Kokapõõsas

Allikas: Vikipeedia
Kokapõõsas
Koka-punapuu illustratsioon raamatust "Köhler’s Medizinal-Pflanzen"
Koka-punapuu illustratsioon raamatust "Köhler’s Medizinal-Pflanzen"
Taksonoomia
Riik: Taimed Plantae
Hõimkond: Õistaimed Magnoliophyta
Klass: Kaheidulehelised Magnoliopsida
Selts: Malpiigialaadsed Malpighiales
Sugukond: Punapuulised Erythroxylaceae
Perekond: Punapuu Erythroxylum
Liik: Koka-punapuu
Ladinakeelne nimetus
Erythroxylum coca
Lam.
Sünonüümid

Erythroxylon coca

Kokapõõsas ehk koka-punapuu ehk koka (Erythroxylum coca) on punapuuliste sugukonda kuuluv taimeliik, mis pärineb Lõuna-Ameerika loodeosast. Kokapõõsas on tänapäeval tuntud oma alkaloidi kokaiini poolest, mida eraldatakse taime lehtedest.

Kokapõõsas meenutab laukapuud ja kasvab 2-3 meetri kõrguseks. Oksad on sirged, lehed õhukesed, rohekad ja ovaalsed. Väikestest õitest tekivad punased marjad.

Liigid[muuda | muuda lähteteksti]

Kokapõõsal on kaksteist peamist liiki ja alaliiki (Erythroxylum coca). Kaks alaliiki: Erythroxylum coca var. coca ja Erythroxylum coca var. idapu on fenotüüpiliselt sarnased. Nendega suguluses oleval, kõrge kokaiinisisaldusega kolumbia punapuul on kaks alaliiki: Erythroxylum novogranatense var. novogranatense ja Erythroxylum novogranatense var. truxillense, mis on samuti fenotüüpiliselt sarnased, kuid morfoloogiliselt eristatavad.

Kasvatamine[muuda | muuda lähteteksti]

Lehed ja marjad

Kokapõõsast kultiveeritakse madalamates kõrgustes Andide idanõlvadel. Varajasest ajast on Venezuela, Colombia, Ecuadori, Peruu, Boliivia, Brasiilia, Põhja-Argentina ja Trinidadi algasukad kasutanud kokapõõsa lehti nende ergutavate omaduste pärast.

Kokapõõsas kasvab aladel, kus toiduallikaid on vähe.

1980. aastatest on kokapõõsa kultivatsioon vastuoluline, kuna seda kasvatatakse kokaiini tootmiseks, mida kasutatakse illegaalselt mõnuainena, kuid legaalselt meditsiinis, näiteks tuimestina.

Enamikus riikides pole kokapõõsa kasvatamine lubatud. (Raal, 2010)

Kasutamine[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Kokalehed.

Kokalehti (Cocae folium) kasutatakse kas värskelt või kuivatatult droogina. Kokaiin eraldatakse kohe tootmispiirkonnas.[1]

Droog harilikult ohtlikku mürgistust ei põhjusta, küll aga teevad seda kokapasta ja puhas kokaiin. (Raal, 338:2010)

Kõrgustes kasutatakse kokalehte, et hõlbustada hingamist. Sellel on ka religioosne ja sümboolne tähtsus.

Töödeldud kokalehti eksporditakse, et valmistada koka teed ja maitseaineid (nt Coca-Cola tarbeks) või kasutada meditsiinis.

Toimeained[muuda | muuda lähteteksti]

Kokalehed sisaldavad mitmeid vajalikke toitaineid, proteiine, rasvu, süsivesikuid, kiudaineid, kaltsiumi, rauda, fosforit ja mitmeid vitamiine, nagu A-vitamiin, C- ja E-, B1-, B2- ja B3-vitamiini.

Lehtedes on kokaiini, tsis- ja trans-tsinnamüülkokaiini, bensüülekgoniini, kokamiini, tropakokaiini, valariini, hügroliini, kuskhügriini, nikotiini, rutiini, isokvertsetiini, kokatanniinhapet, metüülsalitsülaati, metanooli jpm.[2]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Ain Raal, "Maailma ravimtaimede entsüklopeedia", lk 337, 2010, Eesti Entsüklopeediakirjastus
  2. Sinikka Piippo ja Ulla Salo, "Meelte ja tunnete taimed", lk 34, 2007