Mine sisu juurde

Jüri Ratase esimene valitsus

Allikas: Vikipeedia
Jüri Ratase esimene valitsus

Eesti Vabariigi 49. valitsus
2016–2019
Ametisse astumise kuupäev 23. november 2016
Ametist lahkumise kuupäev 29. aprill 2019
President Kersti Kaljulaid
Valitsuse liikmed
Peaminister Jüri Ratas
Ministrite arv 15
Valitsuserakonnad Keskerakond
Isamaa ja Res Publica Liit
Sotsiaaldemokraatlik Erakond
Opositsioonierakonnad Reformierakond
Vabaerakond
EKRE
Ajalugu
Valimised 2015. aasta Riigikogu valimised
Esinduskogu koosseis XIII Riigikogu
Eelnev Taavi Rõivase teine valitsus
Järgnev Jüri Ratase teine valitsus

Jüri Ratase esimene valitsus oli 23. novembrist 2016 kuni 29. aprillini 2019 ametis olnud 49. Eesti Vabariigi valitsus, mille moodustasid Keskerakond, Sotsiaaldemokraatlik Erakond ja Isamaa ja Res Publica Liit. Kabinetti kuulusid igast erakonnast võrdselt viis ministrit. Ministritest neli olid naised ja üksteist mehed.

Jüri Ratase valitsus moodustati pärast sellele eelnenud Taavi Rõivase teise valitsuse lagunemist, kui eelmisse valitsuskoalitsiooni kuulunud SDE ja IRL vahetasid peaministriparteina Reformierakonna välja Keskerakonna vastu. Keskerakonna kaasamine valitsusse sai seniste koalitsiooniparteide teatel võimalikuks pärast Jüri Ratase ametisseastumist Keskerakonna esimehena partei pikaajalise juhi Edgar Savisaare järel. Uue koalitsiooni moodustamiseks korraldatud läbirääkimistele kaasati ajutiselt ka Vabaerakond, kuid lõpuks neljandat partnerit siiski koalitsiooni ei võetud. Mitu IRLi ja SDE ministrit jäi valitsuse vahetumise käigus endistele ametikohtadele.

Pärast Tiina Kangro lahkumist IRLi fraktsioonist 2018. aasta oktoobris juhtis Ratas vähemusvalitsust.[1]

Valitsuse koosseis

[muuda | muuda lähteteksti]
Ametinimetus Nimi Ametisse asumise aeg Ametist lahkumise aeg Erakond
Peaministri büroo
Peaminister Jüri Ratas 23. november 2016 29. aprill 2019 KE
Haridus- ja teadusministeerium
Haridus- ja teadusminister Mailis Reps 23. november 2016 29. aprill 2019 KE
Justiitsministeerium
Justiitsminister Urmas Reinsalu 23. november 2016 29. aprill 2019 IRL
Kaitseministeerium
Kaitseminister Margus Tsahkna 23. november 2016 12. juuni 2017 IRL
Jüri Luik 12. juuni 2017 29. aprill 2019 IRL
Keskkonnaministeerium
Keskkonnaminister Marko Pomerants 23. november 2016 12. juuni 2017 IRL
Siim Kiisler 12. juuni 2017 29. aprill 2019 IRL
Kultuuriministeerium
Kultuuriminister Indrek Saar 23. november 2016 29. aprill 2019 SDE
Maaeluministeerium
Maaeluminister Martin Repinski 23. november 2016 9. detsember 2016 KE
Tarmo Tamm 12. detsember 2016 29. aprill 2019 KE
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium
Majandus- ja taristuminister Kadri Simson 23. november 2016 29. aprill 2019 KE
Ettevõtlus- ja infotehnoloogia minister Urve Palo 23. november 2016 22. august 2018 SDE
Rene Tammist 22. august 2018 29. aprill 2019 SDE
Rahandusministeerium
Rahandusminister Sven Sester 23. november 2016 12. juuni 2017 IRL
Toomas Tõniste 12. juuni 2017 29. aprill 2019 IRL
Riigihalduse minister Mihhail Korb 23. november 2016 12. juuni 2017 KE
Jaak Aab 12. juuni 2017 2. mai 2018 KE
Janek Mäggi 2. mai 2018 29. aprill 2019 KE
Siseministeerium
Siseminister Andres Anvelt 23. november 2016 26. november 2018 SDE
Katri Raik 26. november 2018 29. aprill 2019 SDE
Sotsiaalministeerium
Sotsiaalkaitseminister Kaia Iva 23. november 2016 29. aprill 2019 IRL
Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski 23. november 2016 2. mai 2018 SDE
Riina Sikkut 2. mai 2018 29. aprill 2019 SDE
Välisministeerium
Välisminister Sven Mikser 23. november 2016 29. aprill 2019 SDE

Kobareelnõu

[muuda | muuda lähteteksti]

