Amfetamiin

Allikas: Vikipeedia
Amfetamiin
Süstemaatiline (IUPAC) nimi
 ?
Identifitseerimine
CAS-i number 300-62-9
ATC-kood N06BA01
PubChem 3007
DrugBank DB00182
Keemiline info
Keemiline valem C9H13N
Molekulmass 135.20622 g/mol
Farmakokineetiline info
Biosaadavus  ?
Metabolism  ?
Poolväärtusaeg  ?
Eritamine  ?
Terapeutilised kaalutlused
Rasedus

?

Õigusstaatus
Manustamine  ?

Amfetamiin (amphetaminum) (alfa-metüül-fenetüülamiin) on tsentraalse stimuleeriva toimega ravi- ja narkootiline aine (sümpatikomimeetikum).[1]

Amfetamiin on ka oma struktuurklassi aine, kuhu kuuluvad mitmed psühhoaktiivsed variandid, nagu MDMA (Ecstasy) ja metamfetamiin. Amfetamiin on fenetüülamiini homoloog.

Pikka aega arvati, et amfetamiin on sünteetilise pärioluga. 1997. aastal tuvastati amfetamiini, koos metamfetamiini, nikotiini, meskaliini jt alkaloididega ka Acacia berlandieri Benth. lehtedes[2].

Nimetused ja tähised[muuda | muuda lähteteksti]

CAS-i registreerimisnumber on 300-62-9. PubChemi number on 3007.

Valem: C9H13N

Farmakoterapeutiline grupp: psühhoanaleptikumid. ATC-kood: N06BA01.

Ravimina[muuda | muuda lähteteksti]

Crystal Clear app virusblue.pngSiin tutvustatakse ravimit või ravimeetodit, kuid kirjutatu pole arstlik nõuanne ning see ei asenda arsti konsultatsiooni. Vikipeedia ei vastuta iseravimise tagajärgede eest.

Ravimina on amfetamiin kasutusel humaanmeditsiinis narkolepsia, aktiivsus- ja tähelepanuhäire (RHK-10 kood F90.0) raviks ning söögiisu vähendamiseks ja kaalu langetamiseks.

Bensedriin[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Bensedriin.

Esimene nn raviotstarbeline amfetamiin oli bensedriin: (C18H28N2O4S [3] ) . Algselt kirjutati bensedriinitablette välja depressiooni (mille all peeti silmas anhedooniat) raviks. Harvardi Meditsiinikooli kliinilise psühhiaatria professori Abraham Myerson'i (1881 -1948) teooria kohaselt stabiliseeris amfetamiin kesknärvisüsteemi hormonaalset tasakaalu. Bensedriinitablettide (peamiselt 10 mg) müük kasvas 1941 $ 500000-ni. Teise maailmasõja ajal saatis amfetamiinitablette kommertsedu ja nende usutavus psühhiaatrilise retseptiravimina, vaatamata episoodilistele teadetele kuritarvitamiste kohta, tõusis (esimene “antidepressant”). 1945. aastaks tõusis Smith, Kline &French 'i (SKF; käesoleval ajal GlaxoSmithKline) amfetamiinitablettide müük tsiviilisikutele, kaasa arvatud $650000 firma uue ravimi “Dexedrine” (dekstroamfetamiin), 2 miljoni dollarini. USA ja Briti sõjavägedes varustati sõja ajal bensedriinitablettidega (peamiselt 5 mg), üldise meditsiini- ja esmaabivahendina, sõjaväelasi (USA väed lennuväelasi). Saksa ja Jaapani sõjavägedes varustati sõdureid metamfetamiiniga. Sõja lõpuks oli teenistuse käigus kuni 16 miljoni noore ameeriklase organism bensedriiniga kokku puutunud.[4]

1937. aastal manustas psühhiaater Charles Bradley Emma Pendleton Bradley Home in Providence 'is, Rhode Islandil, mille direktor ta oli, probleemseks peetavatele lastele peavalu leevendamiseks bensedriini. Juba nädala pärast märkas Bradley bensedriini saanud laste käitumises muutuseid, paranesid nende õppeedukus, sotsiaalsed interaktsioonid ja emotsionaalne vastus.

Bradley avaldas kaks uuringut. Esimese uuringu tarbeks valis ta 30 haiglas olevat last ja teise uuringu tarbeks, mis kestis 3. aastat, 100 haiglas olevat last. Uuringutes osalenud lapsed olid vanuses 5 kuni 14 aastat, enamalt jaolt poisid ja normaalse intelligentsiga. Uuringute sisuks oli tabletivormis bensedriini saanute reaktsioonide uurimine.[5][6]

Adderall[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Adderall.

Adderall on mitmeotstarbelise preparaadi, mis koosneb mitmete amfetamiinisoolade segust, toote nimetus. Adderall'i kasutatakse psühhotroopse ravimi ja narkootikumina jm.

Adderalli koostisosad: dekstroamefetamiinsulfaat, dekstroamfetamiinsahharaat, amfetamiinsulfaat ja amfetamiinaspartaat.

Adderall XR (geneeriline nimetus amfetamiin/dekstroamfetamiin) on Shire US Inc. kaubamärk.

Käesoleval on kasutatakse lapseea ATH ravis amfetamiinisoolade preparaate Adderalli kapslite näol. Ameerika Psühhiaatrite Assotsiatsioon on amfetamiini ja selle soolade toimed arvanud samaväärseks kokaiini toimetega.

