India pähkel
India pähkel ehk nakar ehk kašupähkel on lääneanakardi ehk india nakrapuu seeme.
Päritolu ja levik
[muuda | muuda lähteteksti]Taim ei ole pärit Indiast, vaid Brasiilia kirdeosast, kus seda portugali keeles nimetatakse cajueiro [kažu'eiru]. Perioodil 1560–1565 viisid portugallased selle oma Indias asuvasse kolooniasse Goasse. Sealt levis see üle Kagu-Aasia ja lõpuks Aafrikasse. Tänapäeval kasvab seda kõikjal, kus on piisavalt soe ja niiske kliima. Teda kasvatatakse viljapuuna troopikas.
Vili
[muuda | muuda lähteteksti]Lääneanakardi vili on akažuu (portugali keeles caju [kažuu]. Tavaliselt peetakse ja nimetatakse viljaks ovaalset kuni pirnikujulist rüüsvilja, mis areneb õiepõhjast ja koosneb viljaraagudest. Seda nimetatakse akažuuõunaks ehk kašuõunaks. Rüüsvili kujutab endast kollast ja/või punast ploomi- või pirnisuurust (läbimõõt 5–11 cm) moodustist. See on magushapu ja mahlakas ning seda süüakse toorelt.
Taime tegelik vili on ligikaudu neeru- või poksikindakujuline luuvili, mis kasvab rüüsvilja otsas. Luuvili kasvabki kõigepealt, seejärel tekib õieraost rüüsvili. Tegeliku vilja sees on üksainus seeme, india pähkel. See seeme ei ole botaanilises mõttes pähkel, kuigi vilja ennast peavad mõned botaanikud pähkliks. Seemet ümbritseb kahekordne koor, mis sisaldab söövitavat fenoolvaiku. Mõned inimesed on nakarde vastu allergilised, kuid nakrad on vähem sagedane allergeen kui mõned muud pähklid.
Kasutamine
[muuda | muuda lähteteksti]Tervisepoodides on saadaval toornakraid, mis on ainult keedetud, mitte röstitud ega pruunistatud.
Taimetoitlased söövad nakraid juustu asemel.
Aasia köögis on nakarde kasutamine toiduvalmistamisel laialt levinud, näiteks valmistatakse kana nakardega. Samuti tehakse nakraist maapähklivõi sarnast määret. Nakrad on väga õlirikkad ja neid lisatakse ka teistesse pähklivõidesse, et nende õlisisaldust tõsta.
Nakrad on levinud näksid ja nende rikka maitsebuketi tõttu süüakse neid sageli paljalt, kergelt soolatatuna või suhkurdatuna. Neid kaetakse ka šokolaadiga, ent nad on sarapuupähklitest ja mandlitest kallimad ning seetõttu neid kompvekkides üldiselt ei kasutata, välja arvatud mõne erilise hõrgutisetootja toodangus.
Seemnete toodang, toiteväärtus ja biokeemiline koostis
[muuda | muuda lähteteksti]Toodangu tabelis on antud andmed puhastamata seemnete kohta, ülejäänud tabelites on andmed puhastatud ja kuivatatud seemnete kohta.
| Riik | Toodang, tonnides |
Osakaal, % |
|---|---|---|
 Vietnam
|
1 190 900 | 28,7 |
 Nigeeria
|
836 500* | 17,7 |
 India
|
680 000* | 16,4 |
 Côte d'Ivoire
|
450 000 | 10,8 |
 Benin
|
170 000* | 4,1 |
 Filipiinid
|
132 541 | 3,2 |
 Guinea-Bissau
|
130 000* | 3,1 |
 Tansaania
|
122 274 | 2,9 |
 Indoneesia
|
117 400 | 2,8 |
 Brasiilia
|
80 630 | 1,9 |
| Maailm kokku | 4 152 315 | 100 |
| * – FAO hinnang | ||
| Toitaine | Väärtus 100 g kohta |
Ühik |
|---|---|---|
| Vesi | 5,20 | g |
| Kalorsus | 553 | kcal |
| Valgud | 18,22 | g |
| Lipiidid | 43,85 | g |
| Tuhk | 2,54 | g |
| Süsivesikud | 30,19 | g |
| Sahharoos | 5,81 | g |
| Kiudained | 3,30 | g |
| Tärklis | 23,49 | g |
| Toiteelement | Väärtus 100 g kohta |
Ühik |
|---|---|---|
| Kaltsium (Ca) | 37,0 | mg |
| Raud (Fe) | 6,68 | mg |
| Magneesium (Mg) | 292,0 | mg |
| Fosfor (P) | 593,0 | mg |
| Kaalium (K) | 660,0 | mg |
| Naatrium (Na) | 12,0 | mg |
| Tsink (Zn) | 5,78 | mg |
| Vask (Cu) | 2,20 | mg |
| Mangaan (Mn) | 1,66 | mg |
| Seleen (Se) | 19,9 | μg |
| Vitamiin | Väärtus 100 g kohta |
Ühik |
|---|---|---|
| C | 0,5 | mg |
| B1 | 0,42 | mg |
| B2 | 0,06 | mg |
| B3 | 1,06 | mg |
| B5 | 0,86 | mg |
| B6 | 0,42 | mg |
| E | 6,6 | mg |
| Luteiin+ zeaksantiin |
22,0 | μg |
| K | 34,1 | μg |
| (1 g = 1000 mg; 1 mg = 1000 μg) | ||
| Aminohape | Väärtus 100 g kohta |
Ühik |
|---|---|---|
| Glutamiinhape | 4,51 | g |
| Arginiin | 2,12 | g |
| Aspartaamhape | 1,80 | g |
| Leutsiin | 1,47 | g |
| Valiin | 1,09 | g |
| Seriin | 1,08 | g |
| Fenüülalaniin | 0,95 | g |
| Glütsiin | 0,94 | g |
| Lüsiin | 0,93 | g |
| Alaniin | 0,84 | g |
| Proliin | 0,81 | g |
| Isoleutsiin | 0,79 | g |
| Treoniin | 0,69 | g |
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ ""Food and Agriculture Organization of the United Nations"". faostat3.fao.org (inglise). Originaali arhiivikoopia seisuga 19.10.2016. Vaadatud 09.01.2015.
- ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 ""USDA National Nutrient Database"". www.nal.usda.gov (inglise). Originaali arhiivikoopia seisuga 3.03.2015. Vaadatud 9.12.2010.