Alar Rosentau

Allikas: Vikipeedia

Alar Rosentau (sündinud 22. jaanuaril 1975 Võrus) on eesti geoloog.[1]

Elukäik[muuda | muuda lähteteksti]

Alar Rosentau on kooliõpetaja ja töölise poeg.[1]

Lõpetas 1993. aastal Friedrich Reinhold Kreutzwaldi nimelise Võru 1. Keskkooli ja 1998. aastal Tartu Ülikooli magistrikraadiga (geoloogia, 2001, TÜ), väitekiri "Looduslike ehitusmaterjalide majandus- ja keskkonnageoloogiline analüüs Võru maakonna näitel"; sai doktorikraadi (geoloogia, 2006, TÜ) väitekirjaga "Development of Proglacial Lakes in Estonia" (Tartu, 2006). Täiendas end 2003. aastal Rootsis Stockholmi Ülikooli kvaternaarigeoloogia ja loodusgeograafia osakonnas (Rootsi Instituudi stipendiaadina) ja 2006. aastal Läänemere uuringute instituudis Saksamaal Warnemündes (külalisteadur).[1]

Oli 1999. aastal Tartu Ülikooli geoloogia instituudi vanemlaborant, 2000 insener, 2001–2005 vaneminsener, 2005. aastast Tartu Ülikooli ajaloo osakonna arheoloogia õppetooli erakorraline teadur, 2007 ka geoloogia instituudi erakorraline teadur. Loeb Tartu Ülikoolis geoloogia seadusandluse ja kaevandusalade rekultiveerimise kursuseid.

Teadustöö[muuda | muuda lähteteksti]

Uurimisvaldkonnad: Läänemere ja hilisjääaegsete jääpaisjärvede paleogeograafia. Maavarade kaevandamise keskkonnamõju. Üle 20 teadustrükise.[1]

Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]

Teoseid[muuda | muuda lähteteksti]

  • Looduslikud ehitusmaterjalid Võrumaal // XXIV Eesti looduseuurijate päev. Lõuna-Eesti loodus. 2001.
  • Kuremaa järve geoloogiast (kaasautor). // XXVI Eesti looduseuurijate päev. Vooremaa loodus. 2003.
  • Simulation of the shorelines of glacial Lake Peipsi in Eastern Estonia during the Late Weichselian (kaasautorid T. Hang ja A. Miidel). // Geol. Quart. 48 (2004) 4.
  • Setomaa paekivist (kaasautor L. Ainsaar). // XXVIII Eesti looduseuurijate päev. Setomaa loodus. Tartu, 2005.
  • Fluoride levels in the Silurian-Ordovician aquifer system of western Estonia (kaasautor E. Karro). // Fluoride 38 (2005) 4.
  • Palaeogeographic reconstruction of proglacial lakes in Estonia (kaasautor). // Boreas 36 (2007) 2.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide.
  2. "Tartu Ülikooli aumärgi kavalerid". Tartu Ülikool. Vaadatud 27. oktoobril 2023.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.