Kuulmekäik

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Kuulmekäik ehk välimine kuulmekäik (ladina keeles meatus acusticus externus) on paljudel selgroogsetel peas paiknev kõrva osa, mis algab välimise kuulmeavaga ning lõppeb trummikilega.

Välimine kuulmekäik moodustub oimuluust ja kõhrest.[1] Oimuluu vastav kanal on välimise kuulmekäigu luulise osa toeseks ja kõhreline osa on kõrvalesta kõhre jätkuks.[2]

Välimisele kõhrelisele kuulmekäigule kinnitub kõrvalest (olemasolul). Kõhrelist osa vooderdav nahk on õhuke ning seda katavad karvad ja kõrvavaigunäärmed. Kõrvavaigunäärmed komplekteerivad kõrva kaitsvat nõret – kõrvavaiku (cerumen).

Välimise kuulmekäigu areng, anatoomia, morfoloogia ja patoloogia võivad erineda nii liigiti kui ka indiviiditi.

Imetajatel[muuda | muuda lähteteksti]

Inimestel[muuda | muuda lähteteksti]

Kuulmekäigu ülesanne on edasi juhtida helilainete võnkeid. Akustiliselt toimib väline kuulmekäik resonaatorina, mille maksimum on umbes 4 kHz.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "Meditsiinisõnastik" 850:2004.
  2. Meeli Roosalu."Inimese anatoomia", Kirjastus Koolibri, lk 235, 2010, ISBN 978-9985-0-2606-9.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]