Hääl (muusika)

Allikas: Vikipeedia

Hääl muusikas on laulja muusikainstrument.

Hääl tekib heli võngete võimendamisest. Häälepaelte võngete resonaatoriks on rindkere (alumises registris) ja pea (ülemises registris). Laulja kohandab automaatselt nende õõnte kuju ja suurust vajalike nootide tekitamiseks.

Hääleliigid[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Hääleliik.

Kui mehed ja naised laulavad koos, siis mehed laulavad harilikult oktavi võrra madalamalt.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Madrigali algaegadel keelas kirik naistel jumalateenistustel osaleda, seepärast laulsid kõrgemaid hääli posid ja kontratenorid. 15. sajandini kirjutati suurem osa muusikat kõrgetele häältele, kuid polüfoonia arenedes ilmusid lauludesse kaks häält tenorist madalamal ning bassi omadusi hakati rohkem hindama.

16. sajandini kasutas kogu ilmalik muusika hääleulatust, mis sobis meeshäältele. Kontratenor ei laulnud kunagi kõrgemalt kui d2. Kui ansambleis hakkasid laulma ka naised, ilmusid madrigalidesse osad, mille kõrgeim noot oli g2. Madrigalilauljad ja heliloojad hakkasid järjest rohkem huvituma ilmalikust muusikast ning vokaalsetest ilustustest, mis olid vaimulikus muusikas keelatud.

Ooperi sünniga ajavahemikus 15751625 kaasnes täiesti uus lauljatüüp. Madrigalilaulja hääle ulatus oli suhteliselt piiratud, ületades harva poolteist oktavit. Ooperilauljad hakkasid oma hääleulatust laiendama nii üles- kui ka allapoole. Heliloojad katsetasid uusi muusikavorme niisamuti kui pillimeistrid eksperimenteerisid uute pillide konstrueerimisel.

Laulmisstiilid[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Laulmine.

Laulustiilide ja -tehnikate arengut helisalvestuste-eelsetel aegadel on veel raskem uurida kui instrumentaalmuusika interpreteerimise stiile, sest koos laulja surmaga kaob igaveseks ka tema hääl.

Vokaaltehnika[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis register (hääl).

Vokaaltehnikat ehk laulutehnikat on õpetatud lauluõpetuse koolkondades. 19. sajandil oli edukas Manuela Garcia koolkond, kes oli Rossini kolleeg. Pariisis oli kuulus Jean de Reszke (1950–1925) laulukool. Tema meetod oli staccato, pianissimo ja fortissimo põhitehnika harjutused ning hingamisharjutused diafragma treenimiseks.

Vokaaltehnikad on falsett, peahääl, rinnahääl, segahääl, vibraato, poolhääl, kõnelaul, retsitatiiv.