Kokaiin

Allikas: Vikipeedia
Kokaiini valem

Kokaiin (C17H21NO4), argikeeles ka koka, on kristalliline tropaanalkaloid, mida saadakse kokapõõsa lehtedest. See on kesknärvisüsteemi stimulant (erguti) ning söögiisu vähendaja, mis loob tarbides eufoorilise heaolutunde ning kõrgenenud energiatunde.

Kokaiin oli pikka aega mediitsinilistel näidustustel kasutusel kui kohalik tuimasti, seda kasutati silma-, kurgu- ja ninaoperatsioonidel, nüüdseks asendatud sünteetiliste ainetega (novokaiin)[1]

Kokaiin võib olla psühholoogiliselt sõltuvusttekitav ning selle omamine, kultivatsioon ja levitus on üle maailma keelatud. Kokaiini regulaarsel tarvitamisel areneb välja kokainism.

Kokapõõsa lehe ergutavad omadused olid teada vanadele Peruu ja muu Kolumbuse-eelse Lõuna-Ameerika rahvastele. Lääne ühiskonnas on olnud kokaiin vastandkultuuri osaks üle sajandi; seda on kasutanud mitmed intellektuaalid, kunstnikud ja muusikud, sealhulgas Arthur Conan Doyle, Sigmund Freud ja Ulysses Grant. Mitu aastakümmet sisaldas kokaiini ka Coca-Cola.

1998. aastal kasutas kokaiini umbes 1,7 miljonit ameeriklast.[2]

Kokaiini eraldas esimest korda 1855 saksa keemik Friedrich Gaedcke. Ta nimetas selle erütroksülliiniks. Isolatsiooniprotsessi lihtsustas Albert Niemann.

Vormid[muuda | muuda lähteteksti]

  • 75% kokaiinipulber - ninna tõmbamiseks;
  • puhas kokaiinhüdrokloriid - imendub nii suu, pärasoole, peenise või tupe limaskestade kaudu;
  • freebase - suitsetamiseks;
  • crack - kokaiinipreparaat suitsetamiseks;
  • speed ball - kokaiini ja heroiini segu;
  • kokapasta - sisaldab 40 kuni 91% kokaiini.

Valikulised mõjud inimese elundsüsteemides[muuda | muuda lähteteksti]

Kokaiin stimuleerib sümpaatilist närvisüsteemi, kiirendab südamerütmi, tõstab vererõhku ja stimuleerib ka veresoonte lihaseid selliselt, et need ahenevad.

Lisaks ergutab kokaiin pea- ja seljaaju tegevust. Peaajus ahendab veresooni, stimuleerib dopamiiniretseptoreid ja blokeerib dopamiini transporterid. Kokaiin takistab närviimpulsside neuromediaatori dopamiini tagasihaaret, tugevdades heaolukeskuse tundmusi. Koka kasutamine võib tekitada väidetavalt püsiva erektsiooni, ka priapismi. Kokaiini süstijad jutustavad spontaansetest erektsioonidest ja järjestikustest orgasmidest.[3] Kokaiini, ka amfetamiini, süstimine enne suguühet lihtsustab orgasmi saavutamist ja suurendab naudingute kvaliteeti. Kuid krooniline kokaiini tarvitamine võib seksuaaldüsfunktsioone ja düsorgasmiat põhjustada.

Kliinilised mõjud[muuda | muuda lähteteksti]

Kokaiini kliinilised mõjud võib tinglikult jagada kahte rühma: tsentraalseteks ja perifeerseteks. Vastavalt jagatakse kahte rühma ka kokaiini tarvitamise tüsistused.[4]

Kokaiini tsentraalseid mõjusid tekitab virgatsainete vahetus peaajus. Nende hulka kuuluvad emotsionaalne tõus kuni eufooriani, energia juurdevoolu tunne, mõttetegevuse kiirenemine, unevajaduse vähenemine ja ärkvelolekuaja pikenemine, isu vähenemine ja füüsilise taluvusvõime suurenemine.[4] Kokaiini ja alkoholi koos manustamisel maksas moodustuv kokaetüleen ületab vere-aju barjääri ja põhjustab veel suuremat eufooriat.[5]

Kokaiini perifeerseid mõjusid tekitab virgatsainete vahetus piirdenärvisüsteemis. Nende hulka kuuluvad südamepekslemine, hingeldamine, arteriaalse vererõhu ja kehatemperatuuri tõus, higistamine ning pupillide laienemine.[4]

Kokainism[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Kokainism.

Pärast kokaiini korduvat tarvitamist virgatsainete vahetus dekompenseerub ja organism ei saa enam narkootikumi puudumisel adekvaatselt töötada. Seda nimetatakse kokainismiks. Ilmnevad unehäired ja unetus, peavalu, iiveldus, kiire väsimine, mälu ja tähelepanuvõime nõrgenemine, nohu, sagedane ninaverejooks, võimalik on isegi ninavaheseina kärbumine, lihaste tahtmatud kokkutõmbed eriti sõrmedel kuni krampideni, ärrituvus ja agressiivne käitumine, värisemine, epilepsiahood, depressioon, psühhoosid, eriti paranoia ja luulud, kompimis-, nägemis- ja kuulmishallutsinatsioonid, hingamisraskused, tserebraalne insult, südame arütmia, stenokardia ja müokardiinfarkt ning kalduvus enesetapule.[4]

Hallutsinatsioonidest on väga iseloomulik tunne, et naha all ronivad putukad. Seetõttu võib kokainisti kehal olla haavu ja sisselõikeid, mis on tehtud katsete käigus sellest tundest vabaneda.[4]

RHK-10-s klassifitseeritakse kokaiini tarvitamisest tingitud psüühika- ja käitumishäired jaotises F.14, siia kuuluvad:[F14.0] äge intoksikatsioon; [F14.1] kuritarvitamine ;[F14.2] sõltuvus; [F14.3] võõrutusseisund; [F14.4] võõrutusseisund deliiriumiga; [F14.5] psühhootiline häire; [F14.6] amnestiline sündroom; [F14.7] residuaalne või hiline psüühikahäire; [F14.8] muud psüühika- või käitumishäired; [F14.9] täpsustamata psüühika- või käitumishäire:

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Sinikka Piippo ja Ulla Salo, "Meelte ja tunnete taimed", lk 37, 2007
  2. Sinikka Piippo ja Ulla Salo, "Meelte ja tunnete taimed", lk 36, 2007
  3. Sinikka Piippo ja Ulla Salo, "Meelte ja tunnete taimed", lk 37, 2007
  4. 4,0 4,1 4,2 4,3 4,4 N. Vesselovskaja, A. Kovalenko. "Свойства, Действие, Фармакокинетика, Метаболизм. Пособие для работников наркологических больниц, наркодиспанцеров, химико-токсилогических и судебно-химических лабораторий". Moskva, Triada 2000, lk. 78–82
  5. Sinikka Piippo ja Ulla Salo, "Meelte ja tunnete taimed", lk 36, 2007

Veebiallikad[muuda | muuda lähteteksti]