Kasutaja:Mariina/Harilik sibul2

Allikas: Vikipeedia

BBCH taimede arengu astmete universaalne skaala

  • 0 Idanemine
  • Kuiv seeme (seemnekülv) , puhkepausis sibul (tippsibul, pesasibul, küüslauk)
  • Seemnete paisumise algus (seemnekülv)
  • Seemnete paisumise lõpp (seemnekülv)
  • Idujuure ilmumine seemnest (seemnekülv) ; juurestiku ilmumine (tippsibul, pesasibul, küüslauk)
  • Idulehe tungmine läbi seemnekesta (seemnekülv)
  • Tärkamine: iduleht tungib läbi mullapinna (seemnekülv); roheliste lehtede ilmumine nähtavale (tippsibul, pesasibul, küüslauk)
  • Iduleht on nähtav konksukujulisena (seemnekülv)

Konksukese faas: konksukujuline iduleht on muutunud roheliseks (seemnekülv) Piitsakese faas: iduleht on piitsakujuline (seemnekülv)

  • 1 Lehtede areng (peavõsu)
  • Piitsa faasi lõpp: iduleht hakkab surema (seemnekülv)
  • Esimene leht (˃ 3 cm) on selgelt nähtav
  • Teine leht (˃ 3 cm) on selgelt nähtav
  • Kolmas leht (˃ 3 cm) on selgelt nähtav
  • Etapid jätkuvad ...
  • Üheksa ja enam lehte on selgelt nähtavad
  • 4 Koristatavate vegetatiivsete taimeosade arenemine
  • Lehtede alused hakkavad paksenema või laienema
  • Sibul on saavutanud 30% oma lõplikust läbimõõdust
  • 10% taime lehtedest on paindunud (sibul, küüslauk)
  • 70% taime lehtedest on paindunud (sibul, küüslauk)
  • Lehed on surnud, sibul on kuiv, puhkeperioodi algus(sibul, küüslauk); kasv on lõppenud, lehtede ja sibula pikkus/diameeter on saavutanud sordiomase suuruse (porrulaugul);
  • 5 Õisiku tekkimine
  • Sibul hakkab pikenema
  • Õisikuvars on saavutanud 30% oma eeldatavat pikkusest
  • Õisikuvars on saavutanud oma lõpliku pikkuse; õietupp on suletud
  • Õietupp avaneb
  • Esimesed õie kroonlehed on nähtaval, kuid õis on veel suletud
  • 6 Õitsemine
  • Esimene õis on avanenud
  • Õitsemise algus: 10% õitest on avanenud
  • 20% õitest on avanenud
  • 30% õitest on avanenud
  • 40% õitest on avanenud
  • Täisõitsemine: 50% õitest on avanenud
  • Õitsemise lõpetamine : 70% kroonlehtedest on kukkunud või kuivanud
  • Õitsemise lõpp
  • 7 Viljade arenemine
  • Esimene kupar on moodustunud
  • 20% kupardest on moodustunud
  • 30% kupardest on moodustunud
  • 40% kupardest on moodustunud
  • 50% kupardest on moodustunud
  • 60% kupardest on moodustunud
  • 70% kupardest on moodustunud
  • 80% kupardest on moodustunud
  • Kuparde moodustumise lõpp; seemned on heledad
  • 8 Viljade ja seemnete valmimine
  • Valmimise algus: 10% kupardest on küpsed
  • Esimesed kuprad lõhkevad
  • Täisküpsus: seemned on mustad ja kõvad
  • 9 vananemine
  • Lehed ja varred hakkavad kolletuma
  • 50% lehtedest on kollased või surnud
  • Taimed on surnud
  • Seemnete koristus.
Mariina 8. august 2015, kell 07:13 (EEST) alias Простота
Mariina 8. august 2015, kell 10:45 (EEST) alias Простота
http://www.apo-rot.de/details/tendo-allium-cepa-comp-ampullen/2086974.html?_validation=232888000&_filterkat1=wala&language=uk&_command=SetUserLanguage

Regulation of Homoeopathic and Anthroposophic Medicines in Australia: lk 25 Allium cepa cat A , Allium cepa ferm 34 kateg C (No higher than 10mg per litre or kilogram Y)

Anthroposophic medicinal products
Anthroposophic medicinal products are defined according to their development, manufacture and use. They are developed in accordance to the anthroposophic knowledge of man and nature,

defined by their manufacturing procedure, that can be common to homoeopathic medicinal products (e.g. Ph. Eur. or HAB etc) or specifically anthroposophic (Anthroposophic Pharmaceutical Codex), intended for use according to the principles of Anthroposophic Medicine. Legal definitions Legal definitions can be found in the German Medicinal Products Act, Art. 4, (33) [1] and in the Swiss Law of the Swiss Institute of Medicinal Products concerning the simplified Authorisation of Complementary and Phyto Medicines, Art. 4, 2 f [2].

