Vähemusvalitsus
Vähemusvalitsus on valitsuskoalitsioon, milles osaleb vahetult või mida toetab aktiivselt vähem kui pool esinduskogu liikmetest.
Vähemusvalitsus tekib olukorras, kus esinduskogu enamus toetab valitsuse moodustamist või jätkamist, kuid selle liikmed ei pea poliitiliste erimeelsuste tõttu võimalikuks jagada valitsusvastutust. Nii moodustatud valitsusele saab esinduskogu enamus avaldada umbusaldust kergemini kui enamusvalitsusele, mistõttu peetakse vähemusvalitsusi ebapüsivamaks.[1] Vähemusvalitsus peab esinduskogu hääletuste õnnestumiseks jõudma iga ettepaneku puhul eraldi kokkuleppele enamusega esindajatest individuaalselt või nende fraktsioonidega, mis eeldab suuremat pingutust üksmeele ja avalikkuse toetuse otsimisel kui on vajalik enamusvalitsuse puhul.[2]
Vähemusvalitsus võib olla sihipäraselt sellisena moodustatud ja valitseda kogu esinduskogu valimistsükli jooksul või olla sunnitud või osaline vähemusvalitsus, mis tekib enamuskoalitsiooni lagunemisel. Mõnes riigis, iseäranis Põhjamaades, on vähemusvalitsuse moodustamine parlamentaarse traditsiooni osa, näiteks Taani valitsustest pärast 1973. aastat olnud enamusvalitsus vaid üks, enam kui kaks kolmandikku Norra ja Rootsi valitsustest on olnud vähemusvalitsused.[3]
Vähemusvalitsused Eestis[muuda | muuda lähteteksti]
Eesti Vabariigis saab vähemusvalitsus tekkida neljal viisil:
- Kui fraktsioon loobub koalitsioonis osalemisest (Vähi teine valitsus, Ansipi teine valitsus);
- Kui Riigikogu liige lahkub koalitsiooni moodustanud fraktsioonist (Ratase esimene valitsus);
- Kui vähemusvalitsuse moodustamiseks on Riigikogu enamuse toetus (Tõnissoni neljas valitsus, Vähi esimene valitsus, Siimanni ja Siim Kallase valitsused);
- Kui vähemusvalitsuse moodustamist toetab hääletusel osalejate enamus, st mõned Riigikogu liikmed ei osale hääletusel (Birki valitsus, Tõnissoni teine valitsus, Piibu ja Akeli valitsused).
Kuna Riigikogu liikmetel pole võimalik sama koosseisu jooksul ametlikult fraktsiooni vahetada, võivad fraktsioonitud saadikud olla sisuliselt osalised koalitsiooni moodustamisel. Vähemusvalitsus võib olla moodustatud kogu Riigikogu koosseisu ajaks (nt Siimanni ja Siim Kallase valitsused) või valitseda vaid osa koosseisu valimistsüklist (ka Mart Laari esimene valitsus oli oma lõpukuudel sisuliselt vähemusvalitsus).[4]
Eesti Vabariigis on olnud üksteist osalist või täielikku vähemusvalitsust:
- Ado Birki valitsus (1920)
- Jaan Tõnissoni teine valitsus (1920)
- Ants Piibu valitsus (1920–1921)
- Friedrich Akeli valitsus (1924)
- Jaan Tõnissoni neljas valitsus (1933)
- Tiit Vähi esimene valitsus (1992)
- Tiit Vähi teine valitsus (1996–1997)
- Mart Siimanni valitsus (1997–1999)
- Siim Kallase valitsus (2002–2003)
- Andrus Ansipi teine valitsus (2009–2011)
- Jüri Ratase esimene valitsus (2018–2019)
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Maria Thürk, Svenja Krauss (22. märts 2021). "It's time we rescued minority governments from their reputation for instability and ineffectiveness". The Loop.
- ↑ Ulla Länts (4. juuli 2022). "Ansip: kui saame uue valitsuse septembriks, on hästi". Postimees.
- ↑ Kaare W. Strøm, Charles McClean (2015). "Minority Governments and Coalition Management" (PDF). University of California.
- ↑ Janne Vellak (2014). "Konfliktide vältimine ja lahendamine koalitsioonivalitsustes: Eesti juhtum" (PDF). Tartu Ülikool.