Ingvar Villido

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Ingvar Villido
Sünniaeg 2. märts 1962 (56-aastane)
Sünnikoht Tartumaa, Eesti
Rahvus eestlane
Elukoht Eesti
Tegevusala koolitaja, ettevõtja
Veebileht www.ingvarvillido.com

Ingvar Villido (sündinud 2. märtsil 1962[1]) on eesti koolitaja ja ettevõtja. Ta on Lilleoru keskuse rajaja ja koolitusjuht.

Villido on alates 1992. aastast õpetanud nn teadlikkuse rakendamise tehnikaid ja joogat.[2] Tema eesmärgiks on "aidata inimestel väljuda automaatsetest käitumismustritest", mida ta nimetab vanaks paradigmaks, et inimesed saaks minna üle teadlikule tegutsemisele kui uuele paradigmale.

Ta on loonud Teadliku Muutuse Kunsti (TMK) kursustesarja, mida pakub oma ettevõtte Human OÜ kaudu. Sarja tutvustuse kohaselt annab see "vahendid, millega muuta iseseisvalt oma kroonilisi harjumusi, probleeme, hoiakuid ning uskumusi iseenda ja teiste suhtes" ja võimaldab "vabastada end ise kannatustest".[3]

Villido on andnud üle 3000 inimese isikliku arengu teemalise loengu, sealhulgas Euroopa Liidus, Venemaal ja USAs. 2017. aasta lõpuks oli Villido loenguid ja kursusi külastanud üle 15 000 inimese.[2]

Ta on raamatu "Emotsioonid. Inimkonna suurim sõltuvus" (2018) autor ning kogumikus "Personal Sustainability. Exploring the Far Side of Sustainable Development" (2018) avaldatud artikli autor.

Kujunemine ja tegevusalad[muuda | muuda lähteteksti]

Ingvar Villido sündis 2. märtsil 1962 ja on pärit Tartumaalt.[4]

Umbes 15-aastaselt leidis ta ajakirjast Ogonjok hingamistehnika kirjelduse, mida enda peal katsetama hakkas.[5] Mõni aeg hiljem hakkas ta käima karate treeningus.[5]

Pärast keskkooli lõpetamist õppis ta kutsekoolis tehnilist eriala.[6]

Lapsepõlve ja õpingute perioodi iseloomustades on hiljem öeldud, et Villido sai sealt kaasa hooliva suhtumise loodusse ja uuriva insenertehnilise mõtteviisi koos praktilise huviga inimlike ja looduslike süsteemide toimimise vastu.[4]

Kutsekooli lõpetamise järel oli Villido kaks aastat Nõukogude armees kohustuslikus ajateenistuses. Sõjaväes aega teenides kohtus Villido endast aasta võrra noorema mehega, keda loeb oma esimeseks õpetajaks. Kaliningradist pärit mees õpetas Villidole Hiina võitluskunste, akupunktuuri ja agni-joogat. Villido sõnul oli see tema "seesmise teekonna" alguspunkt.[6]

Ajateenistusest vabanedes hakkas Villido otsima võimalusi õpingute jätkamiseks. Ta osales õpetaja Antonovi (Vladi­mir Anto­nov) radža-jooga ja buddhi-jooga kursustel, alguses Viljandis, seejärel Venemaal.[5] Õpingud Antonovi koolis kestsid mitu aastat[6] ja nende lõpetamisega kaasnes luba ja õnnistus alustada õpetamist Eestis.[7]

1992. aastal alustas Villido Tallinnas radža-jooga ja buddhi-jooga (kasutatakse ka nimetust radža-buddhi jooga) treeningute juhendamist. Huvi kursuste vastu oli suur, kursustel osales sadu inimesi.[7]

Villido sõnul tuli tal ühel hetkel langetada valik, kas pühendada end karjäärile ärimaailmas või jooga õpetamisele, mõlemaga korraga jätkata polnud võimalik. Ta küsis oma õpilaste käest nõu ja need soovisid, et Villido jätkaks õpetajana, lubades omalt poolt materiaalset tuge.[8]

Ajal, mil Villido töötas veel ärimaailmas, oli ta ostnud soise ja tühja maatüki Tallinna külje all, kuhu oli plaaninud rajada kodu oma perekonnale. Koht kandis nime Lilleoru.[5]

1993. aastal siirdus Villido Lilleorgu, jätkates joogatreeningute andmist Tallinnas.[7]