Germany: Medicinal Products Act (Gesetz über den Verkehr mit Arzneimitteln)
Art. 4, (33) An anthroposophic medicinal product is a medicinal product that has been developed according to the anthroposophic knowledge of man and nature and that is produced according to a homoeopathic manufacturing procedure described in the European Pharmacopoeia or in absence thereof in a pharmacopoeia officially used in the Member States or according to a special anthroposophic manufacturing procedure and that is meant to be used according to the anthroposophic principles concerning man and nature.
Switzerland: Law of the Swiss Institute of Medicinal Products concerning the simplified Authorisation of Complementary and Phyto Medicines (Verordnung des Schweizerischen Heilmittelinstituts über die vereinfachte Zulassung von Komplementär- und Phytoarzneimitteln)

Art. 4, 2 f: Anthroposophic medicinal product: Medicinal product, whose active substances are manufactured by a homoeopathic manufacturing procedure, or according to an anthroposophic manufacturing procedure described in the German Homoeopathic Pharmacopoeia or in the British Homoeopathic Pharmacopoeia or according to a special anthroposophic manufacturing procedure and that is composed and developed according to the anthroposophic knowledge of man, animal, substance and nature and meant to be used according to these principles. veebruar 2014.

Mariina 7. august 2015, kell 15:43 (EEST) alias Простота


Kas teadsid, et ...[muuda | muuda lähteteksti]

Minu meelest need asjad Vikipeediasse küll sobivad, kuigi mitte sellise pealkirja all.

  • ... 2011. aastal peeti maailma raskeimaks sibulaks pensionär Peter Glazebrooki sibulat, mis kaalus 17 naela ja 15 untsi[3]
  • ... 2012. aastal peeti maailma raskeimaks sibulaks samuti Peter Glazebrooki sibulat, mille kaal oli 18 naela ja 1 unts[4]?
  • ... 2014. aastal peeti maailma raskeimaks sibulaks Tony Glover’i sibulat, mis kaalus 18 naela 11 untsi[5]?
... värske sibul või sibulajook on küll toitvad ja võivad ka tervistavad olla, kuid ei kaitse Sind Ebola viirusega nakatumise eest? (Guineas on seda tervishoiutöötajatelt küsitud.)[6]

Õite karakteristikud=[muuda | muuda lähteteksti]

Ma pole kindel, et sellel tabelil pole Vikipeedias kohta. Tõstan selle siia. Andres (arutelu) 20. september 2015, kell 13:20 (EEST)

Ühes Indias (Lääne-Bengali osariigis) läbiviidud avamaa-katses (2009–2010 ja 2010–2011) 14 sibulasordi (igast sordist 20 seemikut) seemikutega mõõdeti sibulaõie einevaid karakteristikuid[7].


Sibulaõie karakteristikud[7]


Karakteristik


Genotüüp


Variatsioon/Viga


Päevad õisikuvarba avanemiseni


29.02**


0,32


Päevad õisikuvarba kasvust kuni esimese õie avanemiseni õisikus


11,42**


0,26


Päevad esimesest kuni viimase õie avanemiseni õisikus


11,28**


0,75


Tolmuka pikkus õite avanemisel (cm)


0,59**


0,13


Emakakaela pikkus õite avanemisel (cm)


0,05**


0,04


Päevad, mis emakakaelal kulusid tolmukaniidi pikkuse saavutamiseks


1,90**


0,32


Õietolmu läbimõõt (mikron)


1,97**


0,18


Õietolmu elujõulisus (%)


66,06**


1,37


Õietolmu idanevus (germinability) (%)


155,21**


2,82


Tolmutoru pikkus (mikron)


295,41**


6,05


    • significant at 1% level.

Õite avanemine[muuda | muuda lähteteksti]

Õite avanemine (anthesis) toimub hommikul vara, kella 6-7 vahel. Üksiku sarikaõie õite avanemine vältab ligi 4 nädalat, alates välimistest õitest ja liigub järjest keskmesse[8]. Ühes Indias läbiviidud avamaa-katses 14 sibulasordiga: 'Phule Safed', 'Pusa Red', 'N-53', 'Arka Kalyan', 'Gujarat White', 'Arka Pragati', 'Agrifound Rose', 'Agrifound Dar Red', 'Fursangi Loca', 'Phule Samarath', 'Baswant-780', 'Nasik Red', 'Agrifound Light Red', 'Sukhsagar' võttis sibulaseemikutel, mis istutatud 29-30 detsembril, esimese õie avanemine sibulala aega 26,22 kuni 32,66 päeva ja 26,22 kuni 32,66 päeva esimesest viimase õie avanemiseni õiesarikas.[7]


Juba ammu on teada (Currah ja Ockendon, 1978, Müller 1883)[9], et sibula õied on protandrilised[10] (eelisasus) – isasorganid valmivad enne emasorganeid ja emakasuue muutub vastuvõtlikuks peale õietolmu (shedding).[8]

