Ott Arder

Ott Arder (26. veebruar 1950 Tallinn – 26. juuni 2004 Kassari) oli eesti luuletaja, lastekirjanik ja tõlkija. Samuti oli ta paljude populaarsete laulutekstide autor, kirjutas tekste tele- ja teatrilavastustele.
Tema noorem vend oli muusik Jaan Arder. Peres on ka õed Madli Karro ja Aade. Ott Arderi vanaisa (Arpád Arderi isa) oli Aleksander Arder. Ott Arderi isapoolne vanaema oli Eesti riigimehe Jaan Poska tütar Tatjana Poska (1900–1988).
Ott Arder tegutses vabakutselise kirjanikuna. Ta oli Harri Lehiste Kodanik Männikese lugude tegelase Otu prototüüp[1].
Aastast 1990 oli ta Eesti Kirjanike Liidu liige.
Arder tõlkis eri keeltest mitmete kirjanike teoseid ning aitas ka teiste tõlkijate tööle kaasa, tõlkides proosateostes sisalduvaid värsse. Tema tõlgitud autorite hulka kuuluvad Sergei Dovlatov, Carl Michael Bellman, Kari Hotakainen, Venedikt Jerofejev, Arkadi Gaidar, Vladimir Sorokin, Robert Burns, Zacharias Topelius, Roald Dahl jpt.
Ott Arder leiti surnuna 26. juunil 2004 Kassari supelrannast.[2]
Sisukord
Looming[muuda | muuda lähteteksti]
Arder debüteeris 1973. aastal ajakirjas Noorus lühijutuga "Kodanik Arved Asi juhtum".
Lasteraamatud ja luulekogud[muuda | muuda lähteteksti]
- "Bumerang" (1980)
- "Üks kõiksus" (1982)
- "Koer poiss sõitis jänest" (1982)
- "Mine metsa" (1986)
- "Tasakaalukeeled" (1988)
- "Valge raamat" (1989)
- "Tähetolgus. Tähe(d) tolmus" (2001)
- "Metsapoolne" (2002)
- "Puupeatus" (2004)
- "Luule sünnib kus sünnib kui sünnib" (valikkogu, koostanud Leelo Tungal, 2006)
- "Koer poiss" (valikkogu, koostanud Maria Ader, 2006)
- "Igavene eesel" (Ott Arderi ja Henno Käo pildid; 1996)
- "Ott otsib karuoblikat" (2010)
Tõlkeid[muuda | muuda lähteteksti]
- "Juko jutud" (Uluro Ado; 1978)
- "Muinasjutt sõjasaladusest, väikemees Kibaltšišist ja vaikimistõotusest" (Arkadi Gaidar; 1978)
- "Fredmani epistlid & laulud" (Carl Michael Bellman; tõlgitud koos Mati Sirkeliga; 1993)
- "Viimane raamat. Poslednjaja kniga" (Viktor Krivulin; 1996)
- "Moskva-Petuški" (Venedikt Jerofejev; 2000)
- "Lasteraamat" (Kari Hotakainen; 2001)
- "Psühhopaadi märkmed" (ainult värsid; Venedikt Jerofejev; 2001)
- "Sinine pekk" (ainult värsid; Vladimir Sorokin; 2002)
- "Charlie ja šokolaadivabrik" (ainult värsid; Roald Dahl; 2002)
- "Krestomaatia" (Raul Meel, Ilja Sundelevitš; 2003)
- "Vanad tädid enam ei mune" (I osa) (Mark Levengood, Unni Lindell; 2003)
Laulutekstid lavastustele[muuda | muuda lähteteksti]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ http://ekspress.delfi.ee/kuum/laste-ja-laulukirjanik-inimeste-sober?id=68993103
- ↑ Kadri Jakobson. "Luuletaja Ott Arder leiti suvekodu rannast uppununa.". SL Õhtuleht, 28. juuni 2004.
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
Ott Arder – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis
- Suveluuletused
- Luuletus "Nii Jaan taas läeb"
- Luuletus "Lumetu lugu"
- Ott Arder Eesti biograafilises andmebaasis ISIK
- Ott Arder andmebaasis MusicBrainz (inglise keeles)