Coca-Cola

Allikas: Vikipeedia
"Koka" suunab siia. Taime kohta vaata artiklit Kokapõõsas. Narkootilise aine kohta vaata artiklit Kokaiin.
Coca-Cola
Tüüp koola
Tootja The Coca-Cola Company
Päritolumaa Ameerika Ühendriigid
Tootmise algus 8. mai 1886
Värvus karamell E-150d
Maitse koolamaitseline
Variandid
Sarnased tooted

Coca-Cola ehk kokakoola (eesti kõnekeeles ka "koka" ja "koola", inglise keeles ka Coke) on karboniseeritud karastusjook, maailma populaarseim karastusjook[viide?] ning esimene ja tuntuim koolajook.

Coca-Cola ja Coke on USA ettevõttele The Coca-Cola Company (peakontor Atlantas) kuuluvad registreeritud kaubamärgid, mille all turustatakse mitut joogisorti, sealhulgas Coca-Cola Classic (klassikaline Coca-Cola) ja Coca-Cola Light. Coca-Cola logo on üks maailma tuntumaid kaubamärke ja Lääne elulaadi sümbol. Nime osa "Cola" kasutatakse ka paljude muude koolajookide nimes.

USA Georgia osariigis Atlantas valmistati Coca-Colat esimest korda 1886. aastal. Joogi leiutaja John Pemberton ei turundanud aga jooki piisavalt. Ettevõtte omanikuks sai Asa Candler, kelle asutatud ettevõte toodab seda jooki ka tänapäeval. Candleri ja tema järglaste turundusoskus tegi Coca-Cola USA ja hiljem kogu maailma populaarseimaks karastusjoogiks.[viide?]

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Coca-Cola pudeli esimene versioon (1916)
Coca-Cola villimise tehas Kanadas Montréalis (1941)

Coca-Cola leiutas ameeriklane John Stith Pemberton. 1888. aastal, veidi enne leiutaja surma, omandas apteeker Asa Griggs Candler 2300 USA dollari eest kõik Coca-Cola õigused. 1892. aastal asutas ta ettevõtte The Coca-Cola Company ning aasta hiljem lasi Candler Coca-Cola kaubamärgiga kaitsta. Varsti turustas ta oma toodet juba kogu USA-s ja 1896. aastast ka naabermaades.

Atlanta ettevõte pani varsti tööle filiaalid Los Angeleses, Chicagos, Philadelphias, New Yorgis ja Dallases.

1904. aastal lasi Candler rajada ettevõtte peakontori Candler Building, millest sai 23 aastaks Atlanta kõrgeim hoone. Peakontori vundamenti lasi Candler paigutada vaskkastikese enda portreega ja pudeli Coca-Colaga.

Algul müüdi Coca-Colat lahtiselt joogifontäänidest, hiljem aga pudelites, mille kuju on saanud kaubamärgi tähtsaks osaks. Algupärane Coca-Cola, mille retsept on jäänud saladuseks, sisaldas kuni 1903. aastani kokaiini (kuni 250 milligrammi liitri kohta)[1], tervisekaitseseaduste karmistudes oli 1906. aastaks kokaiinisisaldust vähendatud (0,16 untsi). Coca-Colat on kritiseeritud negatiivsete mõjude tõttu.[viide?] Joogi müügiedu on vahel ohustanud ka rivaalid, peamine konkurent on olnud Pepsi-Cola.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. (Wilhelm Fleischhacker, "Fluch und Segen des Cocain", Österreichische Apotheker-Zeitung (2006), 26; viidanud Ohler, 23:2017 Norman Ohler: "Patsient A. Uimastid Kolmandas Reichis" ehk ("Totale Rausch. Drogen im Dritten Reich."). Helios 2017. ISBN-10: 9949554977)

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]