Kehatemperatuur

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Kehatemperatuur ehk kehasoojus (inglise body temperature) on kontseptsioon mille kohaselt on elusorganismidel võime kontrollida nii keha soojuskadu kui ka soojusteket, ka füsioloogiline näitaja.[1][2] Arvatakse, et kehatemperatuuri tingivad kehas toimuvad ainevahetusprotsessid.[3]

Kehatemperatuur võib varieeruda nii liigiti, indiviiditi ja on sõltuvuses nii elueast, keha asendist, organismi tervislikust ja/või haiguslikest seisunditest, toitumisest ning ka pärilikkusest, aastaaegadest, ööpäeva rütmist jpm teguritest.

Poikilotermsetel organismidel nagu selgrootud ja selgroogsetest kalad, roomajad ja kahepaiksed termoregulatsioon puudub ja nende kehatemperatuur muutub koos ümbritseva keskkonna temperatuuriga.

Püsisoojastel organismidel nagu selgroogsetest linnud ja enamik imetajaid püütakse termoregulatsiooni käigus kehatemperatuuri hoida sõltumatuna ümbritseva keskkonna temperatuurist.

Roomajad[muuda | muuda lähteteksti]

Maolised[muuda | muuda lähteteksti]

Madude kehatemperatuur muutub koos ümbritseva keskkonna temperatuuriga. Hariliku rästiku kehatemperatuur kõigub looduses vahemikus 9–31 °C. Optimaalne kehatemperatuur on isastel ligi 25 °C, tiinetel emastel 28 °C. Rästikute jaoks surmavad kehatemperatuurid on 37 °C, mis toob kaasa soojakangestuse ja välistemperatuur -4 °C.[4].

Imetajad[muuda | muuda lähteteksti]

Inimesel[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Inimese kehatemperatuur.

Inimese kehatemperatuuri reguleerib hüpotalamuses paiknev soojusregulatsioonikeskus.

Inimese keskmine kehatemperatuur on 36,0–36,8 ºC.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "Meditsiinisõnastik" 337:2004.
  2. [1], Veebiversioon (vaadatud 06.12.2013) (inglise keeles)
  3. Sissekanne Eesti entsüklopeedias
  4. Andersson S, Johansson L., Cold hardiness in the boreal adder, Vipera berus, Cryo Letters. 2001 May-Jun;22(3):151-6. Veebiversioon (vaadatud 08.10.2013) (inglise keeles)