Glüfosaat

Allikas: Vikipeedia
Glüfosaadi keemiline valem
Glüfosaadi ruumiline kujutis

Glüfosaat on fosfanaatide rühma kuuluv keemiline ühend.

Glüfosaat on bioaktiivne põhikoostisosa (sisaldus 41% kuni 1% glüfosaati) mitmetes mitteselektiivsetes herbitsiidides.[1]

Viimastel aastatel on nõudlus glüfosaadi järele kasvanud kiiremini kui tootmine, ning see on kergitanud glüfosaati sisaldatavate toodete hinda.[2] GIA (Global Industry Analysts) analüütikud, analüüsinud glüfosaadi tööstust ennustavad, et aastaks 2017 kasvab nõudlus glüfosaadi järele pea kahekordseks, ehk senise 740 000 tonni/aastas asemel hakkavad agrotehnika ettevõtted ning põllumehed kasutama 1,35 miljonit tonni glüfosaati aastas.[3]

Maailmas on ligi 30 firmat, mis glüfosaati toodavad.

Ajaloolist[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • 1950. aastal avastas glüfosaadi Šveitsi keemik Henri Martin, kes töötas ettevõttes Cilag.
  • 1970. aasta mais sünteesis Monsanto esmakordselt glüfosaati.
  • 1971 avastas glüfosaadi, kui herbitsiidi, agrokeemia ja biotehnoloogia kontsern Monsanto. Samal ajal hakati patenti taotlema.
  • 1974 alustati glüfosaadi registreerimprotsessi ja registreeriti aine kasutamine U.S.EPA-s (Ameerika Ühendriikide Keskkonnakaitse Agentuur ehk United States Environmental Protection Agency).[4]

Enne patendiõiguste aegumist Ameerika Ühendriikides 2000. aasta septembrikuus kuulus Monsantole ainuõigus glüfosaadile.

Roundup®[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Roundup
  • 1973. aastal hakkas Monsanto glüfosaati sisaldavad mitteselektiivseid herbitsiide turustama Roundupi® nime all.[5][6]

[7]Roundup hävitab ühe kuu jooksul kõik sellega kokku puutunud rohelised taimed lehtedest kuni juurteni. Kõige efektiivsem on see kõrreliste heintaimede hävitamiseks, mõju laialehelistele on nõrgem.[8]

Kasutus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Umbrohud võivad põllukultuure mõjutada inimestele ning loomadele ebasoovitavas suunas, näit väiksem saagikus, taimehaigused jms. seetõttu soovitatakse agrotehnilistel (ka majanduslikel) eesmärkidel kasutada umbrohutõrjeks põllumaadel mitmeid glüfosaati sisaldavaid herbitsiide nii ubade, kurkide, kõrvitsate, arbuuside, spinati, sibulate, küüslaukude, kartulite, paprikate, rediste, peetide, porgandite, selleri, tilli ja nendega bioloogiliselt suguluses olevate taimede kultiveerimisel.[9] Lisaks põllukultuuridele, nagu mais ja soja ning suhkruroog, kasutatakse glüfosaati laialdaselt ka kakao-[10] ja banaaniistandustes (Musa spp.) puuvilja- ning viinapuude istandustes, nendega töödeldakse ka kohvipuid (Coffea arabica L.) jpt.[11]

Toime[muuda | redigeeri lähteteksti]

Glüfosaat pärsib aminohapete türosiini, trüptofaani ja fenüülalaniini sünteesimiseks vajaliku ensüümi tootmist. Taimed omastavad selle lehtede kaudu, sealt transporditakse see taime kasvupiirkondadesse aga ka juurte kaudu (näit glüfosaadiga väestatud taime kõrval kasvava väestamata taime juured). Glüfosaat akumuleerub taimede algkudedes (meristeem), lehtedes, juurtes, seemnetes jm.[12]

Seetõttu toimib glüfosaat ainult kasvavate taimede puhul ning selle kasutamine ennetava herbitsiidina ei ole väga efektiivne.

Mõju keskkonnale[muuda | redigeeri lähteteksti]

Mullaga kokkupuutel ühineb glüfosaat suhteliselt lühikese aja jooksul mullaosakestega ning deaktiveerub. Glüfosaadi lagundamisele aitavad kaasa mullas elavad bakterid. Glüfosaadi poolestusaeg sõltub suuresti mullast – Texase osariigi muldades on täheldatud 3-päevast, Iowas 141-päevast ning Rootsi metsamuldades isegi 1...3 aastast poolestusaega.[13] Glüfosaati sisaldavad madalas kontsentratsioonis mitmed jõed ja ojad nii Ameerika Ühendriikides kui ka Euroopas. USEPA järgi on glüfosaat "suhteliselt püsiv" ühend. Euroopa Liidus on Roundup liigitatud keskkonnale ohtlike ainete klassi N.[14]

Glüfosaati sisaldavate herbitsiidide kasutamisest tingitud toidupuuduse ja pesitsemispaikade vähesuse tõttu on kahanenud kasulike lindude, putukate ja väikeimetajate arvukus.[14] Laboris läbi viidud uuringute käigus langetas glüfosaat taimede vastupanuvõimet haigustele ning pärssis lämmastikku siduvate bakterite kasvu.[14]

Mõju inimtervisele[muuda | redigeeri lähteteksti]

