Rzeszów

Rzeszów
Rzeszów
[ ž'ešuf ]
poola	Rzeszów
ukraina	Ряшів
	Rzeszówi lipp Rzeszówi vapp
	Pindala: 116,3 km²
	Elanikke: 198 540 (30.06.2025)
	Koordinaadid: 50° 3′ N, 22° 0′ E

Rzeszów on maakonnaõigustega linn Poola lõunaosas, Podkarpacie vojevoodkonna keskus.

Koos eeslinnadega on linnas elanikke umbes 400 000.

Rzeszów asub Wisłoki jõe mõlemal kaldal.

Transport

Linn asub Lõuna-Poola maanteel, mis ühendab Krakówit Ukrainaga.^[1] Sealtkaudu kulges ka ajalooline kaubatee. Lisaks väljuvad Rseszówist maanteed lõunasse Slovakkiasse, põhja Stalowa Wola kaudu Lublinisse ning loodesse Tarnobrzegi ja Ostrowieci kaudu Radomisse.^[1]

Linnast väljub raudtee kolmes suunas: itta Przemyśli kaudu Ukrainasse, läände Tarnówi kaudu Krakówisse ja lõunasse Jasłosse. Slovakkiasse läheb raudtee suure ringiga.^[1]

Rzeszówis asub rahvusvaheline lennujaam. 2011. aasta aprilli seisuga lendavad sealt Ryanair (seitse sihtkohta Briti saartel), LOT (Varssavi ja New York), Lufthansa (Frankfurt) ja Jet Air (Gdańsk).

Kliima

Rzeszów asub parasvöötmes. Seal on mandriline kliima nelja selgesti väljakujunenud aastaajaga. Suviti on keskmised temperatuurid +18...+19,6 °C, talviti −2,1...0 °C. Aasta keskmine temperatuur on +8,9 °C.

Sademeid on aastas keskmiselt 487 mm. Kõige vihmasemad kuud on juuli (68 mm) ja juuni (60 mm), kõige kuivemad on jaanuar (22 mm) ja veebruar (23 mm).

Rzeszówi lähedal asuvad Karpaadid. Seetõttu esineb seal kuum ja kuiv tuul föön, mille kohalik nimetus on halny.

Ajalugu

Rzeszówist sai linn 1354. aastal, kui Poola kuningas Kazimierz III andis sellele Magdeburgi linnaõiguse. Sel ajal elasid linnas peamiselt ruteenid.

15. sajandi alguses hävis linn tulekahjus.

16. sajandil kasvas Rzeszów kiiresti. Linna omanik Mikołaj Spytek Ligęza laskis ehitada kiriku ja kindluse. Seejärel läks linna omandiõigus Lubomirskite suguvõsale, mis oli alates 16. sajandist aastasadade jooksul Poola üks mõjukamaid aadliperekondi. 1658. aastal asutas Jerzy Sebastian Lubomirski Rzeszówis piaristide kooli, mis oli Poolas teine keskkool. Kuid 19. sajandil hakkas Rzeszówi tähtsus vähenema ja olulisemaks muutus naaberlinn Przemyśl.

Rasketööstus hakkas linnas arenema aastal 1937, kui sinna asutati sõjatööstuse ettevõte, mis tootis suurtükke, ja teine, mis tootis Poola lennukitootja PZL jaoks lennukimootoreid.

Teise maailmasõja puhkemise ajal elas Rzeszówis umbes 14 000 juuti, mis moodustas linnaelanikest rohkem kui kolmandiku. Saksamaa okupeeris linna 10. septembril 1939 ja nimetas selle ümber Reichshofiks. Linna moodustati geto, linna lähikonda rajati kümme sunnitöölaagrit ja paljud juudid saadeti laagritesse. Getos tapeti või suri raskete olude tõttu umbes 20 000 juuti – neid viidi sinna ümberkaudsetelt aladelt tuhandete viisi juurde. Nendest juutidest, kes jäid Saksamaa kontrolli all olevale alale, elas sõja lõpuni üksnes sadakond. Neile lisandub umbes 600 juuti, kes suutsid sõja üle elada NSV Liidus. Peaaegu keegi neist ei tulnud pärast sõda linna tagasi ja enamik neist lahkus ka Poolast.

Rzeszów oli kuni 1999. aastani vojevoodkonna keskus. Seejärel toimus Poola omavalitsusreform, mille käigus liideti kokku kolm vojevoodkonda tervikuna ja kahe vojevoodkonna osad ning saadi Podkarpacie vojevoodkond. Selle suurim linn ja halduskeskus on Rzeszów, mis asub vojevoodkonna keskel. Ühtlasi on Rzeszów üks selle vojevoodkonna neljast maakonna õigustega linnast.

Rzeszówil on kümme sõpruslinna: Bielefeld (Saksamaa), Buffalo (USA), Ivano-Frankivsk (Ukraina), Klagenfurt (Austria), Košice (Slovakkia, alates 1991), Lamia (Kreeka), Lutsk (Ukraina), Lviv (Ukraina), Nyíregyháza (Ungari) ja Satu Mare (Rumeenia).