1996. aastal lõpetas Villido treeningute andmise Tallinnas, sest tundis, et ei suuda oma õpilasi enam aidata ja peab end ise harima. Ta ütles õpilastele, et need, kes tahavad, leiavad ta Lilleorust. 10–20 inimest järgnes Villidole, talgute korras puhastati maatükk võsast, ehitati varjualused, hiljem esimene maja. Nädalavahetuste ajal kuulati ja praktiseeriti õpetusi. Koht hakkas üha rohkem inimesi ligi tõmbama. Koos tegutsemise käigus sai eesmärgiks Lilleorus ühise õppimiskoha rajamine.[5][7]

Aastate jooksul sai Villido pühitsusi mitmelt tiibeti budismi õpetajalt, õppis dzogtšeni tehnikat ning Osho ja Carlos Castaneda õpetusi.[6][7]

2001. aastal loodi MTÜ Lilleoru.[9]

2003. aastal külastasid Lilleoru keskust kolm budistist rändurit. Nad tõid endaga kaasa Marshall Govindani (Yogacharya M. Govindan Satchidananda) raamatu "Täiuslikkuse tee. Krija jooga meistrite elu ja õpetus" venekeelse tõlke. Villido süvenes raamatusse ja mõistis, et raamatus on kokku võetud kõik praktikad, millega Lilleorus seni tegeldud oldi. Ta lasi ühendust võtta organisatsiooniga, mille nimi oli raamatus ära toodud, milleks oli Babaji kriya-jooga Kanada keskus, ja kutsus sealsed õpetajad Eestisse õpetama.[10]

2004. aastal külastas Lilleoru keskust Kanada kriya-jooga keskuse õpetaja, acharya (meistri kvalifikatsiooniga õpetaja) Durga Ahlund ja viis Lilleorus läbi kriya-jooga esimese astme pühitsuse.[10]

Järgnes praktiseerimise periood ning teise ja kolmanda astme pühitsused. Ühel järjekordsel Lilleoru keskuse külastusel tegi Marshall Govindan Villidole ettepaneku hakata kriya-jooga õpetajaks. Villido võttis ettepaneku vastu[11] ja pärast ettevalmistusperioodi pühitses Govindan Villido 2007. aasta mais[12] kriya-jooga õpetajaks (acharya'ks). Koos pühitsusega sai Villido endale vaimse nime Ishwarananda.[10]

Pärast kriya-jooga õpetajaks saamist hakkas Villido andma kriya-jooga esimese ja teise taseme pühitsusi.[11] 2016. aasta augustis sai Villido Marshall Govindanilt loa pühendada õpilasi kriya-jooga kolmanda astme tehnikatesse.[7] 2018. aasta seisuga oli Villido joogaõpilaste seast välja kasvanud üle 30 kriya hatha jooga juhendaja, kes Eesti eri paigus kriya hatha jooga tunde andsid.[7][13]

Aastakümnete pikkuse praktika tulemusel jõudis Ingvar Villido eneserealisatsioonini. Oma õppe baasil kujundas Villido meetodi, mis aitab inimstel toime käitumuslike automatismidega ning mõista nende olemust. Ta lihtsustas õpetust, kuni see muutus kasutatavaks ka joogaliku kogemuseta inimestele. Selle tulemusena tekkis 2008. aastal Teadliku Muutuse Kunsti (TMK) viieosaline kursusesari. Villido on TMK meetodit kirjeldanud "oma praktiliste kogemuste ja toimivate tehnikate summa summarum’ina" (Villido 2018).[14]

Alates 2010. aastast toimuvad TMK kursused ka välisriikides, nii Euroopas (nt Austrias, Saksamaal, Luxemburgis, Taanis, Soomes, Makedoonias) kui ka väljaspool seda (nt Venemaal, USAs ja Brasiilias).[7] Ta on olnud esinejaks mitmel konverentsil (sh Psühholoogia aastakonverents, Teadliku Ettevõtluse Konverents, JCI Be Wise konverents, Password jm).