Uuringud glüfosaadi mõju kohta inimtervisele on andnud mitmeid tulemusi, on uuringuid mis välistavad glüfosaadi toksilisuse ja uuringuid millede käigus on tõestatud glüfosaadi ja/või selle komplekteerimisel kasutatavate abiainete toksilisuse katseloomade organismile aga ka inimestele.[15]

Glüfosaati sisaldavad tooted on väga mürgised kõikidele loomadele, sealhulgas inimestele. Sümptomite hulka kuuluvad nahaärritus, peavalu, iiveldamine, tuimus, kõrgenenud vererõhk ning südamepekslemine.[14] Kemikaal, mida lisatakse Roundupi pindpinevuse vähendamiseks, on tugevam mürk kui glüfosaat ise, kuid nende kahe koosmõju on veelgi mürgisem.[14] [16][17]

Inimestel, kes glüfosaati sisaldavate herbitsiididega kokku puutuvad (peamiselt põllumehed ja inimesed kes ametialaselt glüfosaati sisaldavate herbitsiididega kokku puutuvad jpt), on suurem risk nurisünnitusele, enneaegse sünnitusele ja keskkonna faktoritest põhjustatud mitte-Hodgkini lümfoomi tekkimisele.[18] [14] [19]

Glüfosaadi mürgistus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Täiskasvanutel, kes eksikombel neelanud >85 ml glüfosaadikontsentraati tekib tõenäoliselt mürgistuseisund ning prognoos on üsna halb.[20]

Glüfosaadi resitentsed taimed[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kõikjal maailmas on, eeldatavasti glüfosaadi pika kasutusea tõttu (aastakümneid), registreeritud põllukultuuride kõrval ka glüfosaadiresistenseid taimi:

Samuti on glüfosaadiresitentseks arenenud mitmetes maades kasvavad kokapõõsad jpt taimed.[22]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Antonio L. Cerdeira, Stephen O. Duke (2006): The Current Status and Environmental Impacts of Glyphosate-Resistant Crops: A Review. Journal of Environmental Quality 35, S. 1633–1658, Mall:DOI, PDF.
  2. [http://www.mesinikeliit.ee/failid/mesinik/2012-2.pdf Eesti Mesinike Liidu Infoleht nr 2(70)2012]
  3. Robert Arnason, ‘’Glyphosate demand expected to double’’, Posted Oct. 12th, 2012, http://www.producer.com/2012/10/glyphosate-demand-expected-to-double/ Veebiversioon (vaadatud 31.07.2013)
  4. [1]
  5. [2]
  6. [3]
  7. [4]
  8. OÜ Eesti Murud, Vana taimiku hävitamine
  9. Thomas J. Monaco, Steve C. Weller, Floyd M. Ashton, Weed Science: Principles and Practices, 2nd ed, 2002, John Wiley and Sons, Google`i raamatu osaline veebiversioon (vaadatud 31.07.2013)
  10. [5]
  11. Laura D. Bradshaw, Stephen R. Padgette, Steven L. Kimball and Barbara H. Wells, Perspectives on Glyphosate Resistance, Weed Technology Vol. 11, No. 1 (Jan. – Mar., 1997), pp. 189–198, Published by: Weed Science Society of America, [6]
  12. http://www.indianacca.org/abstract_papers/papers/abstract_21.pdf
  13. Glyphosate Factsheet (part 1 of 2) Caroline Cox / Journal of Pesticide Reform v.108, n.3 Fall98 rev.Oct00.
  14. 14,0 14,1 14,2 14,3 14,4 14,5 Roundup Material Safety Data sheet
  15. N. Benachour, H. Sipahutar, S. Moslemi, C. Gasnier, C. Travert, G. E. Sēralini, "Time- and Dose-Dependent Effects of Roundup on Human Embryonic and Placental Cells", Arch. Environ. Contam. Toxicol. 53, 126–133 (2007), 07/s00244-006-0154-8, [7]
  16. Bradberry SM, Proudfoot AT, Vale JA, "Glyphosate poisoning", Toxicol Rev. 2004;23(3):159-67., http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/15862083
  17. Peluso M, Munnia A, Bolognesi C, Parodi S., "32P-postlabeling detection of DNA adducts in mice treated with the herbicide Roundup.", Environ Mol Mutagen. 1998;31(1):55-9. Osaline veebiversioon (vaadatud 27. juuli 2013)
  18. [8]
  19. Peeter Padrik, Hele Everaus, "Onkoloogia õpik Arstiteaduskonna 4. kursusele", lk 101, 2013, Tartu Ülikooli Kirjastus OÜ, ISBN: 9789949323067
  20. Bradberry SM, Proudfoot AT, Vale JA, Glyphosate poisoning, Toxicol Rev. 2004;23(3):159-67, Osaline veebiversioon (vaadatud 01.08.2013)
  21. [GLYPHOSATE-RESISTANT HORSEWEED (Conyza canadensis L. Cronq.) BIOTYPE FOUND IN THE SOUTH CENTRAL VALLEY. [9]
  22. Joshua Davis, The Mystery of the Coca Plant That Wouldn't Die,Issue 12.11 – November 2004Veebiversioon (31.07.2013)

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Veebiversioon (vaadatud 31.07.2013) Mini-review Glyphosate: a once-in-a-century herbicide