Galiitsia ja Lodomeeria Kuningriik

Galiitsia ja Lodomeeria kuningriik Королівство Галичини та Володимирії (ukraina) Królestwo Galicji i Lodomerii (poola) Königreich Galizien und Lodomerien (saksa) 1772–1918
Lipp (1890–1918) Vapp
Galiitsia ja Lodomeeria kuningriigi kaart, 1914
Valitsusvorm	Monarhia
Osa	Habsburgide monarhia kroonimaa (1772–1804) Austria keisririigi kroonimaa (1804–1867) Austria-Ungari Tsisleitaania osa kroonimaa (1867–1918)
Monarh	Maria Theresia (esimene, 1772–1780) Karl I (viimane, 1916-1918)
Kuberner	Johann von Persen (esimene, 1772-1774) Karl Georg Huyn (viimane, 1917-1918)
Pealinn	Lemberg
Religioon	Roomakatoliku Ukraina Kreekakatoliku Judaism Armeenia katoliku
Riigikeeled	Saksa 1867. aastast oli valitsuse töökeeleks poola keel
Peamised keeled	Ukraina keel (40,2%) Poola keel (58,6%)
Rahaühik	Kulden (1772–1892) Kroon (1892–1918)
Eelnev Järgnev Poola-Leedu Varssavi hertsogiriik Krakówi Vabariik Moldaavia vürstiriik Teine Poola vabariik Lääne-Ukraina Rahvavabariik Bukoviina hertsogiriik

Galiitsia ja Lodomeeria Kuningriik oli kroonimaa Habsburgide monarhia (1867. aastast Austria-Ungari) idaosas pealinnaga Lvivis.

Ajalugu

1772. aastal kaotas Rzeczpospolita suurema osa Galiitsiast esimese Poola jagamise käigus Austria ertshertsogkonnale. Austria Habsburgid omandasid Galiitsia, tuginedes Ungari vanale pretensioonile selle territooriumi peale. Austria osana nimetati seda Galiitsia ja Lodomeeria Kuningriigiks kahe keskaegse idaslaavi vürstiriigi Galiitsia ja Volodõmõri järgi.

Asukoht tänapäevaste riigipiiride taustal.

Piirkonna tuumikala oli tuntud Puna-Vene nime all. Austria Galiitsia koosseisu lisati ka suur osa Väike-Poolast. Pealinn oli Lemberg (praegune Lviv), kus täielikult domineeris poola aristokraatia. Galiitsia idaosas olid valdavas ülekaalus ukrainlased (ehk ruteenid, nagu Habsburgid oma riigi sisse jäävaid ukrainlasi nimetasid), lääneosas poolakad. Provintsis elas ka arvukalt juute. Galiitsia oli Austria suurim kroonimaa, ja üks vaesemaid.

Kui Austria surus maha Krakówi Vabariigi iseseisvuse, läks see linn 1846 Austria Galiitsia koosseisu. 1786–1849 kuulus Galiitsia koosseisu Bukoviina.

Alates 1868. aastast oli Galiitsia ja Lodomeeria Kuningriik Austria-Ungari Austria poole (Tsisleitaania) kroonimaa (ametlikult võrdväärne 16 ülejäänud kroonimaaga), kus ametlik keel oli poola keel.

Esimese maailmasõja ajal võitlesid Austria-Ungari ja Venemaa ägedalt Galiitsia pärast.

26. juulil 1917 sai Galiitsia ja Lodomeeria Kuningriik täiesti iseseisvaks.

Ida-Galiitsia kuulutas end 19. oktoobril 1918 Lvivis koos Bukoviina ja Taga-Karpaatiaga iseseisvaks Lääne-Ukraina Vabariigi nime all.

1. novembril 1918 sai Lääne-Galiitsia taastatud Poola Vabariigi osaks.