Psüühika-ja käitumishäired[muuda | muuda lähteteksti]

Amfetamiin ja selle ühendid võivad vastuvõtlikel kasutajatel mitmeid psüühika ja käitumishäireid esile kutsuda. Ameerika Psühhiaatriaseltsi poolt koostatud ja väljaantud psüühiliste häirete diagnostika ja statistika käsiraamatu 5. väljaandes (DSM-V) klassifitseeritakse amfetamiini tarvitamisest tingitud psüühika- ja käitumishäired järgmiselt:

  • amfetamiini-indutseeritud ärevushäire;
  • amfetamiini-indutseeritud bipolaarne häire;
  • amfetamiini-indutseeirtud depressioon;
  • amfetamiini-indutseeritud psühhootiline häire;
  • amfetamiini-indutseeritud seksuaalne düsfunktsioon;
  • amfetamiini-indutseeritud unehäire;
  • amfetamiini intoksikatsioon;
  • amfetamiini intoksikatsioon deliiriumiga;
  • amfetamiini võõrutusseisund;
  • amfetamiini-indutseeritud obsessiiv-kompulsiivne ja sellega seotud häired;
  • täpsustamata stimulantidega seotud häire.

Amfetamiini tarvitamisest tingitud psüühika- ja käitumishäireid põhjustavad nii retseptiravimid kui illegaalselt omandatud ja manustatud amfetamiin. Lapseea ATH ravis lastele määratud ja manustatud Adderall (XR) võivad toksilisust ja psüühilisi sümtptomeid põhjustada juba 2 mg juures, norm.kogus on aga 2,5-40 mg/päevas.[7]

Uuringud[muuda | muuda lähteteksti]

Ühe Californias 1964 ja 1973 läbiviidud Multiphasic Health Checkup Cohort Exam 'i käigus uuriti 66348 osaleja käest nende amfetamiini tarbmisega seonduvat. Sooviti uurida kas nad on kasutanud amfetamiini kehakaalu alandamiseks ja teiseks kas nad tarvitasid bensedriini või deksedriini (Dexedrine). Teistkordne hindamine viidi läbi 1995. aastal. Osalejatest 1154 inimesel dianoositi uuringu lõppedes Parkinsoni tõbi. Selle uuringu kohaselt on osalejatel kes kasutasid bensedriini või deksedriini 60% suurem tõenäosus tõve tekkeks kui neil kes nimetatud aineid ei tarvitanud. Kehakaalu langetamise eesmärgil tarbitud bensedriin või deksedriin kõrgenud riski haiguse tekkeks ei tuvastatud.[8]

Legislatsioon[muuda | muuda lähteteksti]

Alates 1971. aastast on amfetamiin ja tema isomeerid ning soolad ÜRO vastava konventsiooni alusel liigitatud ainete hulka, mille kasutamine meditsiinilistel ja teaduslikel eesmärkidel on väga range kontrolli all.[9]

Neid aineid kasutatakse ka mõnuainena ning dopinguna (need kasutusviisid on illegaalsed).

Synthesis

Amfetamiini sünteesis esmakordselt aastal 1887 Rumeenia keemik Lazar Edeleanu Berliini ülikoolis. Ta nimetas selle fenüülisopropüülamiiniks.

Amfetamiini loomkatsed

Hiirtel, kellele regulaarselt amfetamiinisüste (0,4 mg/kg/päevas) tehti, vähenes tüümuse, põrna ja perifeersete T-rakkude populatsioon. Hinnanud põrna lümfoidrakkude blastogeenset vastust, tuvastati, et amfetamiin inhibeerib T-rakkude paljunemist.[10]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "Meditsiinisõnastik" 35:204
  2. BEVERLY A. CLEMENT, CHRISTINA M. GOFF ja T. DAVID A. FORBES, TOXIC AMINES AND ALKALOIDS FROM ACACIA BERLANDIER, Phytochemistry, 46. väljaanne, nr 2., lk 249-254, 1997, [2017, veebruar 26]
  3. Benzedrine,[2017, veebruar 28]
  4. Nicolas Rasmussen, PhD, MPhil, MPH, America’s First Amphetamine Epidemic 1929–1971 A Quantitative and Qualitative Retrospective With Implications for the Present, Am J Public Health. juuni 2008 ; 98(6): 974–985, doi: 10.2105/AJPH.2007.110593, PMCID: PMC2377281, [2017, veebruar 21]
  5. Madeleine P. Strohl, Bradley’s Benzedrine Studies on Children with Behavioral Disorders, Yale J Biol Med. 2011 märts; 84(1): 27–33. PMCID: PMC3064242, [2017, veebruar 5]
  6. C. Bradley, ‘The Behavior of Children Receiving Benzedrine’, American Journal of Psychiatry, 94, (1937) 577-585
  7. Amy Barnhorst, Eduardo Dunayevich jt, Amphetamine-Related Psychiatric Disorders, 3. detsember 2015, [2017, veebruar 28]
  8. American Academy of Neurology."Using amphetamines may increase risk of Parkinson's disease, study suggests." ScienceDaily. 21. veebruar 2011. [2017, märts 01]
  9. Convention on Psychotropic Substances, 1971. United Nations
  10. Freire-Garabal M, Balboa JL, Núñez MJ jt, Effects of amphetamine on T-cell immune response in mice., Life Sci. 1991;49(16):PL107-12., PMID: 1910138, [2017, veebruar 6]

Veebikirjandus[muuda | muuda lähteteksti]