Villidole kuuluv ettevõte Human OÜ pakub 290–490 euro (seisuga august 2017) eest Teadliku Muutuse Kunsti kursuseid. 2016. aastal oli see Eesti kõige kasumlikum eneseabikoolituste müügiga tegelev ettevõte, teenides 226 013 eurot puhaskasumit. Äripäev nimetas Human OÜ 2016. aasta Eesti edukaimaks koolitusettevõtteks.[15]

2017. aasta lõpu seisuga oli erinevaid Ingvar Villido koolitusi ja loenguid külastanud üle 15 000 inimese. Üle 3000 avaliku loengu andnud Villido on tuntud esineja teadlikkuse, elukvaliteedi tõstmise, inimpotentsiaalide avamise ja isikliku jätkusuutlikkuse vallas.[16] Lisaks Villidole õpetavad Teadliku Muutuse Kunsti kursuse aspekte veel volitatud õpetajad Eestis ja välismaal. Teadliku Muutuse Kunsti lähtekohti avab põhjalikumalt Ingvar Villido raamat "Emotsioonid. Inimkonna suurim sõltuvus".

2018. aastal ilmus Villido sulest Eesti bestseller „Emotsioonid. Inimkonna suurim sõltuvus“. Kaasautorina ilmus ka tema artikkel teadlikkusest kui uuest paradigmast Routledge kogumikus „Personal Sustainability. Exploring the Far Side of Sustainable Development“. [17][18]

Õpetused[muuda | muuda lähteteksti]

1992. aastal alustas Ingvar Villido radža ja buddhi jooga kursustega. Enne õpetamist pühendas ta 10 aastat inimese sisemaailma struktuuride ja protsesside uurimisele ja kogemuste süstematiseerimisele.[19] 1993. aastal pani Villido koos joogaõpilaste grupiga aluse Lilleoru MTÜle kui "koostöö ja inimkvaliteetide uurimise" paigale.[7]

Järgnevatel aastatel sai Villido pühendusi mitmetelt laamadelt ja joogidelt Tiibeti budistlikust traditsioonist, Herakhan Baba õpilaselt Šri Muniraj-lt ja Babaji kriya jooga traditsiooni kuuluvalt Durga Ahlundilt. 2007. aastal pühitses Marshall Govindan Ingvar Villido Babaji kriya jooga meistri kvalifikatsiooniga õpetajaks (Acharya) vaimse nimega Ishwarananda. Villido on üks neljast õpetajast maailmas, kel on õigus pühendada õpilasi kõiki kolme Babaji kriya jooga astmesse. 2017. aastaks oli üle kolmekümne tema joogaõpilase lõpetanud kriya hatha jooga õpetaja koolituse ja õpetavad üle Eesti. [20][21][13]

Villido märkas, et tema õpilastel on raskusi keskendumise ja motivatsiooni hoidmisega. Ta leidis, et tänapäeva psühholoogia peab enamust sisemaailma pingetest paratamatuks ja pakub nende probleemidele vaid leevendust, mitte lahendusi. [22]Ingvar Villido arendas aastaid tehnikaid, et oma õpilasi aidata. Nii kujuneski 2008. aastaks välja viieosaline Teadliku Muutuse Kunsti (TMK) kursuste sari.[7]

Teadliku Muutuse Kunsti meetodid annavad inimestele võimaluse iseseisvalt parandada elukvaliteeti ja püsida valitud rajal. Eesti Televisiooni "Pealtnägija" saates kirjeldati TMK-d kui “inimkonna uut revolutsioonilist õpetust”.[23] TMK põhjal on loodud spetsiaalsed kursused näiteks ettevõtjatele ja sõltuvusprobleemidega inimestele, 2018. aastal arendatakse lihtsustatud TMK metoodikat koolilastele.[24][25]

Alates 2010. aastast on Villido TMK-d õpetanud ka välismaal. Viimati lisandusid 2017. aastal Venemaa ja 2018. aastal USA. 2018. aasta alguseks oli Villido andnud õiguse õpetada TMK esimesi kursusi seitsmele õpetajale Austriast, Taanist, Eestist ja Saksamaalt. [7]

Villido õpetuse tuum on teadlikkuse esmasuse avastamises ja teadlikkuse praktilises kasutuselevõtus. Üleminekut automaatsetel reaktsioonidel põhinevalt käitumiselt teadlikule käitumisele nimetab ta üleminekuks uuele paradigmale. See aitab inimestel tulla toime argipäeva probleemidega ja jõuda stabiilse elukvaliteedi tõusuni. [14]

