Kitiin
Kitiin (C8H13NO5)n on pikk biopolümeer, polüsahhariid, koosneb N-atsetüülglükosamiinijääkidest, mis on ühendatud β(1→4) glükosiidsidemetega. Struktuurilt sarnaneb kitiini molekul tselluloosiga, kuid glükoosijäägis 2-hüdroksürühma asemel esineb N-atsetüülrühm.
Kitiin on veeslahustumatu.
Kitiin on looduses laialt levinud. See on seente rakukesta ning putukate, lülijalgsete ja vähilaadsete välisskeleti peamine komponent. Kitiini leidub ka käsnades, molluskites, ainuõõssetes ja rõngussides[viide?].
Looduslikult laguneb kitiin teadaolevalt üksnes mõnede ensüümide mõjul, millest tuntum on kitinaas.
Kitiini osaliselt või täielikul desatsetüleerimisel leelisega tekib kitosaan, mis lahustub happelistes vesilahustes aminorühma protoneerimise tõttu.
Kitiini ja kitosaani koostise määras Šveitsi keemik Albert Hofmann 1929. aastal[1].
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Karrer, P & Hofmann, A. Polysaccharide XXXIX. Über den enzymatischen Abbau von Chitin und Chitosan I. Helv. Chim. Acta, 1929, 12(1), 616–637. doi:10.1002/hlca.19290120167