Lublini kolmnurk

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Lublini kolmnurga riikide kaart

Lublini kolmnurk (leedu keeles Liublino trikampis; poola keeles Trójkąt Lubelski; ukraina keeles Люблінський трикутник, Liublinskyi trykutnyk)  on kolmepoolne platvorm poliitiliseks, majanduslikuks, kultuuriliseks ja sotsiaalseks koostööks Leedu, Poola ja Ukraina vahel,[1] mille eesmärk on toetada Ukraina integreerumist ELiga.

Lublini kolmnurga riigid on avaldanud oma toetust Ukraina territoriaalse terviklikkuse taastamisele rahvusvaheliselt tunnustatud piirides ja nõudsid Venemaa agressiooni lõpetamist selle vastu. Lublini kolmnurk toetab Ukrainale NATO tugevdatud partneri staatuse andmist ja väidab, et järgmine vajalik samm Ukrainale on NATO liikmeks saamise tegevuskava andmine.[2][3][4]

Kolmepoolne formaat põhineb kolme riigi traditsioonidel ja ajaloolistel sidemetel. Asjaomase ühisdeklaratsiooni allkirjastasid ministrid 28. juulil Poolas Lublinis.[1] Lublin valiti konkreetselt vihjena keskaegsele Lublini Liidule, mis lõi Poola- Leedu Ühenduse, mis oli tol ajal üks suurimaid riike Euroopas.

Sellise organisatsiooni loomise idee kuulub Vjatšeslav Tšornovili poolt väljendatud Adam Czartoryskile.[5]

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Leedu, Poola ja Ukraina välisministrite Linas Linkevičiuse, Jacek Chaputowiczi ja Dmytro Kuleba ühisdeklaratsioon formaadi loomise kohta allkirjastati 28. juulil 2020 Poolas Lublinis.

1. augustil 2020 kutsus Ukraina välisminister Dmytro Kuleba Valgevene välisministri Volodõmõr Makei teisele kohtumisele, mis toimub Kiievis.[6] Poolas Karpaczis 10. septembril 2020 toimunud majandusfoorumil teatas Poola välisministeeriumi idaosakonna direktor Jan Hofmokl, et tegelikult peaks Lublini kolmnurk olema Valgevenega väljak. Tema sõnul oli Minsk selle poliitilise projekti vastu algstaadiumis huvitatud, kuid muutis hiljem meelt.[7]

17. septembril 2020 toimus Ukraina, Poola ja Leedu välisministrite poolt juulis 2020 loodud Lublini kolmnurga riiklike koordinaatorite esimene kohtumine (videoformaadis). Selle kolmepoolse koostöömehhanismi koordinaatoriteks on määratud Vasyl Bodnar (Ukraina), Marcin Pszydach (Poola) ja Dalus Cekuolis (Leedu). Pooled arutasid ettevalmistusi järgmiseks Lublini kolmnurga välisministrite kohtumiseks, mis peaks minister Dmytro Kuleba algatusel toimuma Kiievis. Lublini kolmnurga üks peamisi ülesandeid peaks olema Ukraina, Poola ja Leedu tegevuse kooskõlastamine, et tõhusalt võidelda väljakutsetele ja ohtudele ühisele julgeolekule, mille hulgas on esmatähtis võidelda Venemaa hübriidohtude vastu.[8]

29. jaanuaril 2021 teatas Ukraina välisminister Dmytro Kuleba Lublini kolmnurga esimesel veebikohtumisel briifingul, et Ukraina, Leedu ja Poola pooldavad Valgevene ühinemist Lublini kolmnurgaga, kuid aeg pole veel saabunud.

"Muidugi on ilma Valgeveneta Lublini kolmnurk natuke puudulik. Tahaksime lõpuks, et demokraatlik Valgevene ühineks ja muudaks "Lublini kolmnurga" Lublini "väljakuks". Kuid selle aeg pole veel käes. Samal ajal mõistame kõik, et Valgevene olukord mõjutab mitte ainult riigi kahepoolseid suhteid naabritega, vaid ka olukorda piirkonnas tervikuna, "sõnas Kuleba Euroopa Ülemkogu esimese kohtumise kokkuvõtteks. Lublini kolmnurk.[9]

28. veebruaril 2021 sai teada, et 2021. aasta jaanuari lõpus võttis 2020. aastal valitud Valgevene president Svitlana Tikhanovska kõigepealt ühendust Ukraina välisministri Dmytro Kulebaga, kus ta kutsus meid Lublini kolmnurga kohtumisele ja ootab kutse võrguühenduseta kohtumisele hr Kuleba ja Ülemraadaga. Svitlana märkis, et soovis, et "Lublini kolmnurgast" saaks "Lublini nelik".[10]

