Maapähklivõi

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Pehme maapähklivõi

Maapähklivõi on röstitud ja jahvatatud maapähklitest valmistatud võie, mis on levinud toiduaine Ameerika Ühendriikides ja Kanadas, Hollandis, Suurbritannias ning teatud Aasia riikides, eriti Filipiinidel ja Indoneesias. See võib sisaldada ka purustatud maapähkleid. Maapähklivõid määritakse tavaliselt (röst)saiale, sageli koos keedisega.

Ameerika Ühendriikides on 24. jaanuar riiklik maapähklivõi päev (National Peanut Butter Day).[1]

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Esimesteks pähklivõi kasutajateks peetakse asteeke ja inkasid.[2][3] Arvatakse, et asteegid kasutasid seda hambavalu vastu.[4]

Kanadalane Marcellus Gilmore Edson (1849 – 1940) hankis patendi pähklivõile aastal 1884.[5] Edsoni jahutatud toote patent oli võetud röstitud ja jahvatatud poolvedelale pähklivõile. Ta lisas suhkrut, et saada tahkem konsistents. St. Louisist pärit ärimees George Bayle tootis ja müüs pähklivõiga batoonikesi aastal 1894.[6]

John Harvey Kellogg, tuntud hommikuhelveste valmistaja, hankis endale patendi "toiduainete tootmise protsessi" kohta 1898. aastal ja kasutas selleks maapähkleid, kuid röstimise asemel keetis neid.[7] Kellogg's Western Health Reform Institute pakkus põhklivõid patsientidele, kuna need vajasid toitu, milles on palju proteiini, kuid mida saab süüa mälumata.[6] Esialgu oli pähklivõi taskukohane eelkõige rikkamatele inimestele, kes said seda ravi otstarbel.[6]

Esimesed pähklivõi tootmise masinad valmistas Joseph Lambert, kes töötas John Harvey Kelloggi Battle Creeki sanatooriumis, ja Dr. Ambrose Straub, kes sai patendi maapähklivõi valmistamise masina eest aastal 1903.[8][4] 1922. aastal leiutas keemik Joseph Rosefield protsessi võilaadse pähklivõi tootmiseks, ilma et sellest õli eralduks, kasutades selleks osaliselt hüdrogeenitud õli. Rosefield litsentseeris oma leiutise ettevõttele, mis hakkas tootma Peter Pan-I pählivõid 1928. aastal ja alustas 1932. aastal enda pähklivõi tootmist nimega Skippy.[8] Selle brändi all leiutas Rosefield uue krõmpsuva pähklivõi, millel oli kreemisem, kuid teraline struktuur.[6]

1916. aastal anti Ameerikas välja raamat, kus õpetati maapähklit kasvatama ning kuidas seda töödelda 102 meetodil.[9] Paljud neist meetoditest on tänapäeval apteekide, maiustustetootjate ja teadlaste poolt patenteeritud.[10][11][4] Kuna pähklivõi on Ameerikas nii tuntud, on seal sisse seatud eraldi pähklivõipäev 24. jaanuaril.[12]

Tüübid[muuda | muuda lähteteksti]

Saadaval on orgaanilised pähklivõid, mille turg on väike.[6][13] Kaks peamist maapähklivõi tüüpi on krõmpsuvad ja siledad. Krõmpsuva maapähklivõi puhul lisatakse parema tekstuuri saavutamiseks maapähkli tükikesi. Siledas maapähklivõis on pähklid ühtlaselt jahvatatud, moodustades kreemja struktuuri. Ameerika Ühendriikides nõuavad toidualased eeskirjad, et iga toode, mis on märgistatud kui maapähklivõi, peab sisaldama vähemalt 90% maapähkleid, ülejäänud 10% sisaldab tavaliselt soola, magusaineid ja emulgaatorit või karastatud taimeõli, mis takistab maapähkliõli eraldumist.[14] Ühendriikides ei tohi ükski maapähklivõi sisaldada kunstlikke magusaineid, keemilisi säilitusaineid, looduslikke või kunstlikke värvaineid.[14] Mõned maapähklivõi kaubamärgid müüakse ilma emulgaatoriteta, mis seovad maapähkliõli pastaga ja vajavad pärast eraldamist segamist. Enamik peamiste kaubamärkide tootjaid lisavad valget suhkrut, kuid on olemas ka teisi, kes kasutavad kuivatatud roosuhkrut, agaavi siirupit või kookospalmi suhkrut. [15]

Külvamine ja koristamine[muuda | muuda lähteteksti]