2016. aastal alustas Villido koostööd akadeemilise maailmaga, jagades oma empiirilise uurimise kogemusi teadlikkuse ja kogukonna olulisusest jätkusuutliku arengu saavutmiseks. Selle dialoogi raames kõneles ta 2016. aasta juulis Saksamaal Karlsruhe Tehnikaülikoolis toimunud uurimisseminaril teadlikkusest kui jätkusuutliku või jätkusuutmatu arengu võtmeküsimusest (Awareness as the key to (Un)sustainability).[26] Seejärel kutsuti Villido kaasautoriks Routledge raamatule “Personal Sustainability. Exploring the Far Side of Sustainable Development”, mis ilmus 2018. aasta märtsis.[18] Sama aasta aprillis Norras toimunud konverentsil “Emotion Revolution” tutvustas Villido oma lähenemist emotsioonide rollile isikliku jätkusuutlikkuse saavutamisel. [27]

Vaated ja väärtused[muuda | muuda lähteteksti]

Konverentsil Password oma väärtustest kõneledes sõnas Villido, et hoolib inimestest kui looduse osast ja just see paneb mõtlema tagajärgedele, mida me tekitame endale ja maailmale ületarbimisega.

Inimese ja keskkonna suhetest on Villido kirjutanud ka raamatus "Emotsioonid. Inimkonna suurim sõltuvus": "Tänapäeval juhib meid "tarkus", mis toob üha enam ja enam lähemale üleüldist ökokatastroofi. Kõik maailma probleemid tulenevad faktist, et me ei pea vastutama oma tegude eest kaugemas laiemas perspektiivis. Meile on õpetatud teadmine, et elame ühe bioloogilise elu. Selles valguses ongi inimelu täiesti mõttetu ajalooline kordus ja looduse õgimine. Inimese tegeliku olemuse mitteteadmine viib praegu maailmas toimuvate tagajärgedeni."[28]

Tema visioon on teadlikkuse kui primaarse vahendi kasutusele võtnud ja iseendaks saanud "inimene Human 2.0", kes on viinud oma automaatsete reaktsioonide hulga miinimumini ja on loomulikult heatahtlik, aus, järjepidev, arukas ja inimlik.[viide?]

Uuest paradigmast rääkides on Villido öelnud:

”Kõiki tegevusi viiakse läbi isiklike tunnete ja mõtlemise ajel. Sellised ajendid on kõigil. Nii on see olnud ja on. Ma nimetan seda vanaks paradigmaks. On olemas ka üks uus paradigma – teadlik tegutsemine. Selle puhul ei ole primaarsed mitte tunded ja mõtlemine, vaid hoopis olulise ja ebaolulise eristamine, taip, intuitsioon, inspiratsioon, toimuva teadvustamine ja tegelikkuses orienteerumine ning vastav tegutsemine – arukus.”[29]

Hinnangud isikule ja tegevusele[muuda | muuda lähteteksti]

Raamatu "Emotsioonid. Inimkonna suurim sõltuvus" järelsõnas on öeldud: "Õpilased kirjeldavad Ingvar Villidot kui sügavalt inimlikku, lihtsat, põhjalikku, kannatlikku ja loomult positiivset inimest, kes on intensiivse joogapraktika kaudu jõudnud isikliku vabanemiseni, kuid ometi pühendanud oma elu teiste aitamisele."[30]

Villido õpilane Ville Jehe on Ingvar Villidot iseloomustanud üdini praktilise inimesena, kelle hüüdnimeks võiks olla Puusepp – Lilleorus käies võinud varem Villidot sageli kohata kas mööblit tegemas, puitu lihvimas, hööveldamas, laudu lõikamas või mingit materjali ette valmistamas. Jehe sõnul tunneb Villido hästi masinaid ja teda polevat haruldane traktori või ekskavaatori roolis istumas näha. Jehe on nimetanud Villidot "renessanss-meheks", kes suudab iga töö jaoks asjad ära teha.[31]

Isiklik elu[muuda | muuda lähteteksti]

Ingvar Villido on abielus ja ta on kolme täiskasvanud lapse – poja ja kahe tütre – isa.[30][5]