Koostöö mehhanismid[muuda | muuda lähteteksti]

Selle Leedu, Poola ja Ukraina ühisdeklaratsiooni kohaselt peaksid osapoolte välisministrid korraldama korrapäraseid kohtumisi, eriti mitmepoolsete tegevuste valdkonnas ja valitud partnerite osalusel. Samuti korraldavad nad konsultatsioone oma riikide välisministeeriumide juhtkonna tasandil ja loovad nendes ministeeriumides esindajate seisukohad koostööks Lublini kolmnurgas.[1]

Esimesel videokonverentsi kohtumisel 17. septembril 2020 selgitasid riiklikud koordinaatorid välja Lublini kolmnurga peamised tegevused ja leppisid kokku, et tagatakse formaadi jätkusuutlik suhtlus erinevatel töötasanditel. Kohtumisel lepiti kokku Lublini kolmnurga aluspõhimõtetes ja visandati lähituleviku koostööplaanid. Üks peamisi ülesandeid peaks olema kolme riigi tegevuse kooskõlastamine, et tõhusalt lahendada meie ühise julgeoleku praegused väljakutsed ja ohud. Koostöö prioriteetsete teemade hulgas on ühine vastutegevus Venemaa hübriidohtudele, eriti võitluses väärinfo vastu. Rõhutati rahvusvahelise organisatsiooni tiheda koostöö säilitamise tähtsust.[11]

"Meid ei ühenda mitte ainult ühised väärtused ja huvid, vaid ka ühine vastutus oma riikide ja piirkonna, kus elame, tuleviku ees, mis on viimastel aastatel olnud globaalse poliitika keskmes," Vasyl Bodnar ütles.[12]

Samuti leppisid aseministrid kokku kolmepoolse temaatilise konsultatsiooni algatamises kolme riigi välisministeeriumide direktorite tasandil. Koordinaatorid pöörasid olulist tähelepanu olukorrale Valgevenes ja mõnes teises piirkonna riigis. Vasyl Bodnar avaldas tänu partneritele nende pideva toetuse eest meie riigi territoriaalsele terviklikkusele ja suveräänsusele ning toetust Venemaa agressiooni vastu võitlemisel. Samuti teavitas ta kolleege Krimmi platvormi peamistest eesmärkidest ning kutsus Poolat ja Leedut aktiivselt Krimmi deokupeerimiseks mõeldud platvormi raames koostööle.[8]

Leedu-Poola-Ukraina brigaadi sõdurid õppuse "Anaconda-2016" avatseremoonial Poolas Nova Deba katselinnas (juuli 2016)

12. oktoobril 2020 märkis Ukraina peaminister Denis Shmygal vastloodud "Lublini kolmnurga" olulisust ja kutsus Poola presidenti Andrzej Dudat selle formaati laiendama, nimelt arutama valitsusjuhtide kohtumise võimalust ". Lublini kolmnurk "formaadis visiidil Ukrainasse.[13]

27. veebruaril 2021 ütles Leedu välisminister Gabrielius Landsbergis Ukraina raadio Vabadusele, et Lublini kolmnurga algatus, mis ühendab Ukrainat, Leedut ja Poolat, toob Ukraina lähemale Euroopa integratsioonile:

"Ma arvan, et see formaat on väga kasulik. Ja ma olen kindel, et seda formaati saab laiendada, mitte ainult poliitikas. Võiksime arutada ka ühist ajalugu, geopoliitikat, majandust ja palju muud. Selline suhtlus võimaldab meie koostööd mingil määral struktureerida ... See on muidugi väga kasulik ja lähendab Ukraina Euroopa integratsiooni, "ütles ta.[14]

Samuti usub ta, et Krimmi platvormi algatus on "äärmiselt kasulik mitte ainult konkreetsete lahenduste leidmiseks, vaid ka Krimmi okupatsiooni probleemi meenutamiseks".

