Hanno Sillamaa

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Hanno Sillamaa (9. oktoober 1929 Paide28. juuni 2004 Tallinn) oli eesti tehnikateadlane ja haridustegelane.

Haridus[muuda | muuda lähteteksti]

Lõpetas Paide Linna Algkooli 1942. aastal ja Paide Gümnaasiumi 1947. aastal kuldmedaliga. Tallinna Polütehnilise Instituudi mehaanikateaduskonna elektrimasinate ja -aparaatide erialal cum laude 1952. Lvivi Polütehnilise Instituudi aspirant 19521955, tehnikateaduste kandidaat 1955 "Автоматические мосты переменного тока для измерения комплесных сопротивлений", kinnitus 1957).

Täiendas end Tšehhoslovakkias 1960, 1964; Ungaris 1964; M. I. Kalinini nim Tallinna Elektrotehnika Tehases 1975; Eesti NSV TA Küberneetika Instituudis 1975, 1980, 1984.[1][2]

Töökohad[muuda | muuda lähteteksti]

19531955 Lvivi Polütehnilise Instituudi assistent; 19581966 ENSV RMN Elektrotehnika Teadusliku Uurimise Instituudi automaatikavahendite laboratooriumi juhataja ja sektorijuhataja TPI-s/TTÜs 1952, 1955–2004: 1952 TPI vanemlaborant; 19551956 teoreetilise mehaanika kateedri assistent; 19561958 vanemõpetaja; 1958 teoreetilise ja üldelektrotehnika kateedri dotsent; 19601966 automaatika ja telemehaanika kateedri dotsent ja juhataja; 19671968 ja 19691970 automaatika kateedri vanemteadur; 1968 ja 19701988 dotsent;19881992 professor; 19921998 automaatika ja süsteemitehnika instituudi/automaatikainstituudi struktuurse süsteemianalüüsi erakorraline professor;19981999 automaatikainstituudi erakorraline professor;19992004 emeriitprofessor[1], [2]

Teadustöö põhisuunad[muuda | muuda lähteteksti]

Automaatjuhtimise teooria; struktuurne süsteemianalüüs; kõrghariduse korraldus ja oskussõnavara. Eesti automaatikaalase kõrghariduse rajajaid. Algatas automaatvahendeid ja -süsteeme hõlmava teoreetilise ja eksperimentaalse teadustöö, oli tegev automaat- ja mõõteseadmetes kasutatavate Halli andurite, ainete reoloogiliste omaduste määramiseks sobivate võnkeandurite ja vektorvoltmeetria arendamises. Üle 90 teaduspublikatsiooni. Tema juhendamisel on kaitstud üle 20 kandidaaditöö.[1][2]

Akadeemiline ja teaduskorralduslik tegevus[muuda | muuda lähteteksti]

1975. aastal oli ta külalislektor Tampere Tehnikaülikoolis, 1983. aastal külalislektor ja -uurija Helsingi Tehnikaülikoolis.

TPI tootmisprotsesside automatiseerimise probleemlaboratooriumi teaduslik juhendaja 19621987; Eesti Kõrghariduse Hindamisnõukogu esimees 19662000.

Teened Tallinna Tehnikaülikooli ja kogu Eesti kõrghariduse arendamisel: automaatikakateedri ja tootmisprotsesside automatiseerimise laboratooriumi rajamine, automaatika ja süsteemitehnika õpetamise väljakujundamine, aktiivne osavõtt teiste infotehnoloogia õppesuundade väljaarendamisest, ainesüsteemse õppetöö juurutamise eestvedaja ning kõrgkoolide akrediteerimise süsteemi käivitajaid. [1]

Hanno Sillamaa suri 28. juunil 2004 Tallinnas ja ta maeti 9. oktoobril 2004 Liiva kalmistule[3].

Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Ta oli 1956. aastast abielus harfimängija Zvenislava Sillamaaga, nende poeg on pianist ja klavessinist Ivo Sillamaa, pojatütar on laulja Janika Sillamaa.

Harrastused[muuda | muuda lähteteksti]

Filateelia, elektroonika, tehnika.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 Tallinna Tehnikaülikooli professorid läbi aegade. Tallinn: Tallinna Tehnikaülikool, 2008, lk. 395-396
  2. 2,0 2,1 2,2 Eesti teaduse biograafiline leksikon. Köide 4. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2013, lk. 250-252
  3. https://www.kalmistud.ee/haudi?action=hauaplats&filter_hauaplats_hauaplats=46BNMRpb3aEj
  4. Teenetemärkide kavalerid