Ukraina Kreekakatoliku Kirik

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Ukraina Kreekakatoliku Kirik
Українська греко-католицька церква (УГКЦ)
Coat of arms of Sviatoslav Shevchuk.svg
Patriarh Svjatoslav (Ševtšuk)
Veebileht Українська Греко-Католицька Церква

Ukraina Kreekakatoliku Kirik (ukraina keeles Українська греко-католицька церква, lühend УГКЦ) on Püha Tooliga täielikus kommunioonis olev bütsantsi riitusega idakatoliku kirik, Roomakatoliku kiriku osa.

Ukraina Kreekakaatoliku Kirik on suurim idakatoliku kirik oma üle 5 miljoni liikmega maailmas ja kelle juht on peapiiskop Svjatoslav Ševtšuk.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Poola kuninga Zygmunt III Waza valitsemisajal 1596. aastal lepiti Kiievi Metropoolia kirikukogul Brest-Litovskis kokku 33 tingimust, mille alusel kogudused tunnistavad Rooma paavsti ülimuslikkust: teoloogilised põhimõtted, kirikuslaavi liturgilise keele säilitamine, Juliuse kalendri säilitamine kiriku tähtpäevade tähistamisel, vaimulike õigus abielule jt.

Ukraina ja Valgevene alade lõpliku liitmisega Venemaa Keisririigiga 1793. aastal kuulutas Venemaa keisrinna Katariina II välja usulise sallivuse, kuid tema järglase keiser Paul I valitsemisajaga algas uniaadikiriku (lad. Ecclesia unita) tagakiusamine.

Venemaa keisri Aleksander I valitsemisajal taasmoodustati 1806. aastal Połackis Kogu Vene Uniaatlik Metropoolia (Униатское Митрополитство Всея Руси), kuid keiser Nikolai I ajal likvideeriti see taas 1827. aastal. Ajavahemikus 1827–1839 tehti uniaadikiriku 1898 vaimulikule "ettepanek" naasta õigeusu kirikusse, millest keeldunud 593 vaimulikku saadeti Siberisse. Tegutsemist jätkas ainult uniaadikiriku Chełmi piiskopkond, mis asus Poola kuningriigis, kuid seegi suleti Varssavi kindralkubermangus 1875. aastal.

Uniaadikirik sai vabalt tegutseda Ukraina Galiitsia selles osas, mis allus Rzeczpospolita jagamise järel 1772. aastal Austria-Ungarile.

Teise maailmasõja ajal NSV Liit okupeeris Lääne-Ukraina ja Nõukogude võim likvideeris kreekakatoliku ehk uniaadikiriku Lääne-Ukrainas ja Ida-Euroopas. Galiitsias vahistati metropoliit Jossõf Slipõi ja represseeriti kõik kiriku piiskopid. Vaimuliku Gavriil Kostelniku juhtimisel 1946. aastal toimunud pseudosinodil denonsseeriti 1596. aasta Bresti unioon ning kirik tunnistati alluvaks Vene Õigeusu Kirikule. Pseudosinodi otsust mittetunnistanud vaimulikke represseeriti. Taga-Karpaatias tegutsenud uniaadikirik liideti aga pärast piiskop Theodor Romža tapmist 1947. aastal dekreediga Vene Õigeusu Kirikuga. Aastatel 19461989 oli kirik sunnitud tegutsema põrandaaluse kirikuna.

Alates 1989. aastast algab uus periood kreekakatoliku kiriku ajaloos pärast selle ametlikku tunnustamist (legaliseerimist) NSV Liidus.

Tänapäeval on selle kiriku kogudusi üle terve Ukraina ja paljudes maailma riikides, sh Eestis.

Ukraina Kreekakatoliku Kirik Eestis[muuda | muuda lähteteksti]

Eestis tegutseb 1991. aastast Tallinna Kolmekäelise Jumalaema kirikus Ukraina Kreekakatoliku Kiriku Kolmekäelise Jumalaema Kogudus Tallinnas.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]