See on kõik välja võetud, aga India kohta käib ainult osa ja miks see ei võiks sees olla? Kui jutt on kellaajast, siis tuleb muidugi täpsustada. Andres (arutelu) 22. september 2015, kell 23:18 (EEST)

Arusaamatu tabel[muuda | muuda lähteteksti]

Tõstan siia, ehk on ikka võimalik aru saada. Andres (arutelu) 20. september 2015, kell 13:25 (EEST)

Ühes 1984. aasta uuringus, uurimismaterjalina kasutati värske sibula juuremeristeemi rakke ja hiire südame müotsüüte, mõõdeti X-ray microanalysis nende ioonide ja elementide sisaldust (kogus (mmol/kg kuivkaal ± S.E.M.).[11]

Subcellular elementide koostis sibula juuretipu koore sisimas kihis
Juure kooreraku osa Rakud Na P S Cl- K Mg2+ Ca2+


Rakutuum 10 55±12 672±47 176±6 55±6 796±17 139±19 36±9


Kondenseerunud kromatiin 9 48±23 743±63 140±6 63±3 780±29 108±30 19±6


Tuumake 10 111±35 722±59 174±19 37±9 826±21 146±24 32±7


Vaba tsütoplasma 10 91±18 688±38 146±10 39±6 728±39 156±30 32±7


Külgmine rakusein 4 34±14 170±32 250±31 31±9 1476±43 63±11 107±13



Rakud[muuda | muuda lähteteksti]

Harilik sibul on eukarüootne organism.

Raku anatoomia ja talitlus[muuda | muuda lähteteksti]

Tuumas olevate tuumakeste arv pole teada, Allium cepa L. 'Francesa' sibula juurte kromsoomanalüüs fluorestsentshübridisatsioon in situ meetodil tuvastas rakutuumas maksimaalselt 2 tuumakest[12] ja 2 nucleolar chromosomes.

Tuumakeste päritolu pole selge, arvatakse et need tekivad mitoosi järgsel rRNA sünteesil kromosomaalses regioonis, mis sisaldab mitmeid rDNA geene, tuumakese organiseerimisalas (NOR).

Tuumakese suurust seostatakse tema aktiivsusega, tuumakese suurus võib varieeruda ja muutuda nii ühes ja samas rakus rakutsükli eri faasides kui ka erinevates rakkudes, nii näiteks on tuumake suurem neis rakkudes, kus toimub aktiivne valgusüntees ja mitootilist jagunemist alustavas rakus tuumakese suurus väheneb või kaob tuumake hoopis vastavalt kromosoomide kondenseerumisele ja RNA sünteesi lakkamisele. Tuumakeses toimub kogu rakus olevate ribosoomide (v.a. mitokondrite ja kloroplastide omade) formeerumine. Tuumake on seotud tuumamembraaniga.

Karüotüüp: diploidne, sibularakul on 16 (2n = 16) kromosoomi. Termini kromosoom juurutas 1888. aastal Saksa anatoom, Heinrich Wilhelm Gottfried von Waldeyer-Hartz (1836–1921).

C. Leonard Huskinsi 1948. aastal avaldatud töös Segregation and reduction in somatic tissues. I. Initial observations on Allium cepa, milles uuriti 1947. aasta novembris saagiks saadud sibula sibulat, tuvastas harilikul sibula juureraku tuumas 8 kromosoomi paari ja haploidseid rakke. Huskinsi arvates on võimalik spetsiifiliste ainete lisamisega, sibularaku jagunemisel esile kutsuda somatic reduction ('somaatilist reduktsiooni').[13]

Northern blotting analüüsi kohaselt lokaliseerub serine acetyltransferase (SAT) kodeeriva geeni SAT1 lookus 7. kromosoomis.[14]

ehk rakuskelett on valgulistest kiududest koosnev võrgustik raku tsütoplasmas. Rakuskelett on dünaamiline struktuur, mille erinevad osad on pidevas muutumises ja mille otstarve on hoida rakuorganellide paigutust, säilitada raku kuju ning võimaldada raku ja rakujätkete liikumist.[15]

Tsütoskeleti moodustavad 3 pôhilist valguliste filamentide tüüpi, mis läbivad raku tsütoplasmat:

Mitokondri maatriksis toimub TCA-tsükkel egk ensüümide katalüüsitud biokeemiliste reaktsioonide tsükkel, mis vajab hapnikku. Tsitraaditsükkel on organismide ainevahetusraja keskne protsess, sest tsükli käigus oksüdeeritakse enamik sahhariide, rasvu ja valke CO2 ja veeks, kusjuures selle käigus vabaneb suur osa organismi elutegevuseks vajalikust energiast.

käesoleval ajal on tuvastatud sibulal 3 tsütoplasma tüüpi: normaalne (N), CMS-T, CMS-S, kahte viimast rakendatakse F1 sortide aretamisel.

ehk endoplasmaatiline retiikulum on rakuorganell, mille moodustavad omavahel üheduses olevad ühekordse membraaniga ümbritsetud vesiikulid, tsisternid ja tuubulid ning nuclear envelope. Endoplasmaatilist retiikulumit seostatakse ka Golgi kompleksiga, arvatakse et paljude valkude 'viimistlus' toimub just siin.

