Hannes Tõnisson
 | See artikkel vajab toimetamist. (Detsember 2022) |
Hannes Tõnisson (sündinud 11. juulil 1980) on eesti geoökoloog ning randade ja rannikumere geoloog.[1]
2008. aastal sai Tõnisson doktorikraadi Tallinna Ülikoolis ökoloogia erialal. Tõnisson töötab vanemteadurina Tallinna Ülikoolis loodus- ja terviseteaduste instituudi ökoloogia keskuses. Tõnissoni teadustöö põhisuunaks on randade geoloogia. Peamine uurimistegevus keskendub nii inim- kui kliimatekkelistele protsessidele, mis liigutavad ja kuhjavad setteid rannavööndis.[1] Hannes Tõnisson on üliõpilaskorporatsiooni Sakala vilistlane. Kuulub Teaduste Akadeemia Eesti Noorte Teaduste Akadeemiasse.[2]
Teadustöö[muuda | muuda lähteteksti]
Põhisuunad[muuda | muuda lähteteksti]
Tõnissoni teadustöö põhisuunaks on randade geoloogia ja dünaamika. Peamine uurimistegevus keskendub nii inim- kui kliimatekkelistele mõjuritele, mis põhjustavad muutuseid randade arengus ja tasakaalus. Käsitleb nii tänapäevaseid rannaprotsesse kui analüüsib ka nende protsesside muutuseid viimastel aastatuhandetel. Üheks olulisemaks uurimisvaldkonnaks on olnud ekstreemsete tormide mõju randade arengule ja rannikualadele. Tegeleb ka geofüüsikaliste meetodite populariseerimisega ning rakendab neid riskide hindamisel ning maandamisel.[1]
Töökäik[muuda | muuda lähteteksti]
Töötanud Tallinna Ülikooli ökoloogia instituudis assistendi ametikohal aastatel 2003–2004. Ökoloogia instituudi maastikuökoloogia osakonna teadur aastatel 2004–2011 ja vanemteadur aastatel 2012–2015. Alates 2015. aastast vanemteadur loodus- ja terviseteaduse instituudi ökoloogia keskuses.[1]
Juhendatud väitekirjad[muuda | muuda lähteteksti]
- Liis Multer, magistrikraad, 2016, (juh) Urve Ratas; Hannes Tõnisson, Kukemarjanõmmede kujunemine ja seisund Põhja-Eesti saartel, Tallinna Ülikool, Loodus- ja terviseteaduste instituut, Ökoloogia keskus.
- Triin Hansson, magistrikraad, 2013, (juh) Hannes Tõnisson, Kakumäe poolsaare randades toimuvate protsesside mõju rannajoone kvantitatiivsetele muutustele, Tallinna Ülikool, Matemaatika ja Loodusteaduste Instituut.
- Elen Neito, magistrikraad, 2012, (juh) Hannes Tõnisson, Kunda lahe rannaprotsessid mõjutatuna Kunda sadamast ja looduslikest teguritest, Eesti Maaülikool, põllumajandus- ja keskkonnainstituut, maastikukorralduse ja loodushoiu osakond.
- Katri Kartau, magistrikraad, 2011, (juh) Tarmo Soomere; Hannes Tõnisson, Valgeranna ja Pärnu vahelise randla areng, Tallinna Tehnikaülikool, TTÜ Küberneetika Instituut.
- Kait Antso, magistrikraad, 2007, (juh) Hannes Tõnisson, MAAKATTEMUUTUSTEST TÕSTAMAA JA TAGAMÕISA POOLSAAREL 20. SAJANDIL, Tallinna Ülikool.[1]
Teaduskraadid[muuda | muuda lähteteksti]
- Hannes Tõnisson, doktorikraad, 2008, (juh) Are Kont; Kaarel Orviku, Development of Spits on Gravel Beach Type in Changing Storminess and Sea Level Conditions (Kruusa-veeristikurandlates esinevate maasäärte areng muutuva tormisuse ja meretasemete tingimustes), Tallinna Ülikool.
- Hannes Tõnisson, magistrikraad (teaduskraad), 2004, (juh) Are Kont; Urve Ratas; Kaarel Orviku, Rannavööndis toimuvad protsessid Loode-Saaremaal, Tallinna Pedagoogikaülikool.[1]
Organisatsioonid[muuda | muuda lähteteksti]
Kuulus Eesti Noorte Teaduste Akadeemia asutavasse kogusse ning on selle liige. On Eesti Geograafia Seltsi liige ning on kuulunud selle ühingu juhatusse.[1]
Muu teadustegevus[muuda | muuda lähteteksti]
Oli seotud Tallinna Reidi tee ehitusprojekti tõttu teostatud uuringutega, mille käigus uuriti selle tulevase uue liiklussõlme alguses asuva Russalka kuju seisukorda. Projekti käigus kasutati Tallinna Ülikooli ökoloogia keskuse teadlaste oskusteavet ja seadmeid, et selgitada välja, kuidas on aeg kujule mõjunud ning kuidas on kuju oma graniitpostamendile kinnitunud.[1][3] Uuringu käigus selgitati välja, et kuju seisukord oli piisavalt hea, et vajada vaid iluravi.[4] Tallinna Ülikooli ökoloogia keskuse kaudu on võimalik selliseid teenuseid teistelgi kasutada.[5]
On aktiivne teaduse populariseerija, kasutades muuhulgas ökoloogia eriala populariseerimisel enda kogemust eriala praktilisel rakendamisel autorallis.[6] On osalenud Eesti Rahvusringhäälingu teadusportaali Novaatori teaduse populariseerimise loengusarjas "Ühe minuti loeng" ning "Teadlane teab". Tõnisson on pidanud kaks loengut:
- Ühe minuti loeng: Miks on Kiipsaare tuletorn vee sees?
