Galiitsia ja Lodomeeria Kuningriik

Allikas: Vikipeedia
Galiitsia ja Lodomeeria kuningriik
Królestwo Galicji i Lodomerii (poola)
Königreich Galizien und Lodomerien (saksa)
Королівство Галичини та Володимирії (ukraina)
17721918
Flag of Galicia-Lodomeria 1890-1918.svg Wappen Königreich Galizien & Lodomerien.png
Lipp (1890–1918) Vapp
Map of the Kingdom of Galicia, 1914.jpg
Galiitsia ja Lodomeeria kuningriigi kaart, 1914
Valitsusvorm Monarhia
Osa Habsburgide monarhia kroonimaa (1772–1804)
Austria keisririigi kroonimaa (1804–1867)
Austria-Ungari Tsisleitaania osa kroonimaa (1867–1918)
Monarh Maria Theresia (esimene, 1772–1780)
Karl I (viimane, 1916-1918)
Kuberner Johann von Persen (esimene, 1772-1774)
Karl Georg Huyn (viimane, 1917-1918)
Pealinn Lemberg
Religioon Roomakatoliku
Ukraina Kreekakatoliku
Judaism
Armeenia katoliku
Riigikeeled Saksa
1867. aastast oli valitsuse töökeeleks poola keel
Peamised keeled Vanavalgevene keel (40,2%)
Poola keel (58,6%)
Rahaühik Kulden (1772–1892)
Kroon (1892–1918)
Eelnev riik Chorągiew królewska króla Zygmunta III Wazy.svg Poola-Leedu
Flag of the Duchy of Warsaw.svg Varssavi hertsogiriik
Flag of Krakow.svg Krakówi Vabariik
Flag of Moldavia.svg Moldaavia vürstiriik
Järgnev riik Flag of Poland (1928-1980).svg Teine Poola vabariik
Flag of the Ukranian State.svg Lääne-Ukraina Rahvavabariik
Flag of Bukowina.svg Bukoviina hertsogiriik

Galiitsia ja Lodomeeria Kuningriik oli riik Galiitsias.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

1772. aastal kaotas Rzeczpospolita suurema osa Galiitsiast esimese Poola jagamise käigus Austria ertshertsogkonnale. Austria Habsburgid omandasid Galiitsia, tuginedes Ungari vanale pretensioonile selle territooriumi peale. Austria osana nimetati seda Galiitsia ja Lodomeeria Kuningriigiks kahe keskaegse idaslaavi vürstiriigi Galiitsia ja Włodzimierzi järgi.

Piirkonna tuumikala oli tuntud Puna-Vene nime all. Austria Galiitsia koosseisu lisati ka suur osa Väike-Poolast. Pealinn oli Lwów (Lemberg; praegune Lviv), kus täielikult domineeris poola aristokraatia, kuigi provintsi idaosas elasid idaslaavlased (ukrainlased ehk ruteenid, nagu Habsburgid oma riigi sisse jäävaid ukrainlasi nimetasid). Galiitsia idaosas elas ka arvukalt poolakaid ja juute. Austria Galiitsia vastliidetud lääneosas olid valdavas ülekaalus poolakad. Galiitsia oli Austria suurim kroonimaa, ja üks vaesemaid.

Kui Austria surus maha Krakówi Vabariigi iseseisvuse, läks see linn 1846 Austria Galiitsia koosseisu. 17861849 kuulus Galiitsia koosseisu Bukoviina.

Alates 1868. aastast oli Galiitsia ja Lodomeeria Kuningriik Austria-Ungari kroonimaa (Tsisleitaania) (ametlikult võrdväärne 16 ülejäänud kroonimaaga), kus ametlik keel oli poola keel.

Esimese maailmasõja ajal võitlesid Austria-Ungari ja Venemaa ägedalt Galiitsia pärast.

26. juulil 1917 sai Galiitsia ja Lodomeeria Kuningriik täiesti iseseisvaks. 1. novembril 1918 sai Lääne-Galiitsia taastatud Poola Vabariigi osaks. Ida-Galiitsia kuulutas end 14. novembril Biała Cerkiewis (praegu Bila Tserkva) koos Bukoviina ja Taga-Karpaatiaga iseseisvaks Lääne-Ukraina Vabariigi nime all.