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "Inforegister: Ingvar Villido". www.inforegister.ee.
  2. 2,0 2,1 Human. "Who is Ingvar Villido?". 2017. Kasutatud 06.06.2018.
  3. "TMK – Teadliku Muutuse Kunst". www.lilleoru.ee. Kasutatud 7. juunil 2018.
  4. 4,0 4,1 Emotsioonid, lk 358
  5. 5,0 5,1 5,2 5,3 5,4 5,5 Inga Raitar. "Ime kes elab meie hulgas". Naised, 08.03.2011. Kasutatud 06.06.2018.
  6. 6,0 6,1 6,2 6,3 "Kriya Yoga Teacher - Ingvar Villido". Kasutatud 06.06.2018.
  7. 7,00 7,01 7,02 7,03 7,04 7,05 7,06 7,07 7,08 7,09 7,10 "Ingvar Villido". www.lilleoru.ee. Kasutatud 06.06.2018.
  8. "Kriya Yoga Teacher - Ingvar Villido". Kasutatud 06.06.2018. Tsitaat: “At one point I had to make a choice – to dedicate myself either to business or teaching, as it was not possible anymore to uphold these two together. I asked for advice from my students and they wished that I would dedicate myself to teaching them and they promised to support financially. Such a relation of interdependence is there also today.”
  9. Ave Oit. "Lilleoru organisatsioon". Kasutatud 06.06.2018.
  10. 10,0 10,1 10,2 Ingvar Villido. "Eessõna raamatule "Täiuslikkuse tee. Krija jooga meistrite elu ja õpetus"".
  11. 11,0 11,1 "Kriya Yoga Teacher - Ingvar Villido". www.babajiskriyayoga.net (arhiivilehekülg seisuga mai 2017). Kasutatud 10. juulil 2018.
  12. "Ingvar Villido pühitsemine kriya jooga õpetajaks. Kriya jooga II astme pühendus, Marshall Govindan 25.-27. mai, 2007". www.lilleoru.ee. Kasutatud 10. juulil 2018.
  13. 13,0 13,1 "Kriya Hata jooga juhendajad Eestis". Kasutatud 19.06.2018.
  14. 14,0 14,1 Villido, I. Inga Raitar (Toim). (2018). Emotsioonid. Inimkonna suurim sõltuvus. Tallinn: Human. ISBN 9789949984886
  15. Äripäev. "Koolituse TOP 2017". Äripäev, 29.09.2017. Kasutatud 06.06.2018.
  16. Ingrid Peek. "Ingvar Villido radikaalsest eneseuuendamisest". Raadio 2, 31.01.2016. Kasutatud 06.06.2018.
  17. Sulev Oll. "Ingvar Villido: emotsioonideta, aga väga õnnelik". Maaleht, 05.04.2018. Kasutatud 06.06.2018.
  18. 18,0 18,1 Villido, I.. Awareness as the New Paradigm for Personal Sustainability: A Practitioner’s Perspective on the Sustainability Transition. Oliver Parodi, Kaidi Tamm (Toim). (2018). Personal Sustainability. Exploring the Far Side of Sustainable Development. Oxon ja New York: Routledge. Lk 136–150. ISBN 978-1138065086. Inglise keel. 
  19. Helena Lass. Developing intra-personal skills as proactive way to personal sustainability.. (2018). Personal Sustainability. Exploring the Far Side of Sustainable Development. London: Routledge. Lk 95 - 115. ISBN ISBN 978-1138065086. Inglise. 
  20. Ingvar Villido. "Täiuslikkuse tee. Krija jooga meistrite elu ja õpetus". (Eessõna). 2013. Kasutatud 07.06.2018.
  21. "Kriya Yoga Teachers". Kasutatud 06.06.2018.
  22. Ingvar Villido. "Become Free from Tensions". (Loeng). 22.05.2017. Kasutatud 07.06.2018.
  23. Piret Järvis. "Eesti joogaõpetaja teab, kuidas maailm murevabaks muuta". Pealtnägija, 2.03.2016. Kasutatud 07.06.2018.
  24. Tiina Kaukvere. "Eesti inimesed tahavad elama õppida". Postimees+, 12.01.2018. Kasutatud 07.06.2018.
  25. "Teadliku Muutuse Kunst I-II sõltuvustest vabanemiseks".
  26. Karlsruhe Institute of Technology. "Awareness as the Key Aspect in (Un)sustainability". Karlsruher Schule der Nachhaltigkeit, 22.06.2016. Kasutatud 07.06.2018.
  27. "Emotion Revolution".
  28. Emotsioonid, lk 348–349
  29. Vilja Kiisler. "Praegu ei näe ma ühtegi asja, mis meid rikkaks teeks". Äripäev, 06.09.2016. Kasutatud 06.06.2018.
  30. 30,0 30,1 Emotsioonid, lk 359
  31. Vilja Kiisler. "Persoon Ingvar Villido – joogi, kellele pole võõras miski inimlik". (Kohas 54.30–57.05). Äripäeva raadio, 2. juuni 2018. Kasutatud 23. juunil 2018.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]