Tsütoskelett

Allikas: Vikipeedia
Eukarüootsete rakkude tsütoskeletid. Aktiinifilamendid on tähistatud punasega, mikrotuubulid rohelisega ja rakkude tuumad sinise värviga

Tsütoskelett ehk rakuskelett on valgulistest kiududest koosnev võrgustik raku tsütoplasmas, mille otstarve on hoida rakuorganellide paigutust, säilitada raku kuju ning võimaldada raku ja rakujätkete liikumist.[1]

Tsütoskelett koosneb kolme tüüpi kiududest: mikrofilamentidest ehk aktiinfilamentidest (läbimõõt 6–7 nm), intermediaarfilamentidest (läbimõõt 8–10 nm) ja mikrotuubulitest (läbimõõt 15–20 nm).[2] Tsütoskeleti mõiste võttis kasutusele Paul Wintrebert aastal 1931. Rakuskelett on dünaamiline struktuur, mille erinevad osad on pidevas muutumises.

Tsütoskeletil on raku füsioloogias mitu funktsiooni. Rakuskelett annab rakule kuju ja võimaldab vastu panna füüsilisele deformatsioonile. Läbi interaktsiooni rakuvälise sidekoega võimaldab rakuskelett stabiliseerida kudesid. Tsütoskelett moodustab rakusisese maatriksi, mis on oluline rakusisesel signaaliülekandel ja rakusisese transpordi organiseerimisel. Sellele lisaks täidab tsütoskelett rakütsüklis veel mitut rolli, sealhulgas kromosoomide eraldumisel mitoosis ja meioosis ning tsütokineesis (emaraku tsütoplasma eraldamisel kaheks tütarrakuks). Tsütoskeletil on ka mitu erirolli kindlat tüüpi rakkudes: lihasrakkudes näiteks võimaldavad aktiinfilamendid läbi oma interaktsiooni müosiiniga vahendada lihasraku kontraktsiooni. Rakuskelett võimaldab ka rakkudel oma keskkonnas liikuda läbi eriotstarbeliste strukutuuride moodustamise (nt lamellopoodid, podosoomid või viburid).

Eukarüootide tsütoskelett[muuda | redigeeri lähteteksti]

Eukarüootsetes rakkudes on kolme eri tüüpi tsütoskeleti komponente: aktiinist koosnevad mikrofilamendid, ligi 70 erinevast valgust moodustuvad intermediaarsed filamendid ja tubuliinist koosnevad mikrotuubulid.

Mikrofilamendid ehk aktiinfilamendid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Aktiinfilamendid on G-aktiini valgu polümeriseerumisel moodustunud lineaarsed filamendid. Aktiinfilamendid on polaarsed, kus uued G-aktiini alamühikud lisanduvad pluss (+) poolusel. Aktiinfilamentide pikenemine polümeriseerumisel võimaldab deformeerida rakumembraani ning seeläbi vahendada jätkete moodustumist ja raku liikumist. Aktiinfilamentidega interakteeruvad mitmed valgud. Näiteks müosiin liigub mööda polaarseid aktiinifilamente, vahendades rakusisest transporti või raku kontraktsiooni lihasrakkudes.

Intermediaarfilamendid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Intermediaarsed filamendid on keskmiselt 10 nm läbimõõduga kiud. Erinevalt aktiinfilamentidest jamikrotuubulitest on intermediaarsed filamendid palju stabiilsemad ja koostiselt palju heterogeensemad. Intermediaarsed filamendid võivad koosneda näitkes vimentiinist, keratiinist, laminiinist jne. Intermediaarsed filamendid on olulised raku kuju säilitamisel ning mängivad tähtsat rolli raku-raku ja raku-rakuvälise maatriksi liiduste moodustumisel.

Miktrotuubulid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Mikrotuubulid koosnevad polümeriseerunud alfa- ja beetatubuliinist moodustunud protofilamentidest. Mikrotuubulid on 23 nm läbimõõduga õõnsad silindrid, mis reeglina moodustuvad 13 protofilamendist. Nad on sarnaselt aktiinfilamentidega polaarse ehitusega. Rakus täidavad mikrotuubulid mitmeid funktsioone, mille hulka kuuluvad rakusisene transport (läbi oma interaktsiooni düneiinide ja kinesiinidega), raku liikumine ning rakkude ja kromosoomide jagunemine mitoosis ja meioosis. Tsentrosoom on mikrotuubulite tsütoskeletti koordineeriv organell.

Prokarüootide tsütoskelett[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kuigi algselt arvati, et tsütoskelett esineb ainult eukarüootsetel rakkudel, siis tänapäeval on tuvastatud eukarüootide rakuskeleti valkude homolooge ka mitmetel prokarüootidel[3].

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. "Meditsiinisõnastik" 641:2004.
  2. Alberts, Bruce; et al. (2008). Molecular Biology of the Cell (väljaanne 5th ). New York: Garland Science. ISBN 978-0-8153-4105-5. 
  3. Shih YL, Rothfield L (2006). "The bacterial cytoskeleton". Microbiol. Mol. Biol. Rev. 70 (3): 729–54. doi:10.1128/MMBR.00017-06. PMC 1594594. PMID 16959967.