Lviv

Allikas: Vikipeedia
(Ümber suunatud leheküljelt Lwów)
Jump to navigation Jump to search
"Lemberg" suunab siia. Teiste tähenduste kohta vaata artiklit Lemberg (täpsustus).
Lviv

ukraina Львів

Lvivi vapp
Lvivi lipp

Pindala: 171 km²
Elanikke: 727 968 (1.01.2017)[1] Muuda Vikiandmetes

Koordinaadid: 49° 51′ N, 24° 2′ E
Lviv (Ukraina)
Lviv

city-adm.lviv.ua

Lviv (ukraina Львів, poola Lwów, saksa Lemberg) on linn Ukrainas, Lvivi oblasti keskus.

Lvivi vanalinn on kantud UNESCO maailmapärandi nimistusse.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Vaade vanale Lvivile
Vaade vanale Lvivile

Galiitsia-Volõõnia vürstiriigi vürst Danilo Romanovitš rajas oma pojale, kelle nimi oli Lev (idaslaavi 'lõvi'), 1250. aastal Lvivi kohale kindluse. Aastatel 1272–1349 oli Lviv Galiitsia-Volõõnia vürstiriigi pealinn. 1356. aastal sai Lviv linnaõigused.

Aastatel 1569 kuni 1772 oli Lviv Rzeczpospolita Ruteenia vojevoodkonna pealinn.

1772. aastal kaotas Rzeczpospolita suurema osa Galiitsiast esimese Poola jagamise käigus Austria ertshertsogkonnale. 1772–1918 aastatel oli Lviv Galiitsia ja Lodomeeria Kuningriigi pealinn.

Pärast Esimest maailmasõda sai Lviv Lääne-Ukraina Rahvavabariigi pealinnaks. Kuid pärast Ukraina vallutamist Nõukogude Venemaa poolt ning 1920. aasta Nõukogude-Poola sõda vallutas Lvivi linna ja vojevoodkonna Poola ning liitis Poola riigiga, mille koosseisus need alad olid aastatel 1919–1939.

Ukraina NSV 1940. aastal pärast NSV Liidu poolt okupeeritud Poola alade (märgitud kollasega) liitmist Ukraina NSV-ga

Vastavalt Saksamaa nn Kolmanda Riigi ja NSV Liidu vahel sõlmitud Molotovi-Ribbentropi paktile tungisid Nõukogude Liidu väed 17. septembril 1939 Poola territooriumile ning hõivasid Lääne-Ukraina 8 piirkonda: Rivne oblasti, Ivano-Frankivski oblasti, Lvivi oblasti, Volõõnia oblasti, Tšernivtsi oblasti, Ternopili oblasti, Taga-Karpaatia ja Žõtomõri oblasti, mis olid läinud Poola riigi koosseisu 1920. aastal. 22. septembril vallutas Punaarmee Białystoki, Bresti ja Lvivi, mille ründamist olid Saksa väed alustanud nädal varem.

1939. aasta jaanuaris oli linna elanikkonnast (320 300 elanikku) umbes 163 tuhat poolakat, 102 tuhat juuti ja 51 tuhat ukrainlast, ehkki üldiselt Nõukogude Liidu poolt hõivatud Lvivi vojevoodkonna territooriumil moodustasid ukrainlased 63% elanikest.[2]

NSV Liidu ja lääneliitlaste sõlmitud Jalta konverentsi otsuste tulemusena kinnitati ka NSV Liidu poolt 1939. aastal vallutatud Lvivi liitmine Ukraina NSV-ga. Linna poolakatest elanikkond sunniti lahkuma Poola Rahvavabariiki.

Rahvastik[muuda | muuda lähteteksti]

2001. aasta andmetel on 88 protsenti elanikest ukrainlased, 9% venelased ja 1% poolakad. 1931. aasta rahvaloenduse andmetel moodustasid roomakatoliiklased linna elanikkonnast 50,4%, juudid 31,9%, kreekakatoliiklased 15,9% ja õigeusklikud 0,3%.[3]

Haridus[muuda | muuda lähteteksti]

1661. aastal asutatud Lvivi ülikool on Ukraina vanim ülikool.

Sport[muuda | muuda lähteteksti]

Linna edukamaid jalgpalliklubisid on Lvivi Karpatõ.

Sõpruslinnad[muuda | muuda lähteteksti]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]