Elektronmikroskoop-vaatluste alusel liigitatakse see kaheks: siledapinnaliseks endoplasmaatiliseks retiikulumiks ("sER" – smooth endoplasmic reticulum) ning karedapinnaliseks endoplasmaatiliseks retiikulumiks ("rER" – rough endoplasmic reticulum).[16]. hiljem on tuvastatud et neil kahel võrgustikul on erinevad funktsioonid ja seetõttu vaadeldakse neil vahel ka kahe erineva võrgustikuna.

Siledapinnalist tsütoplasmavõrgustikku
defineeritakse kui organelli, millele ei ole seotud ribosoome ja mis on tsütoplasmas üsna ühtlaselt jaotunud. Lipiidide ja hormoonide sünteesile spetsialiseerunud rakkudel on siledapinnaline tsütoplasmavõrgustik suurem.

Karedapinnalist tsütoplasmavõrgustikku
defineeritakse organellidena, mis on membraaniga seotud ribosoomide läbi ja mis viivad läbi enamikku membraani ja sekretoorsete valkude (valkude sekretsioon) biosünteesiga seotud funktsioone, kaasa arvatud valkude kokkupakkimine ja modifiseerimine. Valgusünteesile spetsialiseerunud rakkudel on karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik suurem. Elektronmikroskoobis on ta nähtav “karedana”. Ribosoomid seonduvad ERi tsütoplasmapoolsel küljel olevatele retseptoritele. Seondumine leiab aset, kui ribosoom hakkab sünteesima sekretoorset valku. Osa karedapinnalist tsütoplasmavõrgustikku on continuous tuumamembraaniga.[17]

Hariliku sibula sibula soomuste epidermirakkude ER jagatakse kolmeks piirkonnaks: perifeerne tuubulite võrgustik, tsisternid ja pikad tuubulite strands, nendes viimastes toimub sibularakus ERi liigutamine. Sibula sibulate külmtöötlemine muudan neid piirkondi drastiliselt. Tsisternid ja pikad tuubulite strands vähenevad lühikesteks ER tuubuliteks ja inhibeerub ER organelli liigutamine kaugemale. Perifeersele tuubulite ERi võrgustik külmtöötluse ajal usutavasti säilub. Eelnevalt külmutatud sibulasoomuste soojendamine käivitab ERi reorganiseerumise kolm domeeni.[18]

Erinevalt loomsetest rakkudest mida ümbritseb rakusein nimetatakse taimerakkude rakumembraanist väljapool olevat kesta rakukestaks. Rakukest annab rakule tugevuse ja kuju ning koosneb esmasest ja sekundaarsest kestast. Esmase ja teisese rakukesta moodustamisel osalevad mitmed geenid, ensüümid, valgud ja molekulid.

Sarnaselt teiste maismaataimedega sisaldab ka sibula rakukest rohkelt süsivesikuid, mis toetavad ja käituvad kaitsebarjäärina ja on signaalmolekulide ja arenguks vajalikes protsessides osalevad organellid.

Antiklinaalses rakukestas paiknevad Casary jooned, mille ülesandeks on kahjulike materjalide sisenemise juure vaskulaarsesse keskosasse ja taimetoitainete lekkimise takistamine.

Ühe uuringu tulemused võivad indikeerida, et erinevate sibulasortide, nagu näiteks Allium cepa L. 'Sturon', 'Durco', 'Hysam', 'Grano de Oro' ja 'Caribo' rakukesta süsivesikute koostis võib üsna sarnane olla[19], kuid erineda kudede lõikes.

Rakukest pakseneb seestpoolt, s.t esmane kest jääb väljapoole, sekundaarne sissepoole. Rakukesta koostematerjaliks on enamasti tselluloos, hemitselluloos või kitiin.

Rakukesta mehaaniline tugevus võimaldab taimerakul viibida hüpotoonilises keskkonnas (soolade kontsentratsioon väljaspool rakku on madalam kui raku sees).

