Ott Arder

Ott Arder Eesti Päevalehe toimetuses 2004. aasta kevadel. Foto: Jaak Urmet

Ott Arder (26. veebruar 1950 Tallinn – 26. juuni 2004 Kassari) oli eesti luuletaja, lastekirjanik ja tõlkija.

Ta oli vabakutseline kirjanik. Ta oli Harri Lehiste Kodanik Männikese lugude tegelase Otu prototüüp.

Ott Arder leiti surnult 26. juunil 2004 Kassari supelrannast.

Looming

Arder debüteeris 1973. aastal ajakirjas Noorus lühijutuga "Kodanik Arved Asi juhtum". Ta oli paljude populaarsete laulutekstide autor, kirjutas tekste tele- ja teatrilavastustele.

Ta tõlkis ilukirjandust eri keeltest ning aitas ka teiste tõlkijate tööle kaasa, tõlkides proosateostes sisalduvaid värsse. Tema tõlgitud autorite hulka kuuluvad Sergei Dovlatov, Carl Michael Bellman, Kari Hotakainen, Venedikt Jerofejev, Arkadi Gaidar, Vladimir Sorokin, Robert Burns, Zacharias Topelius, Roald Dahl jpt.

Lasteraamatud ja luulekogud

• "Bumerang" (1980)
• "Üks kõiksus" (1982)
• "Koer poiss sõitis jänest" (1982)
• "Mine metsa" (1986)
• "Tasakaalukeeled" (1988)
• "Valge raamat" (1989)
• "Tähetolgus. Tähe(d) tolmus" (2001)
• "Metsapoolne" (2002)
• "Puupeatus" (2004)
• "Luule sünnib kus sünnib kui sünnib" (valikkogu, koostanud Leelo Tungal, 2006)
• "Koer poiss" (valikkogu, koostanud Maria Ader, 2006)
• "Igavene eesel" (Ott Arderi ja Henno Käo pildid; 1996)
• "Ott otsib karuoblikat" (2010)

Ott Arderi haud Tallinna Aleksander Nevski kalmistull.
Foto: Ave Maria Mõistlik, 6. mai 2012

Tõlkeid

• "Juko jutud" (Uluro Ado; 1978)
• "Muinasjutt sõjasaladusest, väikemees Kibaltšišist ja vaikimistõotusest" (Arkadi Gaidar; 1978)
• "Fredmani epistlid & laulud" (Carl Michael Bellman; tõlgitud koos Mati Sirkeliga; 1993)
• "Viimane raamat. Poslednjaja kniga" (Viktor Krivulin; 1996)
• "Moskva-Petuški" (Venedikt Jerofejev; 2000)
• "Lasteraamat" (Kari Hotakainen; 2001)
• "Psühhopaadi märkmed" (ainult värsid; Venedikt Jerofejev; 2001)
• "Sinine pekk" (ainult värsid; Vladimir Sorokin; 2002)
• "Charlie ja šokolaadivabrik" (ainult värsid; Roald Dahl; 2002)
• "Krestomaatia" (Raul Meel, Ilja Sundelevitš; 2003)
• "Vanad tädid enam ei mune" (I osa) (Mark Levengood, Unni Lindell; 2003)

Laulutekstid lavastustele

• "Lumekuninganna"
• "Saabastega kass"

Liikmesus

• 1990Eesti Kirjanike Liit

Tunnustus

• 1989 Karl Eduard Söödi lasteluuleauhind ("Valge raamat", kunstnik Priit Pärn)

Isiklikku

Ott Arderi vanaisa (Arpád Arderi isa) oli Aleksander Arder. Ott Arderi isapoolne vanaema oli Eesti riigimehe Jaan Poska tütar Tatjana Poska (1900–1988).

Tema noorem vend oli muusik Jaan Arder. Peres on ka õed Madli Karro ja Aade.

Välislingid

•  Ott Arder – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis

• Suveluuletused
• Luuletus "Nii Jaan taas läeb"
• Luuletus "Lumetu lugu"
• Ott Arder Eesti biograafilises andmebaasis ISIK
• Ott Arder andmebaasis MusicBrainz (inglise keeles)