Kaks nädalat pärast ametisse kinnitamist esitas Jüri Ratase valitsus Riigikogule kobareelnõu, et muuta tulumaksuseadust, sotsiaalmaksuseadust, alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi, käibemaksuseadust, maksukorralduse seadust, perehüvitiste seadust, riigilõivuseadust, tööturuteenuste seadust ja toetuste seadust. 14. detsembril oli eelnõu 302 SE teine lugemine ja eelnõu võeti uue koalitsiooni häältega 19. detsembril vastu.[2]

Kobareelnõuga kehtestatud maksutõusud viisid hinnatõusu Eestis Euroopa Liidu suurimaks ning vallandasid enneolematu piiriülese alkoralli. Aastaga kasvasid kaupade hinnad 5,4% ja teenused 2,1%. Mitmed toiduained kallinesid üle 10%, mõned üle 20%. Bensiin ja diislikütus kallinesid aastaga 16%.[3] Alkohoolsete jookide Lätist ostjate osakaal kasvas aastaga 66 protsenti. Alkoralli tulemusel jäi Eesti riik maksutuluna ilma paarisajast miljonist eurost ja selle tagajärjel suleti rohkem kui 40 piirilähedast maapoodi. Lisaks alkorallile vallandas kobareelnõu ka toidukraami, ehitusmaterjalide, mootorikütuse ja tubakaralli.[2]

Riigikogu 2019. aasta valimiste ja uue valitsuse ametisse asumise järel analüüsis Eesti Ekspress Jüri Ratase esimest valitsusaega. Kahe aastaga kulutas valitsus varem kogutud keskvalitsuse reservi poole väiksemaks ning tekitati 120 miljoni eurone nominaalne ja 1,2 miljardi suurune struktuurne puudujääk. Kaks aastat valitsemist, kümnendi kiireim majanduskasv, aga aktsiisipoliitika muutmisega kahjustati eelarvet sadade miljonitega. Tulumaksureformi tuli hiljem korduvalt parandada. Ettevõtte tulumaksu reformiga loodetud tulu riigieelarvesse ei tulnud, aga see muutis maksulaekumise prognoosimise võimatuks. Niigi kallid sotsiaalprogrammid disainiti kallimaks. Tehti poliitikaid, mille tulemuseks oli eelarvesse püsikulude lisamine. Ratase valitsus päris eelkäijalt mõned probleemid, aga nende lahendamise asemel põlistas või süvendas neid.[4]

Muutused kabineti koosseisus

[muuda | muuda lähteteksti]

Maaeluminister Martin Repinski esitas 6. detsembril 2016 peaminister Jüri Ratasele tagasiastumisavalduse. 9. detsembril edastas peaminister Jüri Ratas selle presidendile ning tegi ettepaneku nimetada uueks maaeluministriks Tarmo Tamm.

Riigihalduse minister Mihhail Korb (Keskerakond) esitas 24. mail 2017 peaminister Ratasele tagasiastumisavalduse, mille Ratas rahuldas. Tagasiastumise põhjuseks oli Korbi repliik 23. mail Haapsalus avalikkuse ees, kus ta ütles, ei toeta Eesti liikmesust NATOs.[5][6] Uueks riigihalduse ministriks sai 12. juunil riigikogus vande andnud Jaak Aab.

Isamaa ja Res Publica Liidu uue esimehe Helir-Valdor Seederi algatusel otsustasid juunis 2017 erakonna eestseisus ja volikogu valitsusdelegatsioonist tagasi kutsuda kaitseminister Margus Tsahkna, rahandusminister Sven Sesteri ning keskkonnaminister Marko Pomerantsi. Neid asendasid 12. juunist 2017 kaitseminister Jüri Luik, rahandusminister Toomas Tõniste ja keskkonnaminister Siim Kiisler.

  1. Karoliina Vasli (8. oktoober 2018). "Jüri Ratas juhib tänasest vähemusvalitsust: riigikogulane Tiina Kangro lahkus Isamaa fraktsioonist". Delfi.
  2. 2,0 2,1 Peeter Ernits: Alkoholiaktsiisi läbisurumisel avaldati uskumatut survet. Isegi eelnõu esitleja kuulis põhjendusi juba puldis olles. EPL 15.12.2018.
  3. Eestit tabas viimase viie aasta suurim hinnatõus. Ärileht 7.12.2017.
  4. Mikk Salu. Kuhu kadus riigieelarvest miljard? Aitasime Jüri Ratasel raha üles otsida. Eesti Ekspress 4.06.2019.
  5. Urmas Lauri (24. mai 2017). "Minister Korb rakendati Haapsalus valimisvankri ette". Lääne Elu. Vaadatud 27. mail 2017.
  6. Hanneli Rudi, Piret Lakson (24. mai 2017). "Video: Mihhail Korb astub NATO-teemaliste kommentaaride tõttu tagasi". Postimees. Vaadatud 25. mail 2017.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]
Eelnev
Taavi Rõivase teine valitsus
Eesti valitsus
20162019
Järgnev
Jüri Ratase teine valitsus