Algatused[muuda | muuda lähteteksti]

Embleem LitPolUkrbrig

Parlamentidevaheline assamblee[muuda | muuda lähteteksti]

Ukraina Ülemraada parlamentidevaheline assamblee, Poola Vabariigi seim ja senat ning Leedu Vabariigi seim loodi 2005. aastal kolme riigi vahelise dialoogi loomiseks parlamentaarses mõõtmes. Assamblee asutav koosolek toimus 16. juunil 2008 aastal Kiiev, Ukrainas. Assamblees on komiteed Ukraina Euroopa ja Euro-Atlandi integratsiooni, humanitaar- ja kultuurikoostöö kohta.[15]

Ühine meeskond[muuda | muuda lähteteksti]

Leedu-Poola-Ukraina brigaad on rahvusvahelise üksuse üksus, millel on ühise sõjaväebrigaadi võimalused, mis on ette nähtud iseseisvate sõjaliste operatsioonide läbiviimiseks vastavalt rahvusvahelisele õigusele või sellistes operatsioonides osalemiseks. See koosneb kolme riigi eriüksustest, mis valiti 21. Pidgali laskurbrigaadi (Poola), 80. rünnakbrigaadi (Ukraina) ja suurvürstinna Biruta Ulani (Leedu) pataljoni seast.

Leedu-Poola-Ukraina brigaad loodi kolmepoolse kaitse raames kaitsevaldkonnas 2014. aastal. Riikliku panuse andmine kõrge ettevalmistusega rahvusvahelistesse sõjalistesse koosseisudesse ( ÜRO reservlepingud, ELi lahingutaktikalised rühmad, NATO reageerimisjõud ), samuti ÜRO, EL, NATO ja teiste rahvusvaheliste julgeolekuorganisatsioonide egiidi all toimuvatesse rahvusvahelistesse rahuvalve- ja julgeolekuoperatsioonidesse - põhineb ÜRO Julgeolekunõukogu mandaadil ja juhul, kui osalevate riikide parlamendid on selle heaks kiitnud.[16]

Alates 2016. aastast on LitPolUkrbrig olnud oluline element NATO püüdlustes rakendada NATO standardeid Ukraina relvajõududes. Brigaadi põhitegevuseks on Ukraina ohvitseride ja väeosade väljaõpe nende standardite osas, operatiivülesannete planeerimine ja läbiviimine ning operatiivse valmisoleku säilitamine.

Riikide võrdlus[muuda | muuda lähteteksti]

Nimi Leedu Poola Ukraina
Ametlik nimi Leedu Vabariik Poola Vabariik Ukraina
Lipp Leedu Poola Leedu
Rahvaarv Tõus 794 329[17] Langus 383 000[18] Langus 660 982[19]
Ruut 65 300. kõige tavalisem km² (25 200 miili) 312 696 kõige levinum km² (120 733 miili) 603,628 km² (233 062 miili)
Rahvastiku tihedus 43 inimest / km² 123 inimest / km² 73 inimest / km²
Süsteem Ühene parlamendi-presidendi põhiseaduslik vabariik
Pealinnad Coat of Arms of Vilnius.svg Vilnius

- 580 020 (810 290 pealinna piirkonda)

POL Warszawa COA.svg Varssavi

- 1 783 321 (3 100 844 pealinna territooriumi)

COA of Kyiv Kurovskyi.svg Kiiev

- 2 950 800 (3 375 000 pealinna piirkonda)

Suurim linn
Ametlikud keeled Leedu keel ( de facto ja de jure ) Poola ( de facto ja de jure ) Ukraina keel ( de facto ja de jure )
Praegune valitsusjuht Peaminister Saulius Skvernalis (2016 - praegu) Peaminister Mateusz Morawiecki ( Seadus ja õigus ; 2017 - praegune) Peaminister Denis Shmygal (2020 - praegune)
Praegune riigipea President Gitanas Nauseda (2019 - praegune) President Andrzej Duda ( Seadus ja õigus ; 2015 - praegune) President Volodymyr Zelensky ( Rahva sulane ; 2019 - praegune)
Peamised religioonid Katoliiklased 77,2% , õigeusklikud 4,1% , vanausulised 0,8% , luterlased 0,6% , reformaatorid 0,2%, teised 0,9% 87,58% rooma katoliiklasi, 7,10% raske öelda, 1,28% muud usundid, 2,41% mittereligioossed, 1,63% täpsustamata 67,3% õigeusklikke, 9,4% kreeka katoliiklasi, 0,8% rooma katoliiklasi, 7,7% otsustamata kristlasi, 2,2% protestante, 0,4% juute, 0,1% budiste, 11,0% konfessioone
Rahvusgrupid 84,2% leedulasi, 7,1% poolakaid, 5,8% venelasi, 1,2% valgevenelasi, 0,5% ukrainlasi, 1,7% teisi 98% poolakad, 2% teised või pole täpsustatud 77,8% ukrainlasi, 17,3% venelasi, 0,8% rumeenlasi ja moldaavlasi, 0,6% valgevenelasi, 0,5% krimmitatarlasi, 0,4% bulgaarlasi, 0,3% ungarlasi, 0,3% poolakaid, 1,7% teisi
SKP (nominaalne)
  • Tõus 54,219 mld $ (2018)
  • Tõus 20 355 $/in (2018)
  • Tõus 585,816 mld $ (2018)
  • Tõus 15 426 $/in (2018)
  • Tõus 161,872 mld $ (2020 hinnang)
  • Tõus 3881 $/in (2020 hinnang)
Välisvõlg (nominaalne) 34,48 miljardit dollarit (2016) - 31,6% SKPst 281,812 miljardit dollarit (2019) - 47,5% SKPst 47,9 miljardit dollarit (2018) - 46,9% SKPst
SKP (PKS)
  • Tõus 107 mld $ (2018)
  • Tõus 38 751 $/in (2018)
  • Tõus 1,215 trnl $ (2018)
  • Tõus 32 005 $/in (2018)
  • Tõus 429,947 mld $ (2018)
  • Tõus 10 310 $/in (2018)
Valuuta Euro (€) - EUR Poola zlott (PLN) - PLN Ukraina grivna (() - UAH
Inimarengu indeks
  • 0,869
  • 0,774 IHDI
  • 0,872
  • 0,801 IHDI
  • 0,750
  • 0,701 IHDI