Esmane rakukest

Esmase rakukestal on taime elutsüklis tähtis roll. Esmane rakukest on dünaamiline organell, mis koosneb valdavalt pektiinidest, hemitselluloosidest ning tselluloosist, on elastne ega takista rakkude kasvamist. Esmane rakukest on paiguti õhem ja seda läbivad plasmodesmide kanalid.[20]

Sibula esmase rakukesta koostisosadeks on galaktaan (polüsahhariid) ja ksüloglükaan (hemitselluloos).[21]

Teisene ehk sekundaarne rakukest

Sekundaarse kesta kujunemine saab tõenäoliselt alata peale raku 'kasvamist' (increase); tselluloos pooriväljadele ei ladestu, tekivad poorid. Teisene rakukest erineb esmasest rakukestast nii keemilise koostise kui struktuuri poolest.

Rakukesta geenid, valgud, ensüümid

Teisese rakukesta tselluloosi biosünteesis osalevaid geene seostatakse ja ka ksülaani, mis on teisese rakukesta koostisosa, sünteesiga.

on koondnimetus mitte-ensümaatiliste valkude kohta, mis paiknevad ja talitlevad rakukestas. Nende ülesanneteks on rakkude kasvu, tolmutoru, emakasuudme ja meristeemi talitluses osalemine;

  • xyloglucan endotransglucosylase/hydrolase
  • pectin methylesterases
  • hydroxyproline-rich glycoproteins (HRGPs) jpt.

on rakukesta läbivad dünaamilised membraaniga ümbritsetud struktuurid - kanalid, mis ühendavad taimeraku protoplaste naaberrakkude tsütoplasmaga. Elava sibularaku sees toimuva transpordi vahendajatena, mida mõjutavad paljud sisemised ja välimised tegurid, võimaldavad need teatava suurusega (tüüpiline läbilaskesuurus <1 kDa) ioonidel ja molekulidel vahetult ühest rakust teise liikuda.

Rakke ühendab rakuvaheaine.

Liigid[muuda | muuda lähteteksti]

Hariliku sibula maa-alust võrset katab sibula epidermis, mis koosneb sibula epidermirakkudest. Epidermis katab ka sibulalehti, -varsi ja teisi organeid.

Epidermises paiknevad lisaks sibula epidermirakkudele ka sulgrakud (mis paiknevad õhulõhede ümber ja mille funktsiooniks on gaasivahetuse kontroll), õhulõhed, subsidiary cells, mature cells, short cells, parenchyma cells. Juurestiku arenemisel mängivad rolli peamiselt kaks epidermist pärinevat rakutüüpi root hair cells ja non-hair cells.

Juuri kattev hypodermis koosneb ühest hypodermal cells- kihist.


Alamliigid[muuda | muuda lähteteksti]

Selle alajaotuse all oli GBIF Backbone Taxonomy. Andres (arutelu) 22. september 2015, kell 22:12 (EEST)

Oli täpsustamata viide Kazakovale. Andres (arutelu) 22. september 2015, kell 22:20 (EEST)

Lämmastik[muuda | muuda lähteteksti]

Oli niisugune lause sibula kohta:

Sibula mitte-proteinogeenseid aminohappeid, nagu alliini ja selle derivaate ei seota valkudesse, vaid hüdrolüüsitakse kudede kahjustumise korral alliin lyase poolt allitsiiniks. Alliini võib seega pidada eelformeerunud kaitseühendiks.

Andres (arutelu) 22. september 2015, kell 22:44 (EEST)

Kaltsium[muuda | muuda lähteteksti]

Katses Ca2+ liikumise uurimiseks kasutati 6 kuud pärast sibulakorjet puhkefaasist väljuvaid ja pealseid ning juuri ajavate Allium cepa L. 'Ebeneezer'i sibulate, mida oli eelnevalt 12 päeva kasvuhoones pottides kasvatatud, juuri (pikim 16 cm).


Tulemused indikeerivad, et viiruga juureosas liikus Ca2+ transpiratsioonivoolul läbi endodermi. 24-tunnise töötlemise jooksul kasvasid juuretipud keskmiselt 3 mm. Sibulajuure 'noortsoonis' (young zones) – 15 ja 40 mm vahe juuretipust, kus mõlemad, endoderm ja varased metaksüleemi sooned, olid arenenud, liikus radioaktiivne 45Ca2+ võrsesse.[22]

See jutt käib sibula kohta, iseasi, kas see teistel taimedel on oluliselt teisiti. Andres (arutelu) 22. september 2015, kell 22:48 (EEST)

Vähemalt osa sellest materjalist (Meghani jt artikkel) käib konkreetselt (kuigi võib-olla ainult näitena) sibula kohta:

Sarnaselt teiste essentsiaalsete ioonidega imetakse Ca2+ juurtesse ja see liigub radiaalselt läbi epidermi, eksodermi (kui olemas), kesmise koore, endodermi, kesksilindri välimise kihi (peritsükkel) ja võib-olla et ka läbi ksüleemi parenhüümi enne kui siseneb tracheary elements (TE)luumenisse.


Kuid Ca2+ liikumist läbi ekso- ja endodermi tsütoplasma, ka Caspary joonte, peetakse ebatõenäoliseks.


