav, peab samuti olema kellegi seisukoht. See väide on üldse kahtlane arvestades, et seaduses on eraldi lõige, kus see mõiste defineeritakse koos näidetega. (Definitsioon pole muidugi küll ammendav, aga vaevalt eeldatakse, et sellist asja peaks saama ammendavalt defineerida.)

Kui püüda asjale kõrvalt vaadata, siis Commonsi ja eriti eesti Vikipeedia reeglid on minu meelest siin sisuliselt täiesti ebaolulised. Pikne 11. mai 2015, kell 10:46 (EEST)

Autoriõiguse korral on mõistlik eeldada, et õigused on kaitstud, kui ei ole ilmne, et õiguskaitse ei kehti. FB probleemist on rahvusvaheliselt juttu olnud, Bulgaarias on üks sellekohane kohtuasigi, viidet mul praegu kohe ei ole, tuleb otsida. Sellest kõigest on pikemalt juttu nt voldikutes, mida Europarlamendis vikilobi tegijad on välja lasknud. Avaliku koha mõistet on eri riikide seadustes määratletud erinevalt, mis näitab ilmselgelt, et seda võib erinevalt mõista; paari nädala eest tuli mul vaielda kaks tundi inimesega, kelle meelest saab fraasi "üldsusele avatud koht" mõista üksnes nii, et see hõlmab ka kunstisaale ja muuseumeid. Seega ei ole põhjust eeldada, et sinu tõlgendus on ainuvõimalik. --193.40.12.44 19. mai 2015, kell 14:49 (EEST)[vasta]

Noh, üks asi on eeldada, et õigused on kaitstud ja teine asi on kindlalt väita, et õigused on kaitstud. Piiripealsematel juhtudel, kui on rohkem põhjust kahelda, kas intellektuaalse loomingu tulemus on originaalne, nagu neis näidetes, siis minu meelest pole mõistlik seda kindlalt väita. Iseasi, kui allikates on asja nii tõlgendatud ja asja esitatakse vastavalt. Ma saan aru, et kirjutaja on valinud siin Eesti kohta meelega näited, millega rõhutada õigusküsimuste segasust ja vaieldavust, aga kui sedasi väljendatakse originaalset seisukohta, siis see Vikipeediasse hästi ei sobi. Pigem valida ühesemad näited, kas või näiteks viidata Estonia juures taastamisprojekti autorite autoriõiguse asemel Wivi Lönni autoriõigusele.

Siin väidetakse praegu, et "üldsusele avatud koht", mis on Eesti autoriõiguse mõiste, pole Eestis üheseltmõistetav, küsimus pole jurisdiktsioonide vahelises erinevuses. Kui seaduses öeldakse otsesõnu, et üldusele avatud kohta on muu hulgas koht, kuhu "valdaja võimaldab sissepääsu individuaalselt" ja näitena on toodud muu hulgas näitusesaal, siis miks kunstisaal ja muuseum ei peaks olema üldsusele avatud koht? Mitte et me peaks siin omavahel selgeks vaidlema, kuidas seadust tõlgendada, selle asemel tuleks artiklis kasutada viidatavaid tõlgendusi. Pikne 19. mai 2015, kell 15:52 (EEST)

Osa probleemist on selles, et meil ei ole kohtulahendeid. mis nüansse selgitaksid (ehkki need ei ole Eesti õigussüsteemis otseselt siduvad, aga praktikas neist ikkagi tihtipeale lähtutakse). Sellistel puhkudel on võimalik tuua paralleele teiste Kontinentaal-Euroopa riikide õigusest, mille loogika võib rakenduda - ka juhtudel, mil see vähemasti osutab, et tõlgendus ei pruugi olla ühene. (Inimesed tihtipeale arvavad om intuitsioonidest lähtudes, et on, isegi kui eri inimeste intuitsioonid on vastandlikud.) Küllap saaks artikli sõnastust muidugi parandada, see on Vikipeedias loomulik, lase aga käia.

Avalike kohtadega on see lugu, et autoriõiguse seaduses on praegu juttu tõesti "üldsusele külastamiseks avatud kohtadest" koos nendesinaste näidetega, aga see on ainult praegu konkreetselt kehtiva seaduse tekst; seaduse ümberkirjutamise käigus võib see muutuda ning kui hakatakse rääkima täieliku panoraamivabaduse kehtestamisest, võib arvestada sellega, et vastuseis panoraamivabaduse kehtestamisele siseruumides on palju suurem kui tänavaruumis (nt kunstnike puhul on oluline vahe, kas vabaks lastakse vaid nende välitingimustes paiknevad teosed või ka need, mis on muuseumites ja galeriides, nende põhimõttelist innukat vastuseisu viimasele olen ise korduvalt kohanud). Enamikus riikides, kus panoraamivabadus kehtib ka ärilisele kasutusele, ei rakendata seda siseruumidele (Euroopas on eranditeks ainult Suurbritannia, Iirimaa, Austria ning osalt ka Holland), nii et juhul, kui panoraamivabaduse kehtestamine Eestis üldse kõne alla tuleb, on rahvusvaheliste analoogide taustal kahtlane, kas praegune formuleering seadusse jääb (või vähemalt ärilise kasutuse vabaduse punkti). Kui kõnelda avaliku koha mõistest laiemalt kui üksnes Eestis, siis selle tõlgendusi on tõepoolest mitmesuguseid.