Tulenevalt ilmastikutingimustest külvatakse maapähklit tavaliselt kevadel. Pärast õitsemist ja närtsimist kasvavad õisi kandnud varred pikemaks ning tungivad maasse. Seejärel kasvavad varre otsa kaunad, millest igaüks sisaldab 2–3 seemet ehk pähklit. Koristusperiood on augusti lõpust oktoobrini, kui ilm on selge. Selline ilm hoiab mulla kuivana, nii et koristamisel ei jää pinnas varte ja kaunade külge kinni. Seejärel eemaldatakse pähklid vartest ja transporditakse pähklikoorimismasinasse mehaanilise kuivatamise jaoks. Peale kärpimist viiakse pähklid hoidlatesse, kus need puhastatakse ning ladustatakse koos koortega.[16]

Koorimine[muuda | muuda lähteteksti]

Kõige tähtsam osa koorimise juures on eemaldada pähklikoor minimaalse kahjustusega seemnele. Koorimata maapähklite niiskust kontrollitakse, et vältida kestade ja tuumade liigset kergustumist, mis omakorda vähendab taime tolmu kogust. Pärast seda saadetakse pähklid mitmetele rullidele, mis on spetsiaalselt pähklite partii jaoks, kus need pragunevad. Pärast pragunemist läbivad maapähklid sõelumisprotsessi, kus kontrollitakse nende saasteainete taset.[16]

Röstimine[muuda | muuda lähteteksti]

Röstimiseks kasutatakse erinevaid meetodeid. Üks neist on röstimine väiksemate koguste kaupa, kus maapähklid pannakse ahju 426,6 °C juures ning seejärel 160 °C juures veel 40–60 minutit. See kuivatab pähklid ühtlaselt ära. Teise meetodina kasutatakse kuiva kuuma õhku lindil, mis kuivatab pähklid, ning andurid ütlevad, millal on pähklid kuivad. Viimane meetod on suurtootjatele tõhusam, kuna ei pea kasutama enam tööjõudu.[16]

Jahutamine[muuda | muuda lähteteksti]

Pärast röstimist asetatakse pähklid silindrikujulisse anumasse, kus neid jahutatakse õhuga. Selline protsess kestab niikaua, kuni pähklite temperatuur on 30 °C[16]

Koorimine[muuda | muuda lähteteksti]

Pähklite koore eemaldamiseks on jällegi kaks varianti. Üks neist on kuumutades, ning seejärel jõuab maapähkel kummilintide vahele, kus koor maha hõõrutakse. Teisel juhul puhutakse koor maha veega.[16]

Jahvatamine[muuda | muuda lähteteksti]

Jahvatamiseks kasutatakse erinevaid purusteid, et saada erinevaid fraktsioone. Suurem osa pähklitest purustatakse peeneks, et saada määritav kreem ja vajadusel lisatakse suuremaid tükke krõmpsuva tulemuse saamiseks.[16]

100g maapähklivõid sisaldab energiat 588 kalorit, 50% rasva, 25% proteiini, 20% süsivesikuid.[16]

Pakkimine[muuda | muuda lähteteksti]

Enne pakkimist peab pähklivõi olema jahutatud, et see purkidesse sulgeda.[16] Segu pumbatakse soojusvahetisse[17], et jahutada see umbes 48,8 °C-ni. Pärast jahutamist pumbatakse maapähklivõi purkidesse ja suletakse vaakumiga. See vaakumkinnitus vähendab hapniku mahtu, nii et ei saaks tekkida oksüdeerumine ja toit säiliks. Seejärel purgid märgistatakse ning pannakse kuni kristalliseerumiseni kõrvale. Valmis toode pakitakse seejärel jaemüüjatele kastidesse, kus säilitatakse toatemperatuuril ja müüakse tarbijatele.[16]

2012. aasta artiklis märgiti, et "Hiina ja India on vastavalt esimene ja teine suurim maapähklite tootja".[8] Ameerika Ühendriigid on kolmas suurim maapähklite tootja ja rohkem kui pool Ameerika Ühendriikide maapähklisaagist läheb maapähklivõi tegemiseks.[8]

Maapähklivõi allergia[muuda | muuda lähteteksti]

Kuigi maapähklivõi on väga tervislik, on pähkliallergia üks levinumaid allergiaid ning sellepärast ei pakuta pähklivõitooteid koolides.[18][19]

Pählivõis on rikkalikult vitamiine ja palju kiudaineid. Samuti mineraale, näiteks tsinki ja rauda.[20]