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Märkused[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 "Спільна декларація міністрів закордонних справ України, Республіки Польща та Литовської Республіки щодо заснування «Люблінського трикутника»". Міністерство закордонних справ України. 28. juuli 2020. Originaali arhiivikoopia seisuga 04.08.2020. Vaadatud 2. august 2020. 
  2. https://mfa.gov.ua/en/news/kuleba-czaputowicz-and-linkevicius-launched-lublin-triangle-new-format-ukraine-poland-and-lithuania
  3. http://urm.lt/default/en/news/joint-declaration-of-foreign-ministers-of-the-republic-of-poland-the-republic-of-lithuania-and-ukraine-on-establishing-lublin-triangle-
  4. https://www.gov.pl/web/diplomacy/meeting-of-foreign-ministers-of-poland-lithuania-and-ukraine
  5. Потрійний удар по Кремлю! Україна, Литва і Польща об‘єдналися у Люблінський трикутник YouTube'is
  6. https://www.ukrinform.ua/rubric-polytics/3074064-kuleba-zaprosiv-glavu-mzs-bilorusi-na-zustric-ministriv-lublinskogo-trikutnika.html
  7. https://www.ukrinform.ua/rubric-polytics/3097629-lublinskij-trikutnik-mav-buti-kvadratom-iz-bilorussu-mzs-polsi.html
  8. 8,0 8,1 https://www.ukrinform.ua/rubric-polytics/3101846-lublinskij-trikutnik-viznaciv-odnim-iz-prioritetiv-protidiu-gibridnim-zagrozam-rf.html
  9. https://www.radiosvoboda.org/a/news-lublinskyi-trykutnyk-bilorus/31076313.html
  10. https://nv.ua/ukr/world/countries/tihanovska-revolyuciya-v-bilorusi-prodovzhitsya-pidpilno-interv-yu-ostanni-novini-50144447.html
  11. https://www.ukrinform.ua/rubric-polytics/3101846-lublinskij-trikutnik-viznaciv-odnim-iz-prioritetiv-protidiu-gibridnim-zagrozam-rf.html
  12. https://prm.ua/protidiya-zagrozam-rosiyi-stane-prioritetom-lyublinskogo-trikutnika/
  13. https://www.radiosvoboda.org/a/news-shmyhal-duda/30889480.html
  14. https://www.youtube.com/watch?v=r-R7smbcGxg&t=431s
  15. "Двосторонні інституційні механізми". Міністерство закордонних справ України. 04.01.2013. Originaali arhiivikoopia seisuga 04.08.2020. Vaadatud 2. august 2020. 
  16. "Підписано Угоду щодо створення спільної литовсько-польсько-української бригади". Міністерство оборони України. 19.09.2014. Originaali arhiivikoopia seisuga 20.09.2014. Vaadatud 2. august 2020. 
  17. "Pradžia – Oficialiosios statistikos portalas". osp.stat.gov.lt. 
  18. demografia.stat.gov.pl/. "Population. Size and structure and vital statistics in Poland by territorial divison. As of December 31, 2019". stat.gov.pl. 
  19. "Population (by estimate) as of June 1, 2020. Average annual populations January-May 2020".