- Teadlane teab: Miks Eesti suvi läheb aina külmemaks?
Tegevus autorallis[muuda | muuda lähteteksti]
Teostas ralliilma lühiajalisi ennustusi autoralli maailmameistrivõistlustel osalevale võistkonnale Toyota Gazoo Racing, mille koosseisu kuulus 2018-2019. aastal koos Eesti rallisõitja Ott Tänak-uga. 2020-2022. aastal Hyundai World Rally Team-ile, 2023 M-Sport-ile ja alates 2024. aastast taas Hyundai World Rally Team-ile. Tõnisson on silma paistnud edukate ning äärmiselt täpsete ilmaennustustega, kasutades nii ilmakaarte kui ka tavalisest leidlikumaid võtteid, lähedal asuvate ilmajaamade puudumisel isegi rallifännide postitatud piltide analüüsi. On pakkunud rallivaldkondades kõneainet kui spetsialist, kes ennustab ilma täpsemalt kui füüsiliselt raja ääres seisjad. Enne Toyota meeskonda ennustas ralliilma M-Spordi rallimeeskonnale, mille koosseisu pääses pärast aastate pikkust isikliku koostööd Ott Tänakuga.[7]
Vahel on tema koostatud ennustused läinud vastuollu isegi ametlike ilmajaamade prognoosidega, mis muudab tema õnnestumised veel väärtuslikumaks. Ühe värvika näitena on Tõnisson välja toonud juhtumi 2012. aasta Saksamaa MM-rallilt.
"2012. aasta Saksamaa ralli ajal viibisin Poolas, kogusin vajalikud andmed kokku ja teatasin Tänakule, et vihm ralliteedele ei jõua, saab enne otsa," meenutas Tõnisson üht värvikamat hetke, mis annab aimu, kui oluline mees on ilmavana. Peagi helistati Tõnissonile tagasi ja küsiti: "Oled ikka kindel, et rada on kuiv? Kõik teised stardivad vihmarehvidega." "Jäin endale kindlaks ja läksin muude asjatoimetuste tõttu levist välja," jätkas ta. "Ise mõtlesin, et kui eksisin, pean Poola jääma ja otsima koha, kust mind üles ei leita. Kui levisse tulin, nägin rõõmuga, et mul oli õigus: asfalt jäi kuivaks ja Tänak võitis kaks kiiruskatset." [8]
Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]
- 2002 – Tallinna Pedagoogikaülikooli üliõpilaste teadustööde konkurss, 2. koht.
- 2004 – Tallinna Pedagoogikaülikooli üliõpilaste teadustööde konkurss, 2. koht.
- 2008 – Üliõpilaste teadustööde riiklik konkurss, diplom.
- 2008 – Tallinna Ülikooli üliõpilaste teadustööde konkurss, 1. koht.
- 2016 – Tallinna Ettevõtlusameti preemia rakenduslike uurimistööde konkursil. Parim rakenduslik teadusprojekt: "Eesti siseveekogude üleujutuskaartide koostamine" .[1]
- 2018 – meeskondlik maailmameister autorallis koos Toyota Gazoo Racinguga. Ilmaprognoosid ja meteoandmestiku analüüs ning sellest lähtuvalt rehvivaliku nõustamine.
- 2020 – meeskondlik maailmameister autorallis koos Hyundai World Rally Teamga. Ilmaprognoosid ja meteoandmestiku analüüs ning sellest lähtuvalt rehvivaliku nõustamine.
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 1,6 1,7 1,8 "Hannes Tõnisson". Eesti Teadusinfosüsteem. Vaadatud 2017.
{{netiviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust:|Kasutatud=(juhend) - ↑ "Eesti Noorte Teaduste Akadeemia". Vaadatud 2017.
{{netiviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust:|Kasutatud=(juhend) - ↑ "Tellingutes Russalkat uuritakse neil päevil tolliröntgeni ja georadariga". Delfi. 11.05.2016. Vaadatud 2017.
{{netiviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust:|Kasutatud=(juhend) - ↑ Uwe Gnadenteich (26.06.2016). "Russalka sai iluravi". Postimees. Vaadatud 2017.
{{netiviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust:|Kasutatud=(juhend) - ↑ "Geofüüsikaliste ja geoakustiliste ning GIS meetodite kasutamine riskide hindamiseks ja haldamiseks". Vaadatud 2017.
{{netiviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust:|Kasutatud=(juhend) - ↑ Hannes Tõnisson (22.06.2017). "Ökoloogina ralli MM-il". Delfi Forte. Vaadatud 2017.
{{netiviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust:|Kasutatud=(juhend) - ↑ Kristjan Pihl (11.10.2017). "Ott Tänaku salarelv - isiklik ilmaennustaja". ERR Sport. Vaadatud 2017.
{{netiviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust:|Kasutatud=(juhend) - ↑ Jaan Martinson (08.04.2017). "Tänaku ja tšempion Ogier' ilmataadina tegutseb Eesti mees". Delfi Sport. Vaadatud 2017.
{{netiviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust:|Kasutatud=(juhend)