Maapähklivõi
Toiteväärtus 100 g kohta
Energia 2,462 kJ (588 kcal)
Süsivesikud 20 g
Tärklis 4.8 g
Suhkrud 9,2 g
Kiudaine 6 g
Rasvad 50 g
Valgud 25 g
Vitamiinid
B1 (10%)

0,11 mg

B2 (9%)

0,11 mg

B3 (88%)

13,2 mg

B5 (22%)

1,1 mg

B6 (42%)

0,55 mg

B9 (9%)

35 μg

E (39%)

5,9 mg

Mineraalid
Kaltsium (5%)

54 mg

Raud (17%)

2,2 mg

Magneesium (50%)

179 mg

Mangaan (71%)

1,5 mg

Fosfor (48%)

335 mg

Kaalium (14%)

649 mg

Sool (0%)

0 mg

Tsink (28%)

2,7 mg

Muud koostisained
Vesi 1,8 g
Alkohol 0 g
Kofeiin 0 mg
·             Ühikud

·             μg = mikrogramm • mg = milligramm

[20]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. American Holidays
  2. Bureau, Commodity Research (August 24, 2007). "The CRB Commodity Yearbook 2007". John Wiley & Sons. Archived from the original on December 3, 2017. Retrieved September 29, 2016 – via Google Books.
  3. Christopher Cumo. Foods That Changed History: How Foods Shaped Civilization from the Ancient World to the Present. ABC-CLIO. p. 284. Archived from the original on June 10, 2016.
  4. 4,0 4,1 4,2 Innovate St. Louis (August 25, 2011). "Innovation in St. Louis History – Innovate St. Louis". Innovatestl.org. Archived from the original on December 27, 2011. Retrieved December 18, 2011.
  5. "Manufacture of peanut candy, US Patent #306727". US Patent Office. October 21, 1884. Archived from the original on April 5, 2017. Retrieved May 8,2017.
  6. 6,0 6,1 6,2 6,3 6,4 Michaud, Jon (November 28, 2012). "A chunky history of peanut butter". www.newyorker.com. New Yorker. Archived from the original on March 31, 2017. Retrieved May 9, 2017.
  7. "Process of producing alimentary products, US Patent #604493". US Patent Office. May 24, 1898. Archived from the original on April 5, 2017. Retrieved May 8, 2017.
  8. 8,0 8,1 8,2 8,3 The History of Peanut Butter". Huffington Post. August 31, 2012. Archived from the original on September 26, 2016. Retrieved October 3, 2016. The Aztecs mashed roasted peanuts into a paste, somewhat different from what we know of as peanut butter today.
  9. "George Washington Carver" Archived November 1, 2015, at the Wayback Machine., National Peanut Board.
  10. "US Patent #306727". Archived from the original on February 18, 2017.
  11. "US Patent #604493". Archived from the original on April 5, 2017.
  12. "American Holidays – United States National Holidays". Statesymbolsusa.org. Archived from the original on December 17, 2011. Retrieved December 18,2011.
  13. Wright, Simon (2012). Handbook of Organic Food Processing and Production. Springer Science & Business Media. p. 129.
  14. 14,0 14,1 Rosengarten, Jr., Frederic (2004). The Book of Edible Nuts. Courier Corporation. p. 162.
  15. Patel, Arti (September 21, 2015). "Sugar In Peanut Butter: What Type Of Sugar Are You Eating?". Huffington Post Canada. Archived from the original on October 5, 2016. Retrieved October 3, 2016.
  16. 16,0 16,1 16,2 16,3 16,4 16,5 16,6 16,7 16,8 "How peanut butter is made - material, ingredients of, manufacture, making, used, processing, parts". www.madehow.com. Archived from the original on August 11, 2017. Retrieved August 11, 2017.
  17. "Subject Matter: Making Peanut Butter - IFT.org". www.ift.org. Archivedfrom the original on August 11, 2017. Retrieved August 11, 2017.
  18. Labi S (31 January 2010). "Schools' banned food list has gone nuts". The Daily Telegraph, Sydney, Australia. Retrieved 3 May 2015.
  19. James Barron (September 27, 1998). "Dear Mr. Carver. This Is a Cease and Desist Order". New York Times. Archived from the original on September 10, 2010.
  20. 20,0 20,1 "Nutrition facts for peanut butter, smooth style, without salt per 100 g". Conde Nast for USDA National Nutrient Database, version SR-21. 2014. Archived from the original on May 6, 2015. Retrieved May 3, 2015.