Banja Luka

Banja Luka
horvaadi, bosnia	Banja Luka
serbia	Banja Luka / Бања Лука
	Kristuse Päästja kirik
	Banja Luka lipp Banja Luka vapp
Pindala	1239 km²
Elanikke	185 042 (2013)
Koordinaadid	44° 46′ N, 17° 12′ E

Banja Luka on Bosnia ja Hertsegoviina suuruselt teine linn, Serblaste Vabariigi pealinn ja Banja Luka valla keskus.

Banja Luka geograafilised koordinaadid on 44° 46' põhjalaiust ja 17° 11' idapikkust. Kesklinn asub 163 m üle merepinna.

Linn asub Vrbasi jõe ääres 90 km kaugusel jõe lähtest. Banja Lukas suubuvad Vrbasisse Suturlija, Crkvena ja Vrbanja jõgi. Linna lähedal asub ka palju allikaid.

Banja Luka lähedal asuvad Dinaari Alpid, mille kõrgeimad tipud on Čemernica (1338 m) ja Manjača (1214 meetrit). Linn asub Banja Luka orus mägedeala ja küngasteala piiril.

Nimi[muuda | muuda lähteteksti]

Esimest korda nimetas Banja Lukat 6. veebruaril 1494 Ungari kuningas Ulászló II. Nimi tuleb kohaliku võimukandja tiitlist baan ja sõnast "luka", mis tähendab orgu või aasa. Missugust baani ja missugust orgu või aasa silmas peeti, on teadmata, kuid nimi kinnistus. Pärastpoole on rahvasuu leidnud linna nimele teisigi seletusi, kasutades sõnu "banja", mis tähendab vanni või sauna, "bajna" 'imeline' ja "luka" 'sadam'.

Ametlikult käänatakse serbia keeles linna nime nii, et esimene sõna käändub omadussõnana ja teine nimisõnana. Kõnekeeles kasutatakse linna nime liitsõnana, mille esimene pool ei käändu üldse.

Kliima[muuda | muuda lähteteksti]

Banja Lukas on soojad suved ja soojad talved. Iga kuu keskmine temperatuur on üle nulli (jaanuaris +0,8 °C). Mõnel aastal ei saja üldse lund. Kõige soojem kuu on juuli (keskmine temperatuur +21,3 °C). Aasta keskmine temperatuur on 11,1 °C.

Aastane sademete hulk on 1058 mm. Aastas on 143 sajupäeva. Kõige sajusemad kuud on juuni (120 mm) ja detsember (115 mm). Kõige kuivemad kuud on august (66 mm), september (69 mm) ning jaanuar ja veebruar (70 mm).

Rahvastik[muuda | muuda lähteteksti]

1991. aastal, enne Bosnia sõda oli linna rahvastikus serblasi 70 155 (49,03%), horvaate 15 700 (10,97%), bosnialasi 27 689 (19,35%) ja jugoslaavlasi 22 645 (15,82%). Pärast sõjas toimunud etnilist puhastust on valdav osa elanikest serblased.

Haridus[muuda | muuda lähteteksti]

Linnas asub 7. novembril 1975 asutatud Banja Luka Ülikool.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Asula pärineb Vana-Rooma aegadest, mil tänapäeva linna keskel oli Castra-nimeline kindlus. See kuulus Illüüriasse. Kui Illüüria jagati Pannooniaks ja Dalmaatsiaks, kuulus Castra viimasesse.

Slaavlased asusid piirkonda 7. sajandil, kuigi nende täpne rändetee on teadmata.

Linna vanimad säilinud hooned on 1316 rajatud õigeusu selgeltnägija Ilja klooster ja samal sajandil rajatud õigeusu Gomionica klooster. 19. sajandil rajasid linna lähedale kloostri trapistid, kes tegelevad peamiselt juustu ja õlle tootmisega. 20. sajandil rajati ka katoliiklik frantsiskaani klooster.

Osmanite riigi ajal oli Banja Luka Bosnia asevalitseja pašaluki asupaik. Kõige tuntum pašaluk Ferhat-paša Sokolović polnud türklane, vaid islamisse pöördunud serblane, õigeusu patriarhi Makarije Sokolovići vennapoeg. Tema pani aluse tänapäevasele hoonestusele, lastes ehitada üle kahesaja hoone, sealhulgas poode, viljaladusid, saunu ja mošeesid.

1579. aastal ehitatud Ferhadija mošee lasid serbia natsionalistid 1993. aastal õhku. 2001. aastal hakati seda uuesti üles ehitama.

1969. aastal tabas linna 5,4-magnituudine maavärin. 15 inimest sai surma ja üle tuhande vigastada. Linna keskel olev suur hoone, mida kutsuti Titanikuks, varises maatasa. Seda ei taastatud, vaid hoone asukoht muudeti väljakuks.

Sport[muuda | muuda lähteteksti]

Banja Lukas tegutseb mitu jalgpalli-, käsipalli- ja korvpalliklubi. Klubid kannavad nime Borac ('võitleja').

Jalgpalliklubi Banja Luka FK Borac on tulnud Bosnia ja Hertsegoviina meistriks kaks korda. Käsipalliklubi Banja Luka RK Borac on mitmekordne riigi meister ja Euroopa klubide meister hooajast 1975/76.

2002. aastast toimub linnas ATP tenniseturniir Banja Luka Challenger.