Clarkson (1991) on pakkunud välja mudeli, mille kohaselt Ca2+ liigub läbi endodermaalse tsütoplasma: ioonid sisenevad läbi plasmalemmas olevate Ca2+ kanalite Caspary joonte koore poolse osa kaudu ja pumbatakse plasmalemma Ca2+-ATPaasi läbistele poolele. Cholewa ja Petersoni (2004) järgi, oli noorte juurte stele sse transporditud Ca2+ kogus 26,7 nmol (juure pikkus 10 mm)−1 24 h−1. Küpsema juures tsoonis oli see vähenenud aga 8,7 nmol (juure pikkus 10 mm)−1 24 h−1.[23]

Andres (arutelu) 22. september 2015, kell 22:56 (EEST)

Fosfor[muuda | muuda lähteteksti]

Lisalugemist: Arlen Frank, "Chemistry of Plant Phosphorus Compounds",

See käib sibula kohta. Andres (arutelu) 22. september 2015, kell 23:01 (EEST)

Õisikuvarb[muuda | muuda lähteteksti]

Ühes Indias läbi viidud avamaa-katses sibuaseemikutega, kes käitusid lühipäevaga vastavuses ja õisikuvarba kasvu indutseerisid temperatuurid 25,350/11,740 C päev/öö. Seemikute ümberistutamisest õisikuvarba moodustumiseni võttis, katses 14 sibulaliigiga, keskmiselt aega 26,22 kuni 32,47 päeva.[7]

Andres (arutelu) 22. september 2015, kell 23:24 (EEST)

Sibula sibula biomolekulid[muuda | muuda lähteteksti]

Flavonoidid

Sibula sibulate flavonoidide sisaldus on varieeruv ja sõltub nii sordist, kasvatamisest, kasvuaja meteroloogilistest kui ka sibulakorjele järgnenud hoiustamistingimustest.

Uuringu eesmärgiks oli iseloomustada kahe Póvoa do Varzim'is (Portugali loodeosas) sibulasordi ‘Branca da Póvoa’ (valge) ja ‘Vermelha da Póvoa’ (punane), flavonoidide sisalduse varieeruvust aastate: kevad-suvi 2004, 2005, 2006, 2007 ja 2008 lõikes, Kasutades HPLC-DADi. Mõlema sordi eamisteks flavonoolideks olid kvertsetin 3,40-diglükosiid ja kvertsetiin 40-monoglükosiid.

Flavonoidid (C6–C3–C6) on sibula peamised fenoolid, mis liigitatakse erinevatesse alamklassidesse (flavones, flavanones, flavonols, isoflavones, flavanonols, flavanols, chalcones ja antotsüaniidid). Antotsüaniide on tuvastatud üksnes punastes sibulates.

Sibulad istutati märtsis ja korjati juulis, kui 60% sibulapealsetest olid maha vajunud. Sibula sibulatel lasti 10 päeva enne analüüside tegemist 'puhata'. Meteoroloogiliste andmetena kõikide katseaaastate lõikes kasutati Pedras Rubras'e (Institute of Meteorology of Portugal) ilmajaama andmeid.

Flavonoidide sisalduse määramiseks kasutati mõlemast sordist 30 sibulat ja nendest valiti 10 sibula sibulat keskmise kaaluga 67 ja 150 g, punased ja valged sibulad vastavalt ja neid analüüsiti individuaalselt. Igalt sibulalt eemaldati koor ja tükeldati pikuti neljaks, igast neljandikust võeti 15 g näidis, mis koheselt homogeniseeriti 1200 rpm 3 min 25 ml metanoolis:metaanhappes:vees (MFW; 50:5:45; v:v:v) ja stabiliseeriti 2 g l 1 tertbutylhydroquinone. Homogenaati raputati 15 minutit shakeris ja tsentrifuugiti. Iga homogenaati ektraheeriti 3 korda ja lahjendati koguseni 60 ml. Kõrgsurvevedelikkromatograafia mõõtmised teostati Thermo Separation Products (TSP) P2000 binaarse pumbaga, mis oli varustatud TSP AS1000 autosampler i, TSP SCM1000 (vacuum membrane degasser) ja UV6000LP (diode array detector(DAD)). Kromatograafilsied andmed koguti ja töödeldi Chrom-Quest tarkvaraga (versioon 2.51.).[24]


Minu meelest läks siit liiga palju allikaid välja. Ma ei saa ka aru, miks siselinke nii palju pidi välja võtma. Andres (arutelu) 6. juuli 2016, kell 15:03 (EEST)


Umbrohutõrjevahendid:

nii näiteks soovitatakse Põhja-Carolina osariigis mansutada Paraquat 'i, glüfosaati, Bensulide 'i, DCPA-d, Pendimethalin 'i, Dimethenamid i, Oxyfluorfen i, Flumioxazin i, Fluazifop 'i, Sethoxydim 'i, Clethodim 'i ja Carfentrazone 'i.