Muide, panoraamivabadust käsitlevas (ja piiravas) paragrahvis 20-2 on praegu jutt "üldsusele külastamiseks avatud kohtadest", definitsioon on aga antud konkreetselt "üldsusele suunatud teoste" kontekstis. Kas see loetelu tegelikult ka 20-2 all kehtib, tõlgendatakse ilmselgelt erinevalt. Mõnes muuseumis või mõnel näitusel ei lubata pildistada (mind isiklikult on keelatud, kui tahtsin Kumus Gallen-Kallela teoseid pildistada, ehkki autor on surnud juba üle 70 tagasi). Näidete seas on nimetatud ka kino ja teater, aga mille puhul tekib küsimus kujutava kunsti määratlusest; Vikipeedias nt on öeldud "Kujutav kunst ehk figuratiivne kunst on reaalsust (inimesi, objekte, keskkonda) kujutav kunst.", nii et selle loogika järgi peaks tohtima teatrietendusi ja filme vabalt pildistada - aga sa ainult proovi. Ilmne on igatahes, et inimeste peas on asi märksa segasem kui pelgalt seadust lugedes arvata võiks, ning sellele võiks artikkel ka osutada. --82.131.27.154 20. mai 2015, kell 22:25 (EEST)[vasta]

Kogukonna otsus panoraamivabaduse piiranguga piltide kasutamiseks[muuda lähteteksti]

Artiklis on räägitud kogukonna otsusest kehtestada panormaamivabaduse piiranguga piltide kasutamiseks luba, aga selle kohta pole viidet. --Märt Põder (arutelu) 18. september 2017, kell 13:09 (EEST)[vasta]

Arvatavasti peetakse silmas vaikivat kokkulepet. Kitsendatud kujul ja konkreetsete kriteeriumite näol on seesugune kokkulepe kooskõlas Wikimedia reeglitega küll võimalik, aga kuna vaikivale kokkuleppele viidata ei saa, siis artiklis pole sellest praegu mõtet rääkida. Võib-olla saaks siin rääkida üldisemalt Wikimedia litsentsipoliitikast ja selle eranditest, aga pigem ei tundu ka see relevantne, kuna selline litsentsipoliitika seoses mittevaba sisuga ei tulene seadusest, see on lihtsalt Wikimedia valik.

Võtan terve selle lõigu välja, kuna kogu esitus on vildakas. Ei ole usutav, et vaba sisu kasutatakse lihtsalt sellepärast, et ärilise ja mitteärilise kasutuse "piir on eri jurisdiktsioonides hägune ning võiks tekitada juriidilisi komplikatsioone". Eesmärgina tuuakse reeglina välja ikka info leviku soodustamine üleüldse, vaadake või esitust vaba sisu definitsiooni preambulis. Jurisdiktsioonide vahelised erinevused võivad probleeme tekitavad igasuguste litsentside kasutamisel. Nende probleemidega on püütud arvestada näiteks nii vabade kui ka mittevabade Creative Commonsi litsentside juures, on lähtutud suurel määral rahvusvahelistest autoriõiguse lepetest jne. 193.40.12.10 18. september 2017, kell 18:18 (EEST)[vasta]

Estonia teatri pilt[muuda lähteteksti]

Kui pilt eemaldatakse Commonsist, siis võivad julgemad meist selle asendada pildiga Eesti vikist ja jätta kasutusele Mall:Panoraamivabadus (kas panna mall artikli algusse või lõppu, selle kohta ametlikku juhist pole). Võib väita, et siin on ülekaaluka avaliku huvi argument vmt. Kui olla juriidiliselt korrektne, siis tuleks see pilt kustutada ja lisada Mall:Panoraamivabadus+. --Märt Põder (arutelu) 18. september 2017, kell 15:54 (EEST)[vasta]

Artikli juurde kuuluv Euroopa kaart vajab vist uuema vastu väljavahetamist. Velirand (arutelu) 19. jaanuar 2024, kell 16:00 (EET)[vasta]

Mispoolest õieti? Commonsi andmeil on pilti viimati uuendatud 2021. aastal. --Oop (arutelu) 26. veebruar 2024, kell 16:03 (EET)[vasta]

Võib-olla ma sain siis valesti aru. Mulle tundus, et see kaart (Freedom_of_Panorama_in_Europe.svg) kajastab uuemat seisu. Velirand (arutelu) 26. veebruar 2024, kell 16:19 (EET)[vasta]