Andres (arutelu) 10. juuli 2016, kell 10:53 (EEST)

Välja võetud:

Rasvhapped
Rasvhappe nimetus, C:D Väärtus
100 g kohta
Ühik
*Total saturated fatty acids 0,042 g
*Müristiinhape, 14:0 0,004 g
*Palmitiinhape, 16:0 0,034 g
*Steariinhape, 18:0 0,034 g
*Total monounsaturated fatty acids 0,013 g
*undifferentiated Oleiinhape, 18:1 0,013 g
*Total polyunsaturated fatty acids 0,017 g
*undifferentiated Linoleiinhape, 18:2 0,004 g
Kollase sibula toiteväärtus 2000-kilokalorise menüü korral

[25]:

Toiteväärtus
Toitaine ja/või energeetiline väärtus
100 g kohta/osakaal
Värske sibul passeeritud kollane sibul Noorsibulad (pealsed) Ühik
food energy 40,0 / 2% 132,0 / 7% 25,0 / 1% (kalorsus/ % Daily Value ('päevane toitainete väärtus')
Süsivesikud 9,3 / 3% 7,9 / 3% 5,6 / 2% (g / % DV)
Rasvad 0,1 / 0% 10,8 / 17% 0,1 / 0% (g / %DV)
Valgud 1,1 / 2% 0,9 / 2% 1,8 / 4% (g / %DV)
Kaltsium 23,0 / 2% 20,0 / 2% 61,0 / 6% (g / %DV)
Fosfor 29,0 / 3% 33,0 / 3% 33,0 / 3% (mg / %DV)
Raud 0,2 / 1% 0,3 / 1% 1,9 / 11% (mg / %DV)
Kaalium 146 / 4% 133,0 / 4% 260 / 7% (mg / %DV)
A-vitamiin 2,0 IU - 4000 IU / 80% (IU)
C-vitamiin 7,4 / 12% 1,8 / 3% 45,6 / 76% (IU)
B6-vitamiin 0,1 / 6% 0,2 / 10% 0,1 / 3% (IU)
B12-vitamiin 0,0 / 0% - 0,0 / 0% (IU)
B1-vitamiin 0,0 / 3% 0,0 / 3% 0,1 / 5% (mg / %DV)
B2-vitamiin 0,0 / 2% 0,0 / 2% 0,1 / 8% (mg / %DV)
Tuhk 0,4 0,4 0.7 (g / %DV)

Eesti toitumis- ja toidusoovitused on toitainete põhised ega sunni inimesi toitaineid tarbima allikapõhiselt.

Sibula maitse sõltub sordist ja kliimast[26].

Mitte kõiki sibulatoite ei peeta samaväärseteks, nn F-sibulatoidud (Fast food kiirtoidud sibulast) võivad olenevalt valmistamismeetoditest (näiteks 'rääsunud' loomset päritolu rasvaines praetuna) ka ebatervistavaid toimeid koguda.

Hariliku sibula sibula mõju sööja uriinile on täheldatud juba ammu.

Macquer ja Keir täheldasid (1777) aga sibula järele lõhnavat uriini ka peavalude ja halva seedimise all kannatavate melanhoolse ja hüsteerilise temperamendiga inimestel.[27]

Rohkelt sibulat toidus avaldab mitmeid toimeid ka inimese kehavedelikele (näiteks erituvad toimeained rinnapiima) ja muudab uriini lõhnavaks, see on osa sibulas leiduvate ainete, mis ka sibulalõhna tekitavad, toimetest ja seetõttu ei peeta vajalikuks kaasajal arsti poole pöördumist.

Kui aga naise tupeeritis, eriti pärast suguühet, muutub sibulalõhnaliseks, siis võib see olla bakteriaalse vaginoosi sümptom ja võib vajada günekoloogi konsultatsiooni.[28]

Andres (arutelu) 10. juuli 2016, kell 11:02 (EEST)

  1. Thomas Jefferson's Legacy in Gardening and Food, veebiversion (vaadatud 8.08.2015)
  2. Red Wethersfield Onion Seeds (Allium cepa cv.), veebiversion (vaadatud 8.08.2015)
  3. MARK BRANAGAN, Pensioner grows world's biggest ever onion...a 17lb Pensioner grows world's biggest ever onion...a 17lb 15oz whopper, 17. september 2011, vaadatud 21.07.2015)
  4. MARIO LEDWITH, Now that's eye-watering! Gardener produces onion weighing 18lb and smashes the world record, 14. september 2012, vaadatud 21.07.2015)
  5. Metro News Reporter, http://metro.co.uk/2014/09/18/new-worlds-biggest-onion-is-an-eye-watering-sight-4874389/ New World’s Biggest Onion is an eye-watering sight, 18. september 2014, vaadatud 21.07.2015)
  6. Smitha Mundasad, Ebola virus: busting the myths, Health reporter, BBC News, 22. september 2014,(tarve 20.08.2015)(inglise keeles)
  7. 7,0 7,1 7,2 7,3 C Karak ja P Hazra, Floral biology of onion construed as an annual crop for seed production, Vegetable Science (2012) 39 (2) : 161-164, september, 2012 Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt; nime "Floral biology of onion" on määratud mitu korda erineva sisuga.
  8. 8,0 8,1 Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega The pollination biology on ilma tekstita.
  9. LESLEY CURRAH ja D. J. OCKENDON, PROTANDRY AND THE SEQUENCE OE ELOWER OPENING IN THE ONION {ALLIUM CEPA L.), National Vegetable Research Station, Wellesboume, Warwick, 17. jaanuar 1978)
  10. Eesti entsüklopeedia, protandria,(tarve 19.08.2015)
  11. Ivan L. Cameron, Keithley E. Hunter, THE SUBCELLULAR CONCENTRATION OF IONS AND ELEMENTS IN THIN CRYOSECTIONS OF ONION ROOT MERISTEM CELLS. AN ELECTRON-PROBE EDS STUDY, J. Cell Sci. 72, 295-306 (1984),(tarve 18.08.2015) (inglise keeles)
  12. Panzera jt, Nucleolar organizer expression in Allium cepa L. chromosomes., Chromosoma. 1996 juuli;105(1):12-9, (vaadatud 9.08.2015)
  13. C. Leonard Huskins, Segregation and reduction in somatic tissues. I. Initial observations on Allium cepa, 1948, J. Hered., veebiversioon (tarve 18.08.2015)(inglise keeles)
  14. McManus MT jt, Molecular and biochemical characterisation of a serine acetyltransferase of onion, Allium cepa (L.)., Phytochemistry. juuni 2005;66(12):1407-16, (vaadatud 8.08.2015)
  15. "Meditsiinisõnastik" 641:2004.
  16. 16,0 16,1 Alberts, Bruce; et al. (2008). Molecular Biology of the Cell (5th ed.). New York: Garland Science. ISBN 978-0-8153-4105-5. {{cite book}}: et al.-i üleliigne kasutus kohas: |last2= (juhend) Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt; nime "Alberts" on määratud mitu korda erineva sisuga.
  17. Yoko Shibata, Gia K. Voeltz, Tom A. Rapoport,“Rough Sheets and Smooth Tubules", Cell, 126. väljaanne, nr 3, 11. august 2006, lk 435–439, (vaadatud 9.08.2015)
  18. Quader H, Hofmann A, Schnepf E., Reorganization of the endoplasmic reticulum in epidermal cells of onion bulb scales after cold stress: Involvement of cytoskeletal elements., Planta. veebruar 1989 ;177(2):273-80. doi: 10.1007/BF00392816, (vaadatud 9.08.2015)
  19. A. Ng, A.C. Smith, K.W. Waldron, Effect of tissue type and variety on cell wall chemistry of onion (Allium cepa L.), Food Chemistry, 63. väljaanne, nr 1, september 1998, lk 17–24, veebiversioon (tarve 29.08.2015)(inglise keeles)
  20. Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega Toomas Kukk on ilma tekstita.
  21. Anwar T. Mankarios, Michael A. Halla, Michael C. Jarvis, David R. Threlfall, John Friend, Cell wall polysaccharides from onions, Phytochemistry, 19. väljaanne, nr 8, 1980, lk 1731–1733, veebiversioon (tarve 29.08.2015)(inglise keeles)
  22. Ewa Cholewa ja Carol A. Peterson, [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC419852/ Evidence for Symplastic Involvement in the Radial Movement of Calcium in Onion Roots], Plant Physiol. aprill 2004 ; 134(4): 1793–1802., doi:10.1104/pp.103.035287, PMCID: PMC419852, (vaadatud 8.08.2015)
  23. Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega Meghan on ilma tekstita.
  24. A.S. Rodrigues, M.R. Pérez-Gregorio, M.S. García-Falcón, , J. Simal-Gándara, D.P.F. Almeida, Effect of meteorological conditions on antioxidant flavonoids in Portuguese cultivars of white and red onions, Food Chemistry 124 (2011), 303 – 308, veebiversioon (tarve 7.10.2015)(inglise keeles)
  25. Onion General Information and Agronomic Aspects, (vaadatud 15.08.2015)
  26. "Maailma toiduainete entsüklopeedia", Tea Kirjastus, Tallinn, lk 36, 2006
  27. Pierre Joseph Macquer, James Keir, "A Dictionary of Chemistry: Containing the Theory and Practice of that "..., 3. köide London 1777, vaadatud 28.07.2015)
  28. Clara L. Bacterial Vaginosis: Symptoms, Risk & Treatment, vaadatud 28.07.2015)